ESKERILMEI KETKEN ESTI SÚNNET
Haq din Islamnyń negizi – Quran men Súnnet, sosyn osy
(eki negizdi túsindiretin) ǵalymdar eńbegi.
Súnnet degenimiz – paıǵambarymyz Muhammedtiń
(Ol kisige Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn!) ónegesi,
Ómir joly.
Súnnet bolmasa, ata dinimizdi túsiný múmkin emes.
Sebebi:
Súnnet – qasıetti Qurannyń túsindirmesi, Jaratýshy úkimderin ómirde iske asyrý tájirıbesi, adamshylyq qalyby. Alla Elshisiniń búkil súnneti – kóre bilgen adamǵa ǵıbrat pen ónegege, danalyq pen adamshylyqqa toly.
Bizdiń oıymyzsha,
kóp aıtylmaıtyn, mán berilmeı tasada qalǵan súnnettiń biri – jolyqqan adamǵa birinshi kezekte Adam dep qaraý.
Iaǵnı aldyńda turǵan jannyń
(qazaq qalaı jaqsy qoldanady osy sózdi!) jynysynan, jasynan, túrinen, kıiminen, ataǵynan, kúıinen (hálinen), jaǵdaıynan, dininen buryn onyń Adamdyǵyn kóre bilý, Tulǵa retinde qadirleý!
Adamǵa osylaı qarym-qatynas jasaý – áýeli Uly Rabbymyzdyń buıryǵy:
«Ýa, adam balasy!
Shúbásiz, senderdi bir er, bir áıelden
(Adam ata men Haýa anadan) jarattyq.
Sondaı-aq bir-birińdi tanýlaryń úshin senderdi ult-ulystarǵa, rý-taıpalarǵa bóldik.
Shynynda, Allanyń qasynda eń ardaqtylaryń – taqýa bolǵandaryń. Sháksiz, Alla – tolyq
Bilýshi, ár nárseden Habar alýshy».
(Quran, «Hýjýrat» súresi, 13-aıat.)
Iaǵnı: bárimiz – bir ata-anadan taraǵan baýyrmyz; túbimiz, tegimiz, tabıǵatymyz – bir…
Birde ardaqty Paıǵambarymyz
(Ol kisige Alanyń ıgiligi men sálemi bolsyn!) tabyt kóterip bara jatqandardy kórgende, ornynan turyp izet bildiredi. Qasyndaǵy sahabalar ol máıittiń musylman emestigin, evreılerdiki ekenin aıtqanda, Paıǵambarymyz:
«Kim bolsa da, adam emes pe?» degen eken…
Endi tarıhı tanymymyzǵa zer salyp kóreıik.
Túrki dúnıesiniń áýlıesi, Ázireti sultan Qoja Ahmet Iassaýı babamyz
(Alla ol kisini raqymyna bólesin!) bylaı deıdi:
«Súnnet eken: kápir de bolsa – berme azar, Kóńili qatty dilazardan Qudaı bızar (bezer)». Shyǵystyń jeti shaıyrynyń biri Saǵdı Shırazı «Musylmandar – bir-birine baýyrmaldyqta, meıirimdilikte, qarym-qatynasta bir bútin dene ispettes.
Eger onyń bir aǵzasy aýyrsa, qalǵany uıqysyz jáne ystyǵy kóterilgen kúıde onymen birge bolady»
(Mýslım jetkizgen) degen hadıstegi oıdy ary tereńdetip:
«Bir Deneniń múshesindeı – jer betinde bar adam, Qaǵbanyń altyn qulpy – Qazaqstanda 13.10.2022 Máýlit qashan toılana bastady?
13.10.2022.
Óıtkeni olar jan berýshi bir negizden taraǵan.
Sol Deneniń bir múshesi dertti bolsa bir kúni, Ózgesi de quty qashyp, umyt qylar kúlkini.
Basqa jannyń qaıǵysynan ózegińdi jara ǵyp, Qan jutpasań – «Adammyn» dep aıtpaı-aq qoı, qaraǵym!» – dep túıindeıdi
(Láıli Qundaqbaıdyń aýdarmasy).
