DUǴA TÝRALY TÚSINIK JÁNE DUǴANYŃ QANDAI ShARTTARY BAR?
Arab tilindegi «dýaa» sóziniń maǵynasy «suraý», «jalbaryný» degenge keledi. Allaǵa duǵa etý degen sóz Oǵan jalbarynyp, ár nárseniń qaıyrlysyn suraý degendi bildiredi. Basqa bir adamǵa duǵa etý ol adamǵa jaqsylyq tileý degenge saıady. Demek, duǵa pendeniń Rabbysynan jalbarynyp suraýyn bildiredi eken.
Duǵanyń sharttary Bir zattyń ne qubylystyń bolýy soǵan tikeleı qatysty nárseni shart deımiz. Al duǵanyń qabyl bolýynyń eń úlken, eń mańyzdy sharttary tómendegideı:
Birinshi shart: Yqylas-ynta. Ol – duǵa men oǵan amaldy barlyq kúmán týǵyzatyn nárselerden taza oryndaý, barlyq isti bir Allaǵa tapsyrý
Ekinshi shart: udaıylyq. Bul – tek duǵanyń ǵana emes, ǵıbadat túrleriniń barlyǵynyń da sharty.
Úshinshi shart: Alla taǵalaǵa shyn senim men duǵanyń qabyl bolýyna anyq ılaný.
Tórtinshi shart: duǵany júrekten shyǵarý, Rabbydan qorqý, Allanyń aldyndaǵy mol saýaptan úmit etip, jazalarynan jasqaný.
Besinshi shart: duǵany nyq sheshimmen, yjdaǵattylyqpen, baısaldylyqpen tileý. Musylman Rabbysyna tileý tilegende aınymas nyq sheshimmen, ynty-shyntysymen berilip duǵa qylýy kerek.
Istochnık: http://fatua.kz/kz/post/view?id=408