ISLAM ARQYLY ULTTYQ QUNDYLYǴYN QALYPTASTYRÝDA TARIHI TÁJIRIBESI BAR HALYQPYZ
Qazir qoǵamda dinı ahýal áli de ózekti. Keri aǵymdaǵy keıbir uıymdar dástúrli dindi ustanyp júrgen azamattarǵa ǵana emes, memlekettiń tutastyǵyna da keri áser etip jatqany jasyryn emes. Qazaqstan zaıyrly memleket bolǵandyqtan ár azamattyń senimine qurmetpen qaraıdy. Dese de, qazaqı tanymdaǵy din jolyna biraz nuqsan kelip, el arasyndaǵy aýyzbirshilik pen tatýlyqqa syna túsken jyldar men oqıǵalar boldy. Sol sebepti, el arasynda turaqtylyq pen beıbitshilik óte mańyzdy. Osy oraıda, biz qoǵamdaǵy dástúrli dinniń keshegi men búgini jaıynda elimizge belgili mádenıettanýshy, fılosofııa ǵylymynyń doktory Dosaı Kenjetaımen suhbattasqan bolatynbyz.
– Dosaı Tursynbaıuly, qazaq halqy qanshama tarıhty bastan keshirgen ult. Onyń ishinde soǵystan qyrylǵany da bar, asharshylyqtan, qýǵyn-súrginnen zardap shegip, kóz jumǵandary qanshama. Sizdiń osy aqtańdaqtardy aqtaý boıynsha komıssııa tobynyń quramynda bolyp, birshama zertteýler júrgizgenińizdi bilemiz. 31 mamyr aıtýly data ótip ketti. Degenmen, tarıhta bolǵan oqıǵalardy tek sol kúnderi ǵana eske alý kerek degen qaǵıda men zań esh jerge jazylmaǵan. Komıssııanyń quramynda kimder boldy, qandaı jumystar atqardyńyzdar, sol týraly aıtyp berseńiz.
– Iá, el Prezıdenti Qasym-Jomart Kemelulynyń Jarlyǵymen jer-jerde aqtańdaqtardy aqtaý jumystary bastalyp ketti, bizdiń aımaqtan on bir top quryldy. Atalǵan topta jumys istep jatqanymyzǵa bir jyldan asty. Toptyń ishinde din taqyrybyn zertteý de kirdi. Árıne, dinı taqyryp bolǵandyqtan teologtar men dintanýshylar, fılosof pen tarıhshylar toptyń zertteý jumystaryna belsene qatysty. Biz HH ǵasyrdyń 20-50-shi jyldary qýǵyn kórgen dinı qaıratkerlerdiń esimderin anyqtaýǵa tyrystyq. Topta bir top ǵalym professor Baqytjan Satershınov, Iýlııa Shapoval, Rahym Beknazarovtar da eńbek etti. Jalpy, qýdalaýǵa túsken tulǵalardy eske alýdy bir ǵana kúnmen shektep qoıýǵa bolmaıdy. Olardyń esimderi keıingi urpaqtyń sanasy men júreginen eshqashan óshpeý kerek. Aýyr azapty bastan keshirgen din ǵulamalaryna degen qurmet sezimi joǵary bolǵanda ǵana biz ótkennen taǵylymdy sabaq alyp, bolashaǵymyzdy durys baǵdarlaı alamyz.
Qazirgi jastar qazaq tarıhynda qanshama aqtańdaqtar ótkenin, rýhanı qazynany qunttap, onyń máıegin saqtaý jolynda qurban bolǵan ata-babalardyń erligin zeıinine toqyp ósýi tıis. Osy rette eskerýsiz qalǵan keshegi tulǵalardyń aty-jónin tanytqanda ǵana sabaqtastyq qaıta jalǵasady. Iaǵnı Islamnyń tamyry tereńge jaıylyp, ulttyq sana men dúnıetanymymyzǵa nár bergen. Keńes úkimeti kezindegi ateıstik kózqarastan japa shekken dinı tulǵalardy aqtaý arqyly bizder óz paryzymyzdy oryndaǵan bolyp sanalamyz. Memleket basshysy da osy paryzdy maqsat tutady. Qazirgi tańda arhıvterden jazbasha qujattar, málimetter izdestirip, taýyp jatyrmyz. Aqtalmaı qalǵan din qyzmetkerlerin aqtap, olar týraly derekter jınastyryp, ǵylymı aınalymǵa engizý maqsatqa aınaldy. Jumys toby aıta keteıin, myńǵa jýyq din qaıratkerlerin anyqtady jáne biz jumysymyzdy tıimdi ete túsý úshin túrli semınarlar men dóńgelek ústelderge qatystyq.