Al ult ustazy Hakim Abaı bylaı tujyrypty:
«Mahabbatpen jaratqan adamzatty, Sen de súı ol Allany jannan tátti! Adamzattyń bárin súı «baýyrym» dep, Jáne «haq joly osy» dep Ádiletti».
Hakim«Adamzattyń bárin súı baýyrym dep» degen oıyn óziniń otyz jetinshi qara sózinde:
«Ákeniń balasy – dushpanyń, adamnyń balasy – baýyryń» dep, shegeleı túsedi.
Al 34-shi Sózinde bylaı deıdi:
«Adam balasyna adam balasynyń bári – dos.
Ne úshin deseń, dúnıede júrgende týysyń, ósýiń, toıýyń, ashyǵýyń, qaıǵyń, qazań, dene bitimiń, shyqqan jeriń, barmaq jeriń – bári birdeı, Ahıretke qaraı ólýiń, kórge kirýiń, shirýiń, kórden mahsharda suralýyń – bári birdeı, eki dúnıeniń qaıǵysyna, pálesine qaýpiń, eki dúnıeniń jaqsylyǵyna rahatyń – bári birdeı eken.
Bes kúndik ómiriń bar ma, joq pa?..
Birińe-biriń qonaq ekensiń, óziń dúnıege de qonaq ekensiń, bireýdiń bilgendigine bilmestigin talastyryp, bireýdiń baǵyna, malyna kúndestik qylyp, ıa kórseqyzarlyq qylyp, kóz alartyspaq laıyq pa?
Tileýdi Qudaıdan tilemeı, pendeden tilep, óz betimen «eńbegimdi jandyr» demeı, «pálenshenikin áper» demek – ol Qudaıǵa aıtarlyq sóz be?
Qudaı bireý úshin bireýge jábir qylýyna ne laıyǵy bar?
Eki aýyz sózdiń basyn qosarlyq ne aqyly joq, ne ǵylymy joq bola tura, ózimdikin jón qylamyn dep, qur
«oı, Táńir-aı!» dep talasa bergenniń nesi sóz?
Onyń nesi adam?»
Endi Shákárimge qulaq túrelik:
«Álemdegi dinderdiń túp maqsuty, Úsh nárseden buljymaı qushaqtasar:
Qudaı bar, ujdan durys, Qııamet shyn – Esh dinniń maqsuty joq munan asar.
Din adamdy bir baýyr qylmaq edi,
Ony bólip, duspandyq qarý jasar. «Injil» «Quran» – bári aıtyp tursa-daǵy, Adasyp, ardan kúsip, qara basar».
Bul jerde Shákárim Qudaıberdiuly: «Adamdy baýyr tutpaý – adasý», – dep ashyq aıtyp otyr.
Mine, babalardan jalǵasyp kele jatqan ustanym – qazaqtyń dástúrli dininiń berik irgetasy, negizi; bul Súnnetti atalarymyzdyń anyq bilip, aınytpaı ustap kelgendiginiń bir dáleli.
Bundaı tanymnyń qazaq diline sińisti, minezine tán ekenine ótken ǵasyrdaǵy jaǵdaı kýá:
qazaq jer aýdarylǵan ult ókilderin jatsynbaı, alalamaı, «adamnyń balasy ǵoı» degen janashyrlyqpen baýyryna basa bildi…
Iá, ardaqty Paıǵambarymyz Muhammed
(Ol kisige Alanyń ıgiligi men sálemi bolsyn!) adamǵa
Adam retinde qaraýdy, onyń syrt beınesine aldanbaı, rýhanı nazardy ózegine – asyl rýhyna baǵyttaýdy úıretip ketti.
Ardaqty Elshiniń aıtaryn emeýrininen túsingen, Onyń minezi – Quran ekenin qapysyz bilgen, ózderin Paıǵambar rýhymen úndestire alǵan áýlıeler osy Joldy ustandy, osy Súnnetti jalǵady!..
ALǴADAI ÁBILǴAZYULY
