DINDI BILIMMEN TANY...
Dinı bilim alýdyń erekshelikteri búgingi tańda ózekti desek te bolady. Osy arada jadymyzda saqtaıtyn jaıt bar. Jalpy adamnyń jaratylysy Jaratýshyny tanýǵa, oǵan súıenýge beıim keledi. Kez-kelgen adam balasy ózine medet tileıtin kezde Allaǵa minájat etedi. Al, Allany óz dárejesinde taný úshin de rýhanı ilim kerek. Sondyqtan búgingi sanalylyq pen kókjıegi keń túsinik qalyptasyp jatqan kezeńde dinı saýattylyqty arttyrý ýaqyt talaby. Ustazsyz berilgen bilim qalypsyz quıylǵan kirpishke uqsatylady. Eger balańyzdyń rýhanı ustazy meshittiń ımamy nemese resmı ustazy bolsa, onda durys túsinik qalyptastyrýǵa bolady. Osy rette aıta keter bolsaq, meshitterimizde alty jastaǵy baladan, qarııaǵa deıin dinı saýat ashýǵa jaǵdaı jasalǵan. Meshittegi úıretiletin musylmanǵa tıisti ádeptilik, minez-qulyq kórkemdiligine beıimdeýmen qatar, negizgi basymdyq beriletin dáris Quran Kárimdi túpnusqada oqýdy úırený. Sebebi, Allanyń kitaby Quran adamzat balasyna eki dúnıede baqytty bolýdyń jolyn úıretedi. Bul dúnıedegi baqyty júrek tynyshtyǵy. Shyn máninde ómirde syrt kózge qaraǵanda qanshama mol baılyqtyń ıeleri júrekteri tynyshtyq taba almaı, qyrýar qarajattaryn túrli mamandardan keńes alýǵa jumsap jatady. Al, meshitterimizdegi adam janyn nurlandyratyn jáne shynaıy baqytqa jeteleıtin Allanyń tegin keńesterinen úles ala almaı júrgender bar. Quran oqýdyń artyqshylyǵy men Qurandy oqyǵan adamnyń dárejesi kóteriletindigi jaıly Alla elshisi (Allanyń oǵan ıgiligi men sálemi bolsyn) bylaı deıdi: «Quran oqyńdar, ol qııamet kúni ózin oqyǵandarǵa shapaǵatshy bolady» jáne «Senderdiń eń jaqsylaryń – Qurandy úırengenderiń jáne ony basqaǵa úıretkenderiń». Quran Kárimniń Raǵyd súresiniń 28-aıatynda: «Júrekter Allany eske alýmen tynyshtyq tabady» delingen. Minekeı, jan tynyshtyǵy men rýhanı baılyqtyń qaınar kózi bolyp sanalatyn Qurandy úırený arqyly biz kóptegen nyǵmetterge qol jetkizemiz. Qurandy oqý arqyly qýat alamyz, sanamyz ben júregimiz nurlanady. Osy jerde eskere keter bolsaq, sanaly urpaq qalyptastyrýdy qalaıtyn ata-ana balalarymyzǵa Quran Kárimdi úırenýge baýlyǵanymyz jón. Balasy Quran jattaǵan ata-anaǵa qııamette Alla taǵala táj kıgizip, abyroılaryn arttyrady. Eger ata-ana ózi úırete almasa, meshitterdegi Quran úıretetin dáristerge qatystyryp nemese medresege berýine bolady. Balany dinı oqytýdaǵy maqsat mindetti túrde ımam nemese dinı qyzmetker etý bolmasa da, zaıyrly bilimdi etip qalaǵan mamandyq ıesi bolǵanda «aqyryn júrip, anyq basatyn» adal men aramdy ajyratyp biletin, ózine de, ózgege de paıdasy tıetin tulǵa retinde qalyptastyrý. Sonymen qatar, dinı saýatyn durys qalyptastyrǵan bala sanaly qoǵam múshesi bolyp, maqsattary bólek jat aǵymdardyń ara jigin ajyrata biletin bolady. Búginde ortalyq meshitimizde 170-ten astam balalar tálim alyp, ádet-ǵuryp, salt-dástúr, ımandylyq ıirimderi, arab áripteri men Quran oqýdyń alǵysharttaryn úırenýde. Bul úrdis jyl saıyn jazǵy demalys kezinde basymdyq alady. Al, kez-kelgen merzimde meshit janyndaǵy dinı saýat ashý kýrstary kúndizgi jáne keshki bólimde turaqty jumys jasaıdy. Bul degenimiz – sizdiń ózińizge qolaıly ýaqyt taýyp dinı saýatyńyzdy arttyrýǵa degen úlken múmkindik. Allanyń bizge bergen eki nyǵmetiniń biri altyn ýaqytymyzdyń bir bóligin Allanyń razylyǵyna bólenetin iske arnaıyq aǵaıyn!
Ó.Q.Bekqoja