DÚNIENIŃ ÚSh QYRY

14 qyrkúıek 2022 372 0
Оqý rejımi

Dúnıeniń úsh qyry bar. Alǵashqysy – dúnıeniń Alla Taǵalaǵa qaraǵan qyry. Óıtkeni, álem – Qudaı Taǵalanyń esimderi men sıpattarynyń, ıaǵnı ulylyǵy men qudirettiliginiń aınasy. Jeti qabattan turatyn myna ushy-qıyry joq ǵalam túgesilmes syrǵa toly. Adam balasy álemge kóz tastaý arqyly Alla Taǵalanyń ulylyǵynyń sheksizdigin tanyp, oǵan jaqyndaıdy. Mysaly, álemdi hımııalyq turǵydan zerttegen hımık sol salaǵa qatysty ǵalamat jańalyqtarǵa qanyq bolady. Ol osyny zertteı kele Alla Taǵalanyń sheksiz hımık sıpatyn tanyp, tańyrqaıdy. Endi bir matematık álemdi óz salasy turǵysynan zerttep qaraǵanda, álemniń matematıkalyq tepe-teńdik arqyly saqtalyp turǵanyn baıqaıdy. Bul ǵajaıyptyń ózinen-ózi bola almaıtynyn ańǵarady, Jaratýshynyń óte jińishke eseppen qurǵan álemimen Onyń matematık sıpatyn moıyndap, Oǵan tereń taǵzym etedi. Sondaı-aq, barlyq ǵylym salasy óz turǵysynan álemdi zerttep qaraǵanda, Uly Jaratýshynyń sheksiz sıpattaryn tanyp tańyrqaı túsedi. Eń alǵashqy «Oqy! Seni jaratqan Rabbyńnyń atymen oqy!» degen aıattaǵy maqsat ta osy edi. Iaǵnı, adamnyń jaratylys maqsaty – Quran tilimen, Qudaı Taǵalanyń atymen ǵalamzat kitabyn oqýy bolmaq.

Dúnıeniń kelesi qyry – aqyretke qaraýy. Bul dúnıege shyr etip kelgen adam balasy balıǵat jasyna jetip, ońy men solyn tanyǵan soń bul jalǵan dúnıeden qur qaıtýdy jónsiz sanap, aqyretke oljaly qaıtqysy keledi. Mine, jalpy adamzattyń negizgi ata mekeni – Jánnat. Óıtkeni, Adam atamyz ben Haýa anamyz sol jerden kelgen. Sondyqtan qaýqarsyz pende osy dúnıede ǵana Haq Taǵalaǵa qulshylyq jasap, saýabyn aqyrette alady. Paıǵambarymyz da (s.ǵ.s.) bir hadısinde «Bul dúnıe – egin alqaby, aqyret – sonyń jemisi» deý arqyly osy aqıqatqa kóńil aýdartqan-dy. Osy ótkinshi ómirge kelgen jumyr basty pende jaqsy amal jasaý arqyly ǵana jalǵan dúnıeni máńgilikke aınaldyra alady. Endeshe, kúzdeı kóńilsiz pendege aqyrettik dúnıe ǵana jubanysh bolmaq. Musylmannyń namaz, oraza, sııaqty ıgi amaldarynyń bári bul ómirde beıne bir daqyldar tárizdi sebilip, aqyrette ár qaısysy jeke-jeke dánnen ósip shyqqan máýeli baqtaı aldynan shyqpaq. Onyń árbir isi men qulshylyqtary Haq Taǵalanyń rızalyǵy úshin ǵana jasalǵandyqtan ol amaldary záredeı de kemimeıdi. Bul týraly Alla Elshisi (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Musylmannyń amaly (ómiri) meni qatty qaıran qaldyrady. Onyń kúlli amaly  ózi úshin jaqsylyq. Bul musylmanǵa ǵana tán. Oǵan bir qýanysh kelse, shúkir etedi, oǵan bul qýanysh jaqsylyq bolyp jazylady. Al, eger basyna bir qıynshylyq kelse, sabyr etedi, ol da oǵan jaqsylyq bolyp jazylady».

Aqyrǵysy – jalǵan dúnıeniń ózine qaraǵan qyry. Mine, osy turǵydan alǵanda dúnıeniń jalǵandyǵy men opasyzdyǵy bilinbek. Dúnıege dúnıe dep qaraǵan pende sózsiz utylmaq. Atam qazaqtyń «jalǵyzǵa jaryq bermes jalǵan, opasyz sum dúnıe» degeni osy. Óıtkeni, baıǵus pende dúnıeniń jalǵan júzin ǵana jaqsy kórip, sonyń dámin tatqysy keledi. Iaǵnı, ol Alla úshin emes, tek ózi úshin ǵumyr keshedi. Óziniń qara basynyń qamyn oılap, bul pánıdegi tirshiligin ǵana oılaýdan asa almaıdy. Onyń bar maqsat-muraty – myna jaryq jalǵanda iship-jep, qyzyq kórip ótse bolǵany. Ólgen soń ózi de, dúnıe de kúl bolmasa búl bolsyn, qarań qalsyn ol úshin báribir. Sondyqtan ondaı pendeler bul jalǵanda masaırap, kóńil toıdyrý úshin ǵana ómir súredi.