– Túrkistan ólkesinen dinı senimi boıynsha qýdalanǵandar týraly zertteýińizdi tolyǵyraq tarqatsańyz.
– Jalpy, ótken ǵasyrdyń 20-50-shi jyldary Orta Azııa elderin túgelge jýyq sharpyǵan qýǵyndaý saıasatynyń ózeginde dinge degen jaýlyq, dushpandyq nıet jatyr. Osy kezeńde bolǵan kez kelgen oqıǵanyń astaryna úńilgen kezde dinı motıvtiń birinshi turatynyn kóresiz. Keńes ókimeti kezinde qoǵamdyq ómirdegi ıslamnyń yqpalyn álsiretý saıasaty qorlaý men jábirleý, qarapaıym halyq pen din ókilderiniń dástúrli qundylyqtaryn qorǵaý jolyndaǵy talpynysy qatigezdikpen, kúshpen basyp janyshtaldy. Ateıstik saıasatty ornyqtyrý jantúrshigerlik zorlyq-zombylyq tásilderimen júrgizildi, ýaqyptar júıesin joıý, meshitterdi tartyp alyp, basqa mekemelerge berý, medreselerdi jabý, ımamdar men ıshan, ahýndardy repressııaǵa alý arqyly júzege asty. Dinı kitaptar órteldi, tárkilendi. Medreselerdiń fýnktsııasy mal qoraǵa, bazarǵa, kontorǵa t.b. aýystyryldy. HH ǵasyrdyń 30-shy jyldarynan bastap tek musylman din ıeleri ǵana emes, sondaı-aq basqa da dinniń ókilderi jappaı qýǵyn-súrginniń qarmaǵyna ilikti. Ásirese 37-shi jyldary dinge qarsylyq sumdyq kúsheıip ketti. Sol kezdegi din ókilderi qýdalaýǵa ushyrap, atý jazasyna nemese túrmege qamaldy. Osy kezeńde dindarlar «tap jaýlary», «halyq jaýlary», «qaýipti antısovettik Element», «zııankes», «salyqtan bas tartýshy», «bandy», «shaıka», «basmashy», «bandıt», «búlikshi», «aǵylshyn tyńshysy», «shpıon», «kontra», «sabotaj», «keńestik bılikke qarsy úgit-nasıhatshy», «dinı ádebıet taratýshy», «túrikshil» (pantıýrkıst), «ıslamshyl» (panıslamıst) jáne t.b. japsyrmalarmen aıyptaldy. Qazaqstanda musylman qaýymyna qarsy «Sopy operatsııasy», «Ishandar isi», «Quran tizbegi», «Edil-Oral operatsııasy» tárizdi arnaıy uıymdastyrylǵan sharalar uıymdastyryldy. Keńes ókimetine qarsy uıymdastyrylǵan kóterilisteriniń sany 380-ge jýyqtaıdy. Osy bas kóterýlerdiń báriniń rýhanı kóshbasshysy – dinı ǵulamalar, ıshandar men moldalar. Solardyń ishindegi 1929-30 jyldary bolǵan «Sozaq kóterilisi» eń mańyzdy qubylys bolatyn. Ony Sultanbek Sholaqov bastaǵan eken. Osy kóteriliske qatysqandar aq kebin kıip, mańdaılaryna «Alla» degen jazýdy jazyp, jaýǵa shaýypty. Al Qazalyda bolǵan kóterilisti Aqudaılar dep ataǵan. Jalpy, dinge qarsy repressııa úsh baǵytta júrgizilgen, ıaǵnı molda, ıshan, din ǵulamalaryn qýǵyndap, al al dinı oryndardy, meshit, medrese, kesen, qorymdardy buzyp, basqa turmystyq maqsatqa bergen. Úshinshi, dinı kitaptardy, qasıetti qoljazbalardy órtep, tárkilegen. Túpki maqsattary halyqty salt-sanasynan, dininen aıyrǵysy kelgen. Búgingi jalpy sany din qubylysyna qatysty zardap shekkender sany qolǵa túsken aqparattar negizinde 20 000-35 000 dep boljanyp otyr. Eger osy stalındik qýǵyn-súrgin qurbandaryn aqtaý jumysy jalǵasyn tabar bolsa, din qubylysyna qatysty derekter ashyla túspek.
– Olardyń urpaqtary aramyzda bar ma? Baılanysa aldyńyz ba?
