INJIR JAILY NE BILEMIZ?
Quranda keıbir tamaqtar men ósimdikterdiń attary anyq atalyp ótilgen. Keıbir taǵam túrleriniń Quranda atalýy kózi ashyq adamdardy oılandyratyny anyq. Bul tamaqtardyń Quranda atalatyndaı nendeı paıdasy bar? Ýaqyt ótip, ǵylymı zertteýler júrgizilgennen keıin kóptegen tamaqtardyń paıdasy men zııany anyqtala túsýde. Quranda aty atalǵan tamaqtardyń jańa qyrlaryn anyqtaý arqyly olardyń adam ómiri men densaýlyǵynda qanshalyqty paıdasy týraly kóbirek túsine bastaımyz.
Qasıetti Quran Kárimde aty atalǵan jemisterdiń biri – Tın (Injir súresi). Tın - injirdiń arapsha ataýy. Bul súreniń alǵashqy aıatynda Uly Jaratýshymyz: «Injirge jáne záıtúnge sert», – dep baıandaıdy. Olaı deýiniń sebebi, Injir men záıtún – paıdaly jemis, adamnyń densaýlyǵy men ósýine aıtarlyqtaı áser etedi jáne aýrýlardyń aldyn alady, hám dámi til úıiretin azyq jáne saýda-sattyq turǵysynanda paıdalary jeterlik.
Injir - tut tuqymdasyna jatatyn sýbtropıktik jemis. Tamyry jaqsy damyǵan, sabaqtary jasyl, sútti-shyryndy aǵashta ósedi. Atalyq aǵashyn kapfırıkýs, al analyǵyn fıg dep ataıdy. Ylǵaldy jerde ósip, jazdyń ystyǵyna tózimdi, topyraq talǵamaıdy, biraq qara shirigi mol sazdaq topyraqta jaqsy ósedi. Tarıhshylardyń aıtýy boıynsha, eń alǵash Malaızııada paıda bolǵan eken. Injir - túrli dárýmenderge baı. Atap aıtsaq quramynda C,B1,B2 dárýmenderimen qatar karotın, kaltsıı, kalıı, fosfor, qant, pektın zaty bar.
Mysalǵa, keptirilgen injir quramy mynadaı bolyp keledi:
Sý (%) ………………………….. 23
Kunarlyǵy …………………….. 274
Belok (%) …………………….... 4,3
Maılylyǵy (%) ……………..... 13
Ýglevod (%) ……………………. 69
Vıtamın A …………………………. 1,6
Tıamın, B1 ………………………… 7,1
Rıboflavın, B2 ………………..... 6,2
Nıatsın …………………………….. 3,9
Kaltsıı …………………………….15,8
Fosfor …………………………….. 9,6
Jelezo ……………………………... 30
Natrıı ……………………………… 0,8
Kalıı ……………………………….. 14
Injir qandaı dertke daýa?
Injir men záıtún taǵamdyq jáne farmatsevtıkalyq qundylyqqa ıe bolǵandyqtan, adam densaýlyǵynda erekshe ról atqarady. Injir qaqyryq sebebinen bolatyn qurǵaqtyqty ketirip, ásirese tamaqta tolyq shyqpaı qalǵan qaqyryqty túsiredi, tamaq, keýde, sýyq tııý, tumaý aýrýlaryna óte paıdaly. Jóteli kúsheıgen adam úshin taptyrmas em. Zárdi kóbeıtedi. Tábeti nashar bolǵan kisi úshin ash qarynǵa jańǵaq nemese mındal dánimen qosyp jese tábeti ashylady. Ári sýyq tııýge qarsy antıseptık bop sanalady. Gemmoroı, qan tamyrlary aýrýyna injirdiń paıdasy mol. Búırek tasyn túsirip, qýyqty tazalaıdy. Ýlanýǵa qarsy kúresý qasıetine ıe. Keptirilgen injir de óte paıdaly. Máselen, sút nemese sýmen qaınatyp ishse, qyzylsha, qyshyma aýrýlaryna, ystyq-sýyqtan paıda bolǵan qyzarýlarǵa paıdaly. Júıke júıesin tynyshtandyrý qasıetine ıe. Sýǵa qaınatyp aýyz qýysyn shaısa, etjıek jaralaryna aýyz qýys jaralaryna em. Injirdiń júkti nemese bala emizetin analar úshin orasan zor paıdalary bar.
Injirdi pisken nemese shıki kúıinda paıdalanýǵa bolady. Sondyqtan ony jyldyń kez kelgen mezigilinde qoldana alamyz.
Jeýge bolmaıtyn jaǵdaılar: Injir ishekteri qabynǵan nemese qant dıabeti aýyrýyna shaldyqqan adamdarǵa kóp paıdalanbaǵan jón. Sondaı‑aq, injir jeý baýyry álsiz adamdarǵa jáne as qorytý júıesi aýyratyn adamdarǵa nasıhat etilmeıdi. Sebebi injirdiń quramynda qant jáne aqýyz mólsheri joǵary.
Ardaqty Paıǵambarymyz Muhammedtiń (s.ǵ.s) «Kimde-kim júreginiń jaqsy jumys isteýin qalasa, injir jeýdi jalǵastyrsyn» dep aıtqany tegin emes. Sebebi, quramynda kalıı kóp bolǵandyqtan, júrek-qan tamyrlary aýrýlaryna taptyrmas em, muny qazir medıtsına ǵylymy da dáleldep otyr.
Islam tarıhshylarynyń aıtýynsha, Zulqarnaıyn joryqqa shyqqanda as ornyna paıdasy mol, alyp júrýge yńǵaıly adamdy toıdyrtatyndaı azyq retinde osy injir jemisin kóp paıdalanǵan eken.