Bul tusta «sonda adam balasy dúnıege qyzyqpaý kerek pe, dúnıe jınamaýǵa tıis pe?» degen saýal týýy yqtımal. Joq, árıne, kerisinshe naǵyz múminniń, áý basta aıtqanymyzdaı, dúnıege alǵashqy eki júzine qaraı qyzyǵyp, sol qundylyqtar sheńberinen aspaý shartymen ǵana dúnıe jınaýy qajet. Buny Islamda «dúnıeni is-qımylymen emes, júrekpen tárk etý» dep túsindiredi. Iaǵnı, musylman dúnıege belsene aralasyp, dúnıeniń tizginin qolǵa ustaýy qajet. Biraq dúnıege degen júreginde tıtteı de súıispenshilik bolmaý kerek. Onyń júreginde tek qana Alla Taǵalaǵa degen súıispenshilik bolýy tıis. Ol júregindegi sol súıispenshilikti arttyrý maqsatymen ǵana dúnıege aralasyp, ony paıdalanbaq. Taqýa, áýlıe, naǵyz ǵulama kisiler dúnıege osylaı qaraǵan.          

Mysaly, Imam Aǵzam ǵulama ǵana emes, saýda-sattyqpen aınalysqan asa baı adam bolǵan. Onyń baılyqtaryn kemelermen tasyǵan desedi. Bir kúni ol shákirtterine dáris berip otyrǵanda, bir evreı ony synamaqqa kelip: «Eı, Imam, pálen jerden júk alyp kele jatqan kerýenińdi jolda qaraqshylar qaýmalap, adamdaryn qorqytyp bar dúnıeńdi at-túıesimen qosa talan-tarajǵa salyp aıdap áketipti», - deıdi. Imam Aǵzam bir sát únsiz otyrady da: «Álhamdýlıllah, Qudaıǵa shúkir», - deıdi. Álgi evreı ornynan turyp ketip qalady da, álden soń qaıta oralyp, Imam Aǵzamnyń janyna entigip kelip: «Imam, súıinshi! Álgi tonalǵan kerýen seniki emes, pálensheniki eken. Seniki din aman, kerýeniń elge jaqyndap qalypty», - deıdi. Qýanyshty habardy estigen Imam taǵy da sál únsizdikten keıin: ««Álhamdýlıllah, Qudaıǵa shúkir», - deıdi. Sonda álgi evreı qatty tańyrqap: «Eı, Imam! Kerýeniń tonaldy dep habar bergende «Álhamdýlıllah (Qudaıǵa shúkir)» dediń. Tonalǵan kerýen seniki emes degende de «Álhamdýlıllah (Qudaıǵa shúkir)» dediń. Ekeýinde de Qudaıǵa shúkirshilik etkenińdi túsinbedim?» - deıdi istiń mán-jaıyn bilmekke shydamsyzdyq tanytyp. Sonda Imam Aǵzam: «Sen «Kerýeniń tonaldy» degende, bir sát júregime qulaq túrdim. Júregim qaıter eken, qaraqshyǵa jem bolǵan qý dúnıege ishi ashyp, baıyz tappaı soǵysy jıiler me eken dedim. Biraq júregim selt etpedi. Ýystan shyqqan dúnıege mysqaldaı da ókinishi bolmady. Sony baıqap, osyndaı dárejege jetkizgen Haq Taǵalaǵa shúkirshiligimdi bildirdim. Sen qaıta kelip «Tonalǵan kerýen ózgeniki, seniki din aman» degenińde, júregime qýanar ma eken dep taǵy da qulaq saldym. Biraq júregim taǵy da áýelgisinshe jaıbaraqat qalyp tanytty. Záredeı de qýanbady. Júregim dúnıege degen súıispenshilikten pák, taza bolǵanyna taǵy da kózim jetip, osyndaı dárejege jetkizgen Alla Taǵalaǵa shúkirshiligimdi bildirdim»,- deıdi.

Mine, Imam Aǵzam – tek ǵulama ǵana emes, alǵan ilimdi qalaı iske asyrýda bizge ómirimen ónege bolǵan áýlıe kisi.

Muhıtdın Isauly

Pіkіrler Kіrý