Erli-zaıyptylardyń mahabbatyn arttyratyn keńester

20 qyrkúıek 2019 13860 0
Оqý rejımi

Mahabbat degen aıaýly sezimdi júrekterinde terbetken, súıispenshilik, syılastyq syndy sulý qasıetterdi ózara bólisken erli-zaıyptylardyń qarym-qatynasy kim-kimdi de súısindiredi. Mundaı adamdar úshin ómir – baqyttyń bazary. Bir baǵytqa burylǵan eki júrek qandaı qıyndyqty bolsyn jeńip shyǵady, ashyny táttige, qarańǵyny jaryqqa aınaldyra biledi. Júrektiń tula boıdyń patshasy ekeni aqıqat qoı, endeshe, Allaǵa jáne Alla qosqan jaryna degen mahabbatqa maýyqqan adam osy dúnıe ıgiliginiń kiltin tapty. Ǵulamalarymyzdyń «salıhaly áıeldiń kúıeýi bolý bir eldiń patshasy bolǵanmen birdeı» dep oı qorytýy osydan bolsa kerek. 

Meıirim ózeni tartylmas úshin, súıispenshilik oty sónbes úshin, syılastyq baǵy solmas úshin eki tarap ta qolynan kelgen amaldardy jasaýy kerek eken. Tómende erli-zaıyptylardyń sezim alaýyna «otyn» bolar degen nıetpen birneshe ádis toptastyrýdy jón kórdik. Jáne bul ádisterdiń bizge keńes bergen aǵa-jeńgelerimizdiń ómirlik tájirıbelerinde qoldanylyp, tátti jemis bergendigin de umytpaǵaısyz.

1. Eshbir erkek áıeldiń qazany men oshaǵyna, útigi men keshki-túski asyna úılenbeıdi jáne eshbir áıel erkektiń jumysy men kóligine, aqshasy men mansabyna turmysqa shyqpaıdy. Alla Taǵala olardyń otaý kóterýdegi maqsatyn aıqyndap bergen: «Ári senderdiń tynyshtyq, tynym taýyp ornyǵýlaryń úshin ózderińnen jubaılar jaratýy jáne aralaryńda súıispenshilik pen meıirim-janashyrlyq paıda etýi de – Onyń belgilerinen»[1]. Mahabbat pen meıirim – muǵjıza. Iaǵnı, er men áıel únemi «Alla bergen súıispenshilik, meıirim-janashyrlyqty qalaı saqtap qalamyz?», «Jarymnyń tynyshtyq, tynym tabýy úshin ne isteı alamyn?» degen saýaldarǵa jaýap izdep, tapqanyn amalyna asyra alǵanda ǵana otbasy baıandy bolmaq. Er men áıel eń aldymen osy maqsatty aıqyndap alýy tıis.

2. Shańyraqtyń shaıqalmaýyn qamtamasyz etetin keshirim jáne qaıtqyshtyq degen eki qasıet bar. Muny sharıǵatymyzdaǵy ıstıǵfar jáne táýbe degen eki uǵymmen salystyrýǵa bolady. Sen bir kúná jasasań, dereý «Astaǵfırýlla» dep Alladan keshirim suraısyń. Sol sekildi, jaryńnyń keıbir usaq qate-kemshilikterine de «jaraıdy» dep qol silteýge, elep-eskermeı ótkizip jiberýge týra keledi. Sen bir úlken kúná jasasań, arnaıy táýbe namazyn oqyp, sol kúnáńdi tastaısyń, ókinesiń, sodan keıin qaıtalamaısyń. Dál osylaı, arada bolǵan úlken kıkiljiń, túsinbestikterdi birjola umytyp, «qaıtqyshtyq» qasıetine oryn berip, júregińdi ókpe-renishten bosatyp, jaryńnyń odan keıingi qarym-qatynastaryna esik ashyp berý kerek bolady. Bul – óte qıyn. Úırenýdi qajet etetin úlken óner.

