ǴIBRATTY SÓZDER
-Jaqsylyqty--jaqsy adam ǵana baǵalaı biledi.
-Júregi taza, nıeti durys adam esh ýaqyt ózgeden kir izdemeıdi.
-Keshirimdi kisi ǵana iri adamǵa aınalady. Óıtkeni, onyń júregi keń, órisi bıik!
-Birinshi bolyp keshirim suraý álsizdikti bildirmeıdi.
Kishireıý tómendeý emes.
-Adamnyń kemshiligine qaramaı syılasa bilý naǵyz adamdyqtyń belgisi.
-Eger jaqsy ómir súrgiń kelse jaqsy adamdardy izde, al jaqsy adam tapqyń kelse jaqsy sóılep jaqsylyq jasa.
-Adaldyq degen--eshkimge qııanat jasamaı, taza eńbegimen kún kórý.
-Basqalardyń baqytyna qýanyp júretin adam bir kúni ózi de baqytqa jetedi.
-Syılastyq pen adaldyq bar jerde úlken mahabbat pen shaıqalmas shańyraq bolady.
-Eshqashan bireýdi qarǵap silemeńiz, bul--óte jaman qasıet.
-Eshqashan eshkimdi qyzǵanba, Alla rızyqty árkimge árqalaı násip etedi.
-Adam qyzǵanyshtan tez qartaıady,
Renishten aýrý paıda bolady,
Ashýshań júdegish keledi.
-Nıet tilden emes, júrekten shyǵýy kerek.
-Júrek--meıirim men jumsaqtyqtyń mekeni.
-Adamdy tárbıeleıtin qataldyq emes, meıirim.
-Uıyqtar aldynda bárin keshirip, taza júrekpen uıyqtańyz..
-Kórsetken qurmetiń úshin--qurmettelesiń.
-Qadirińdi ketirme, ol--seniń taptyrmas baılyǵyń.
-Kimniń kim ekenin basyńa is túskende bilesiń. . .
-Jastar úlkender aldynda, Úlkender jastar aldynda ózderin ádepti ustaǵandary jón.
-Ár qıyndyqta--jeńildikter,
Ár kóz jasta--qýanysh,
Ár sabyrlyqta--abyroı jasyrylǵan.
-Baqyt: Jaryńyzdyń adaldyǵy,
Bala shaǵańyzdyń amandyǵy,
Ot basyńnyń tatýlyǵy.
-Qyz degen:
Renjitý úshin emes--erkeletý úshin,
Aıǵaılaý úshin emes--aıalaý úshin,
Aldaý úshin emes--armandaý úshin,
Urý úshin emes--súıý úshin jaralǵan.
-Qyzdyń sulýlyǵy--onyń tárbıesinde,
uıattylyq seziminde,
alǵan biliminde,
sabyrlyǵynda,
kshipeıildiliginde,
qarapaıymdylyǵynda.
-Adam basyna baqtyń qonǵanyn bilmeıdi, ushqanyn biledi.
-Ashý aqylsyzdyqpen bastalyp, ókinýmen aıaqtalady.
-Ómirdiń ashysyn kóp tatqan adam--táttiniń qadirin biledi.
-Erteńgi jetistik búgingi qıyndyqtar men qolaısyzdyqtarǵa negizdelgen.
-Qıyndyq kórmegen adam baqyttyń ne ekenin bilmeıdi.
-Aldyńa maqsat qoı, sol maqsatqa jetý úshin kúrese bil.
Ómirińniń sapasyna óziń jaýaptysyń!
-Ózgeniń qateligin synaǵan, ózinikin baıqamaıdy.
-Ózgeni tómendetkennen óziń bıik bop qalmaısyń.
-Bárin túsindirýge bolady, biraq bárine emes.
-Sizge ósek aıtqan adam siz týraly da ósek aıtady.
-Aqyldy adam bireýdiń kem-ketigin ózi túzep júredi,
Aqymaqtar bireýdiń kem-ketigin jipke tizip júredi.
-Adam bireýge rıza bolsa kemshiligin kórmeıdi,
Bereýge renjise jaqsylyǵyn kórmeıdi.
-Bireýler ýaqytty jetkize almaıdy,
Bireýler ýaqytty ótkize almaıdy.
-Adamnyń kóńiline qarap sóıleý--adamgershilik belgisi.
-Sózdi aıtqansha sózge siz qojaıynsyz, aıtylǵan soń sóz sizge qojaıyn.
-Basqalar seni toqtatqansha sóılegennen góri--ózińdi sóıletkenshe úndemeı otyrǵanyń áldeqaıda artyq.
-Adam basyndaǵy myń oıǵa emes, aýzynan shyqqan bir sózge jaýap beredi.
-Ózińe qatysy joqqa aralaspa.
-Ózińniń qandaı ekenińdi sózińmen emes, isińmen kórset.
-Keshirimdi eken dep renjite berýge bolmaıdy.
-Tilim bar dep sóıleı berý qadirińdi joǵaltady.
-Synshyldan--kúnshil men minshil kóp.
-Sarań--alǵanyna, jomart bergenine qýanady.
-Sóıleı beretin adam kóp, sóıleı biletin az.
-Aqyl aıtatyndar kóp, qol ushyn beretinder az,
Syn aıtatyndar kóp, jol kórsetetinder az.
-Ómirge narazylyq tanytqansha, ómirińdi mándi etip súrýge umtyl.
-Qoldaǵy baryńdy baǵalaı bil! Áıtpese erteń odanda aıyrlyp qalýyń múmkin.
-Qanaǵatshyl adam--eń baı adam.
-Qolynda dymy joq emes, ylǵı joq deı beretin adam kedeı.
-Aqshasy joq adam kedeı emes, armany men maqsaty joq adam kedeı.
-Baılyq pen kedeıliktiń shekarasy aqsha emes, shekarasy qanaǵat. Kim qanaǵat qylsa ol ózin árqashanda baı sezinedi!
-Bireý tiri júrse de joq sııaqty,
Bireý ólip qalsa da bar sııaqty.
-Taǵam kóp bolsa--toıdyrady,az bolsa--tárbıeleıdi.
-Ulttyń ákesi tarıh, anasy til, qarýy salt-dástúr!!!
-Ómirdegi jeti keremet: Kórý, estý, sezý, sóıleý, oılaý, qýaný, jáne súıý.
-Ózińdi qadirlegiń kelse, qadirińdi bilmeıtin adamdardan aýlaq bol!
-Eshkimge kim ekenińdi dáleldep álek bolma. Seniń jaman jaǵyńdy kórgisi kelgen adam, báribir jaqsy jaqtaryńdy kóre almaıdy. . .
-Janyńda júrip, júrekke kirip, ótirik kúlip, syryńdy bilip, ishińdi tilip ketetinderden saqtan.