IGI ISTE SAÝAP BAR

09 qyrkúıek 2022 414 0
Оqý rejımi

Alla Taǵala adamdy jer betinde jaratylystyń eń abzaly, eń joǵarǵy damý satysyndaǵy tirshilik ıesi etip jaratty. Ári biz, adamdar jaratylysymyzdan názikpiz. Sebebi, Alla Taǵala adamǵa sezimtal etetin júrek berdi. «Tiri adamnyń júrekten aıaýly jeri bola ma?» dep Abaı atamyz da aıtyp ketken. Allaǵa ıman keltirgen árbir musylman taza júregin kirletip almaı, jaratqannyń súıikti quly, paıǵambarymyz Muhammed (s.ǵ.s.) shynaıy úmmeti bolý jolynda árqashan ózimen jumys jasaýy kerek. Ózińmen jumys jasaý degenimiz ne? Oqý, bilim alý, ózińdi jaman ádetten aýlaq ustap jáne qoǵamǵa paıdaly bolý. Osynyń ishinde qoǵamǵa paıdaly bolý degenge toqtalǵym kelip tur. Bireýge zııanyń tımegenniń ózi – qoǵamǵa paıdań. Biraq, shyn máninde «Dúnıe – qoldyń kiri. Adamnyń aty jaqsy amalymen qalatynyn» bek túsingen árbir musylman muqtaj janǵa qol ushyn sozýǵa asyqpaq kerek. Sadaqa – bereke kilti dep beker aıtpaǵan.

Alla Taǵala bul jaıynda Quran Kárimde bylaı deıdi: «Kimde-kim mysqaldaı (tozańnyń salmaǵyndaı) jaqsylyq jasasa, sonyń qarymyn alady» («Zilzala» súresi, 7-aıat).

Hadıs sháripterde shynaıy amaldarymyzdyń ári sol amaldyń alǵysharty bolyp tabylatyn izgi nıetimizdiń qarymtasy bolǵan saýaptardyń eselenip artatynyn, sondaı-aq keı amalymyzǵa Alla «saýabyn ózim beremin» dep teńdesi joq syı kútip turǵanyn súıinshilegen.  Osyǵan qatysty bir hadıske toqtalyp ótelik. Ardaqty Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) sahabasy  Abdýllah ıbn Abbas (r.a.): «Shyn máninde, Alla Taǵala jaqsy jáne jaman (amaldardy) jazyp, sosyn ony túsindirdi (ıaǵnı, perishtelerge bul isterdi qalaı jazý kerektigin túsindirdi): «Kimde-kim bir jaqsy amal (isteýge) nıettenip, ony istemese, Alla ol úshin tolyq bir saýap  jazady. Eger ol nıettengenin istese, Alla ol úshin on saýaptan jeti júz esege ári (odan da) kóp saýap jazady. Al kimde-kim jaman iske nıettenip, (biraq) ony istemese, Alla ol úshin bir kúná jazady. Eger ol nıettengenin istese, Alla ol úshin bir kúná jazady», – degen. (Buharı, Mýslım rıýaıaty).

Hadıske nazar salyp qaraıtyn bolsaq, jaqsy oı men nıettiń ózi Alla quzyrynda saýapty iske jatatynyn umytpaıyq. Sondyqtan janymyzdy jadyratyp, jan-jaǵymyzǵa shýaq shashyp júretin izgi jandardyń qatarynan bolýǵa eshqandaı da kederginiń joqtyǵyn aıta alamyz. Ol úshin júrek pen nıetti jamandyq ataýlydan alys ustaıyq. Dana halqymyz nıettiń tazalyǵy jaıynda «Jaqsy nıet – jarym yrys» degen.

Alla Taǵala Quran Kárimde izgilikke jany qushtar jandar jaıynda bylaı deıdi: «Olardyń arasynda Allanyń qalaýymen qaıyrly isterde aldyna jan salmaıtyn izgi jandar da bar. Mine, (Allanyń) eń úlken sharapaty osy» («Fatyr» súresi, 32 aıat); «Mine, osynaý izgi jandar jaqsylyqta, qaıyrly isterde damyl tappaı sharq uryp júredi, jaqsylyq jasaýda bir-birimen jarysady»  («Múmınýn» súresi, 61 aıat).

Musylman adamnyń jasap júrgen jaqsy amalynyń barlyǵy da sadaqa sekildi ári saýap is ekeni jaıynda aıtylǵan hadıster de bar. Igilikti amaldardy sanamalap aıtyp shyǵý áste múmkin emes. Osy oraıda myna bir oqıǵa bizge oı salatyny sózsiz. Birde jaǵdaıy tómen sahabalar Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) kelip: «Ýa, Allanyń Elshisi! Dáýletti musylmandar amaldarymen kóp saýap alyp jatyr. Olar biz namaz oqyǵandaı namaz oqıdy, biz oraza tutqandaı oraza tutady ári olar mal-dúnıeleriniń artyǵynan sadaqa beredi», – deıdi. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Rasynda, Alla sender úshin sadaqa etetin nárse jasady emes pe? Shyndyǵynda árbir tásbıh («sýbhanallah» dep aıtý) – sadaqa, árbir tákbir («Allahý ákbar» dep aıtý) – sadaqa, árbir tahmıd («álhamdýlılláh» dep aıtý) – sadaqa, árbir táhlıl («lá ıláhá ıllállah» dep aıtý) – sadaqa, jaqsylyqqa buıyrý – sadaqa, teriske shyǵarylǵannan qaıtarý – sadaqa», – dep jaýap qatty (Mýslım).  

Demek, jaqsylyq pen qaıyrymdylyq jasaý tek dúnıe-múlikpen ǵana qol jetkizetin másele emes, qajet kezde qolymen de, tilimen de saýapty is jasaýǵa bolady. Sondyqtan sharıǵat boıynsha jasalatyn jaqsylyq ataýlynyń barshasy sadaqaǵa jatady ári saýap bolyp jazylady. Kez kelgen musylmannyń  shynaıy nıetpen jasaǵyn árbir isi ózi úshin saýap.  Alla pendesine  ómirdiń árbir sátin qulshylyq pen saýapty iske aınaldyrýǵa múmkindik bergen. Endeshe Allanyń bergen árbir sátiniń qadirin bilip, ómirimizdi túgeldeı jaqsylyq jasap, saýapty ispen ótkizeıik.

 

Qasymov Berdimurat Saıynuly
Dinderdi zertteý ortalyǵynyń teology

Pіkіrler Kіrý