3. Aýyzben aıta almaı júrgen sulý sezimiń men jan syryńdy aq qaǵazǵa túsirińiz, reti kelse, ony áspetteńiz, árleńiz, sodan keıin jaryńyzdyń qaltasyna salyp jiberińiz nemese jastyǵynyń astyna qoıyńyz. Bul ádisti buryn sońdy qoldanyp kórdińiz be? Ásirese, otasqandaryna 15-20 jyl bolǵan erli-zaıyptylar úshin tamasha ádis! Sezimge baı keletin áıelder hat jazsa tipten keremet. Jaryńyzdyń siz úshin qanshalyqty mańyzdy ekendigin, júregińiz oǵan amanat ekendigin aıtyp aqtarylyńyz. Hatta jazylǵandar aıtylǵan sózder sııaqty tez umytylmaıdy, bir qujat sııaqty saqtalyp qalady. Jaryńyz unatyp jatsa, bir aptadan keıin, bir aıdan keıin ashyp oqyp turatyn bolady.

4. Islam dini úshin ólsheýsiz qyzmet etip, úmbettiń qamyn oılaǵan Álı ıbn Ábý Talıb (r.a.) jary Fatıma úshin óleń shyǵaryp, oqyp berýge ýaqyt tapqan. Sóz qadirine jetken babalardyń urpaǵy bolǵandyqtan, jan-jaryńyzǵa bir-eki shýmaq óleń jazýǵa tyrysyp kórińiz. Eger siz óleń shyǵara almaıtyn bolsańyz, qazaq aqyndarynyń mahabbat týraly ádemi jyrlarynan úzindi jattap, kórkem mánermen oqyp berińiz.

5. Hadıste sheshen, kórkem sózde sıqyr bar ekendigi aıtylady. Ásirese, áıelderdiń «qulaqtan semiretin» halyq ekendigi eshkimge jasyryn emes. Olar sezimge nannan da qatty muqtaj. «Áıelden jyly sózińdi aıamaı, jıi kóńil bólseń, ol sen úshin ashtyqqa da, sýyqqa da tózedi. Úńgirde ómir súretin bolsa da, bal tamǵan sózben baqytty. Saraıda ómir súrse de, qattylyq, dórekilik olardy soldyrady. Qorlaý, kemsitý, namysyna tııý – olardy keskileıdi, óltiredi. Jaqsy sóz – sadaqa. Seniń urtyńnan shyǵatyn sadaqaǵa áıelden artyq laıyq adam bar ma? Onyń kóılegine, tamaǵyna oryndy aıtylǵan bir aýyz komplıment – eki ese keremet istermen qaıtady.

6. Erkekter de maqtaýdy súıetin qaýym. Maqtaýǵa malynǵan erkek alǵa jyljıdy. Odan da jaqsysyn jasaýǵa talpynady. Siz bilesiz be, sharıǵatymyz er men áıelge aralaryn jaqyndastyrý maqsatynda osyndaı ádisterge barýǵa ruqsat bergen. Sol sebepti áıelderdiń kún saıyn (olaı bolsa da, bolmasa da): «Sen álemdegi eń keremet kúıeýsiń!», «Álemdegi barlyq áıeldiń kúıeýi sen sııaqty bolsa, eshkim de baqytsyz bolmas edi!», «Sen Allanyń maǵan bergen eń úlken baqytysyń!», «Sensiz ómir súre almaıtyndaımyn» degen sózderdi aıtyp turǵany jaqsy.  Erkek úıdiń otaǵasy, tireýi bola tura, kútimi jaǵynan kelgende úıdiń úlken balasy ekenin umytpaıyq.

7. Jáne erli-zaıyptylar bir-birin týystaryna maqtaý kerek (estirtip). Máselen, kúıeýi enesine: «Osyndaı qyz tárbıelegenińizge rahmet! Ol keremet áıel!» deýine bolady. Alaıda, shekten tys maqtaý qaıtarylǵandyqtan, munyń da ólshemmen, danalyqpen oryndalǵany abzal.

8. Ekeýi eki jaqta júrgende áserli sátterdi sýretke túsirip, bir-birine jiberip otyrý. Sezim bildiretin tátti sózderdi SMS arqyly joldap turý. Áleýmettik jelilerde túrli jaǵymdy smaılıkterdi paıdalaný. Bul ádisterdi jastar qaýymy jıi paıdalanyp júrgen bolar, al orta jastaǵy erli-zaıyptylardyń qatynasyna serpilis ákeletinine senimdimiz. Esh sebepsiz habarlasyp, «meniń súıikti áıelimniń jaǵdaıy qalaı eken? Meni saǵyndy ma?» dep «aldap qoısańyz», sol kúni áıelińiz sizdi baqytty qalpynda kútip alatyndyǵyna senińiz.

9. Sezimmen sıqyrlaýdyń taǵy bir utymdy ádisi bar. Ilgeri býynnyń izgi ǵalymdary: «Eger qaısybir áıel kúıeýi úshin kúnde átirlenetin bolsa, eriniń kózinshe ásem kıinip, únemi onyń súıikti tamaǵyn daıyndap, ol joq kezde dúnıe múlkine saq bolatyn bolsa, ol áıel kúıeýin sıqyrlap alady» degen. Bul – ruqsat etilgen ári eń ótimdi ádis! «Ózimiz ǵoı, syrtqa shyqqanda kıinemin, úıde boıanýǵa ýaqyt joq» deý – úlken aǵattyq. Sizdi sulý keıpińizde kórýge laıyqty jalǵyz jan – jaryńyz.

10. Er adamdarǵa baǵynýshy, erke, ashyq ajarly, kúlimdegen, tátti, jyly sózdi áıelder unaıdy. Munymen áıel onyń júregin tutqynǵa ala alady. Iá, kún saıyn kúıeýińniń aldynan jaınap shyǵý – eshbir áıelge ońaı emes. Ásirese, otbasylyq ómirdiń 20 jylyn artqa tastaǵan ápke-jeńgelerimiz úshin úlken eńbek qajet. Biraq, eger sizge «jalaqysy joǵary jumys beremiz, alaıda, sen pálen-túgen degen isti meńgerý kereksiń» dese, bilegińizdi sybanyp, babyna kelgenshe úırenip alýshy edińiz ǵoı. Al, sizge Alla men Onyń Elshisi (s.ǵ.s.) kúıeýińdi razy etseń – máńgilikke jánnattyq bolasyń dep ýáde berip qoıdy. Jánnat – arzan taýar emes. Muny túsingen áıel kúıeýiniń esikten kirgen sátin «meıram» sekildi qabyldap, «Jánnatym kirip keledi» dep qýana alady dep oılaımyz. Zamandastarymyzdyń arasynda esikten kúıeýiniń aıaq kıimin sheship qarsy alatyn, oǵan aıtatyn árbir sózin saǵattar boıy oılanyp, kórsetetin qylyqtaryn kún boıy aınaǵa qarap daıyndalatyn qanshama áıel bar ekenin bile júrińiz... «Sizdi Alla panasyna alsyn!» dep duǵamen shyǵaryp salyp, balalarmen birge qarsy alyp, qurmet kórsetý kez kelgen erkekti qýantady.

11. Áıel – qul emes. «Dúnıedegi ótkinshi nárselerdiń eń qaıyrlysy – salıqaly áıel»[2] jáne «Senderdiń aralaryńdaǵy eń jaqsylaryń – áıelderińe jaqsy bolǵandaryń» degen hadıster onyń erkek ómirindegi qadirin tolyq túsindirip bere alady. Adamdardyń abzaly bolǵan Muhammed Paıǵambar (s.ǵ.s.) kıimin, aıaq kıimin ózi tigetin, úı tazalaıtyn, qoqys tógetin, qoıyn saýatyn. Sizde aıyna bir ret bolsyn únemi as úıde júretin áıelińizge qurmet retinde dámdi ári erekshe tamaq ázirleýge talpynyp kórińiz. Áıelińiz úshin tort jasaýdy úırenseńiz, munyń ózi – qulshylyq. Bir apta buryn «janym, osy demalysta saǵan óte dámdi tort pisirip beremin!» dep qoıyńyzshy, ol sizdi bir apta boıy jaqsy kórip, asyǵa kútedi. Tortyńyzdan tatqannan keıin taǵy bir apta rızashylyqpen eske alady.

12. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Túnde uıqysynan turyp namaz oqyǵan jáne áıelin oıatqan, eger de, ol turmasa betine sý sepken adamǵa Alla raqym etsin! Túnde uıqysynan turyp namaz oqyǵan jáne kúıeýin oıatqan, eger de, ol turmasa betine sý sepken adamǵa Alla raqym etsin!»[3] degen.  Kelesi bir hadıste: «Eger adam túnde óziniń áıelin oıatyp, sosyn birge namaz oqysa olar Allany eske alýshy erkekter men áıelderdiń qatarynda jazylady»,[4] – delinedi.  Qulshylyqqa da romantıka aralastyrǵan asyl dinimiz netken sulý! Sý shashqanyń úshin de saýapqa ıe bolý netken keremet!

13. Áıeline jomart bolǵan erkek – Alla aldynda abyroıly ári ol erkek bergeninen de kóp rızyqqa keneledi. Áıeldiń sarań kúıeýge tap bolýy – eń úlken synaqtardyń biri.  Tipti, Alla Elshisi (s.ǵ.s.) «sarańdyqtan asqan aýrý bar ma?» dep tańǵalǵan eken. Árbir sarań – qorqaq, ótirikshi, Allaǵa táýekeli joq bolyp keledi. Sol sebepti, jomarttyǵyńyzdy áıelińizge tanytyńyz. Aýyrsa emdelýine, týystaryna syılyq jasaýyna, jarasymdy kıinýine jaǵdaı jasap berińiz. Meıramhanaǵa tamaqtanýǵa alyp baryńyz, saıabaqta serýendeýge shaqyryńyz, gúl baqtaryn aralatyńyz. Aqyldy áıel muny baǵalap, artyǵymen qaıtarýǵa tyrysady.

14. Al, áıelder she? Eger, áıel kúıeýiniń sheshim qabyldaı biletin, arqa súıeýge laıyq adam bolǵanyn qalasa, názik, qorǵansyz bola bilýi tıis. Eger, áıel kúıeýiniń jomart bolǵanyn qalasa, muqtaj, alǵys aıtqysh kelýi kerek. Máselen, ol sizge syılyq jasady nemese taǵy basqa jolmen jomarttyq tanytty delik, siz oǵan alǵysyńyzdy esten ketpes etip qaıtaryńyz, Emotsııayńyzdy paıdalanyńyz, áserińizge «Bul álemdegi eń keremet syılyq!», «Qansha ýaqyttan beri osyny armandap júr edim!» degen sózdermen dámdeýish qosyńyz t.b.

15. Joǵaryda aıtqanymyzdaı, meıli ol aqıqatqa janaspasa da erli-zaıyptylardyń bir-birinsiz ómir súre almaıtyndyqtaryn jetkizýge daǵdylanǵany jaqsy. Bul – Alla Elshisi (s.ǵ.s.) úıretken ádis. Ol kisi shashyn Aısha anamyzdyń (r.a.) jýyp bergenine ábden úırenip qalǵan eken. Birde meshitte shashyn jýý kerek bolyp, anamyzdy qasyna shaqyrady. Aısha anamyz (r.a.) haıyz (áıelderdiń aıyna bir ret qan kórýi) jaǵdaıynda ekendigin aıtady. Sonda ol kisi basyn meshit qabyrǵasynan shyǵaryp, áıeliniń jýýyna jaǵdaı jasaıdy (Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) úıi meshitpen qabyrǵalas edi). Ol muny nege jasady? Áıtpese, óziniń qolynan keletin ister emes pe edi? Dana Paıǵambar (s.ǵ.s.) súıikti áıelinsiz eshteńe isteı almaıtyndyǵyn kórsetkisi keldi. Siz de oǵan ol joq kezde úıdiń qarańǵy, sýdyń dámsiz, ómirdiń kóńilsiz ekendigin aıtyp turyńyz.

16. Abaı atamyz bir óleńinde áıelderdi gúlge teńeýshi edi ǵoı?! Sóıtsek, jany aıaýly áıelderdiń ózi gúldi jaqsy kóredi eken. Árıne, birneshe raýshan gúlinen jasalǵan bir qushaq gúl kim-kimdi de qýantady. Biraq, yqylaspen, júrekpen berilgen bir shoq gúlmen de onyń júregin jaýlaýǵa bolady. Tipti, jerde ósken usaq gúlderdi alyp, alqa, júzik, bilezik nemese táj jasap, «meniń hanshaıymyma» dep usynyńyzshy, odan baqytty áıel bolmaıdy.

17. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) Aısha anamyzdy (r.a.) saǵattar boıy arqalap turǵandyǵy aıtylatyn hadıs bar. Jáne munyń Aısha anamyzǵa qatty unaǵandyǵy, jerge túsirmeýin qalaǵandyǵy da jetkizilgen. Siz de áıelińizdi arqalap, kóterip turýdy, kóterip alyp, aınaldyrýdy ádetińizge aınaldyryp kórińiz.

18. Erli-zaıyptylar bir-biriniń arasynda oıyndar uıymdastyryp turǵany jón. Oıynnyń kóptegen ádisin oılap tabýǵa bolady. Máselen, Aısha anamyz (r.a.) ben Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) júgirýden jarysqandyǵy, biri mújigen súıekti, dál sol jerden ekinshisiniń mújigendigi, Aısha men Saýda analarymyzdyń bir-biriniń betine hýzeır degen taǵamdy jaǵyp ázildeskeni aıtylady. Er men áıel suraq-jaýap oıynyn uıymdastyryp, jeńimpazǵa qomaqty syılyq taǵaıyndaýlaryna bolady. Oıyndy Quran, Paıǵambar ómirbaıany, áıel fıqhy, hadıs sekildi taqyryptarǵa arnasa, ekeýiniń bilim izdenýge degen qushtarlyǵy oıanady. Islam dini – baz bireýler aıtatyndaı tyıymdar men qaǵıdalardan turmaıdy. Adam ómirin barynsha jeńildetýdi maqsat tutatyn asyl dinimiz musylmandardyń júregine qýanysh syılaýdy, sergýdi, sportpen aınalysýdy qulshylyqqa balaıdy. Tabaranıden jetken hadıste: «Adamdy qulshylyqtan tosatyn kez kelgen áreket ýaqytty bos jumsaý sanalady, tek tórt áreket buǵan kirmeıdi: nysanaǵa atý, atqa miný, otbasylyq oıyndar jáne júzýdi úırený». Iaǵnı, siz atalǵan áreketterdi jasaý arqyly densaýlyǵyńyzdy kútip, kóńil kóterip, saýapqa da kenele alady ekensiz.

19. Aıtpaqshy, sport demekshi, áıelderimiz dene symbatyn saqtaý maqsatynda túrli jattyǵýlar jasasa – munyń ózi qulshylyq. Óıtkeni, tańǵy jáne keshki jattyǵýlaryn úzbeı, jarynyń aldynda ádemi bolý úshin nápsisi qalaǵan taǵamdardan bas tartyp júrgen ápke-jeńgelerimizdiń is-áreketine jıi kýá bolyp júrmiz. Jáne olar bul áreketterin erkekterdiń joǵary baǵalaıtynyn aıtady.

20. Erli-zaıyptylar bala sanyn shektemegeni durys. Kerisinshe, balanyń tátti qylyqtary, hosh ıisi – olardyń arasyndaǵy qarym-qatynasqa qant qosady. Ári dúnıege sábı ákelgen áıeldiń symbaty da ádemi bola túsedi.

21. Munan basqa oǵan ystyq vanna daıyndaý, bólme sándep, esten ketpes keshter uıymdastyrý, óz qolyńyzben tamaqtandyrý, massaj jasaý, aıaǵyn jýý, tyrnaǵyn alyp berý sekildi áreketterdiń ózi – aradaǵy sezimniń laýlaýyna sebep bolmaq. Áıeliniń tizesin jastanyp, Quran oqyǵan erkektiń beınesi nendeı keremet edi?!

22. Syılyq berýdiń aradaǵy súıispenshiliktiń arttyratyndyǵy hadıste aıtylady. Jáne bul – áıeldiń tárbıeleýdiń bir ádisi. Eger siz áıelińizge buryn da syılyq berip júrgen bolsańyz, syılyq berýdiń jańa ádisterin oılap tabyńyz. Bálkim, esikti qaǵyp, syılyq qoıyp, ózińiz tyǵylyp qalasyz. Nemese usaq syılyq alyp, ony úlken qorapqa salyp beresiz. Syılyqty úıdiń bir buryshyna jasyryp, áıelińizge jumbaqtar aıtý arqyly izdetesiz t.b. Qarajatyńyz bolmasa, qoldan ádemi ashyq hattar nemese buıymdar jasaýǵa ábden bolady.

23. «Uly sózdiń uıaty joq» degendeı, úlken qatelikterge urynbas úshin ári sezimderińizdiń sýyp ketýiniń aldyn alý úshin tósek qatynasyndaǵy máselerdi aqyldasý kerek. Izdengińiz kelse, sharıǵat muny nazardan tys qaldyrmaǵan. Hadıste áıeldiń kúıeýiniń ruqsatynsyz nápil oraza ustaı almaıtyndyǵy aıtylady. Áıel tipti, kúıeýi shaqyrǵan kezde qazan basynda tursa da bas tartpaýy tıis. Sondaı-aq, erli-zaıyptylar sezimniń sýýyna sebep bolatyn belgili bir áreketterden tyıylýy úshin bir-birine unamaıtyn tustardy aıtýdan qymsynbaǵany abzal (aýyz, dene ıisi, uıqysy, júrisi, kúlkisi t.b).

24. Negizinde, otbasyndaǵy kıkiljińder, urystar, qaıǵy-muńdar – kúnálardyń sebebinen de oryn alady. Bir ǵalym: «Eger men kúná jasap qoısam, onyń zardabyn áıelimnen nemese kóligimnen kóremin» degen eken. Al Hazreti Álı (r.a.) bul jaıynda: «Eger bir pendeniń basyna qasiret ornasa, ol nárse kúnádan. Eger pendeden bir qasiret ketse, ol nárse táýbeniń sebebinen» dep aıtqan. Qudireti kúshti Alla Qasıetti Quranda: «Bastaryńa kelgen bir aýyrshylyq, qoleki istegenderińniń saldarynan bolady. Jáne de Alla kóbin keship jiberedi»[5], – deıdi. Sol sebepti, erli-zaıyptylar ıstıǵfar men táýbeni kóp jasaǵany abzal. Allaǵa bet burǵan, tirshiligin qulshylyqpen bezendirgen er men áıelge Quranda mynadaı súıinshi bar: «Er nemese áıelden kim ımandy (múmin) bolǵan kúıde izgi amal istese, onda ony jaqsy ómirmen jandandyramyz (ıgilikti ómir súrgizemiz). Ári olardyń syıyn istegen amaldarynan artyq etip qaıtaramyz»[6].

25.  Duǵa – er men áıeldiń eń úlken qarýy. Jaqsy áıelge nemese erkekke eń birinshi járdem – Alladan. Kúıeýiniń kóńilin aýlaǵysy kelgen áıel, áıeliniń júregin jaýlaǵysy kelgen erkek Allamen qarym-qatynasyn túzep, alaqanyn jaısyn. Júrekke Allanyń ǵana ámiri júredi. Qos júrekke mahabbat pen meıirimdi salatyn – Alla!

Sondaı-aq, eshbir erkek óziniń symbaty, minezi, baılyǵymen otbasyn ustap tura almaıdy. Eshbir áıel kúıeýi úshin ǵana jasaǵan amaldarymen, sulýlyǵymen minezimen, dámdi taǵamdarymen Jánnatqa jete almaıdy. Olardyń ómirine yqylas degen uly amal basshylyq jasamaıynsha, jeńiske jettim deý bekerlik. Iaǵnı, erli-zaıyptylar barlyq amaldaryn Alla razylyǵy úshin jasaýy tıis. Alla sulýlyqty jaqsy kóredi, bir-birimiz úshin sulýlanaıyq, Alla tazalyqty, jaratylystarynyń meıirimdi bolǵanyn jaqsy kóredi, biz de soǵan talpynaıyq dep sát saıyn nıetti túzemek kerek. Musylman aldymen Allany jaqsy kóredi, al jaryn – Alla razylyǵy úshin jaqsy kóredi. Amaldaryn, umtylysyn Alla razylyǵy úshin jasaǵan adamda utylys joq.

 


[1] «Rým» súresi, 21-aıat
[2] Mýslım.
[3] Ábý Dáýid.
[4] Ábý Dáýid.
[5] «Shýra» súresi, 30-aıat.
[6] «Nahl» súresi, 97-aıat

Pіkіrler Kіrý