– Iá, qýǵyn-súrginge ushyraǵan dinı qaıratkerlerdiń urpaqtary aramyzda bar. Máselen, solardyń biri retinde Qurbanáli ıshan Baqıbollaulyn aıtsaq bolady. Onyń atasy – Shaıan medresesinde búkil Túrkistan óńirine dinı-rýhanı tárbıe bergen Appaq qoja Seıdahmetuly. Appaq qoja óziniń uldarymen birge jazaǵa tartylyp, ol kisi Pavlodar túrmesinde 67 jasynda qaıtys bolǵan. Sonyń ishinde Baqıbolla Appaqıshanulynyń ústine sol kezdegi Qylmystyq Kodekspen bap ilip, antısovet bolǵany úshin eńbekpen túzeý lagerine jóneltken. Túrkistan jeri Shaıan eldi mekeninde Baqıbollanyń uly Qurbanáli dúnıege keledi. Ol Ózbekstannan dinı bilim alyp, keıinnen Buharaǵa attanady. Ol jerde de arab tilinen bilimin damytyp, sabaq bergen. Onyń «YouTube»-tan kóptegen sabaqtaryn kórseńiz bolady. Qazirgi kezde qazaq topyraǵyndaǵy Qoja Ahmet Iasaýıdiń hıkmet iliminen nár alǵan sopylyq joldyń qundylyqtaryn keńinen nasıhattap keledi. Atasy Appaq ıshannyń rýhanı taǵylymdaryn qaıta jańǵyrtý jolynda mańyzdy eńbekter atqardy. Ol osydan segiz jyl buryn ıaǵnı 2014 jyly Báıdibek aýdany, Shaıan jerinde Appaq ıshannyń 150 jyldyǵyna arnap úlken as berdi. Sonymen qatar Qazaqstandaǵy kórnekti ǵalymdardyń basyn qosyp, úlken konferentsııa uıymdastyrdy.
– Bizdiń Túrkistan ólkesinde sol qýǵyn-súrgin jyldary ómir súrgen, jalpy din jolynda ataqty ımamdar men ǵulamalardyń eńbekteri saqtalǵan ba?
– Qýǵyn-súrginge ushyraǵan din ǵulamalarynyń basym bóligin Túrkistan óńirinen shyqqan tulǵalar quraıdy. Ábdijálılov Ǵanıqoja, Ázimbaev Narymbek, Aıdaqaraev Qonys, Aıtqojaev Qaraqoja, Ákimov Súleımen, Amanqulov Áshirbek, Áshirov Danııar, Baıǵanaev Noǵaı, Bekbaev Asanmolla, Bekjanov Átem t.b. tize bersek mundaı ıshan-moldalardyń tizbegi toqtamaıdy. Olardyń kóbisi Ózbekstandaǵy «Kókiltash» pen «Mır-arab» medreselerinde tálim-tárbıe alǵan, sonda on eki pán ilimin meńgergen tulǵalar. Sondaı-aq, Túrkistan óńirindegi Qarnaq jáne Shaıan medreselerinen de oqyp shyqqandary bolǵan. Olardyń ishindegi jańa aıtyp ótken Appaq ıshan eń ataqtysy edi. Onyń eki áıelinen bes uly bar. Aıta keteıin, osy Appaq Ishan Súleımen Segizbaev, Shádi Jáńgiruly syndy ǵulama shákirtter tárbıelep shyǵarǵan. Shádi Jáńgirulynyń «Nazym sııar sharıf», «Ahýal qııamet» eńbekteri qazaq topyraǵyna keń taraǵan. Al jalpy, olardyń óz eńbekteri saqtala qoımaǵan. Munyń sebebi túsinikti de. Qýǵyn-súrgin kezinde kóbisin tárkilep alyp ketken nemese órtep jibergen. Olardyń urpaqtary sandyqtyń túbinde saqtalǵan qoljazba men kitaptardyń kóbisin sharasyzdan jasyrýǵa, jerge kómip tastaýǵa májbúr bolǵan.
– Keńes kezinde dinı senimdegi azamattar sol kezdegi júıege sonshalyqty qaýipti bolǵan ba álde basqalaı da sebepteri boldy ma?
– Árıne, qaýipti bolǵan dep aıtýǵa bolady. Keńestik júıe ateızmge negizdeldi, sondyqtan olar ózderiniń qundylyqtaryn qorǵaý úshin, saqtaý úshin kúresti. Keńes ókimeti óz maqsatyn júzege asyrý úshin olardy túgeldeı joıyp jiberýdi jón sanady. Muraǵat derekterine úńilsek, Keńes bıliginiń jalpy ıslam dinine degen kózqarasy birkelki bolmaǵanyn baıqaısyń. Bir urpaqtyń ómirin qamtyǵan ýaqytta adamdardyń jan-dúnıesi ózgeriske ushyrap, sana turǵysynan dúnıetanym men rýhanı qaǵıadalardyń jańa júıesi paıda bolyp, ornyǵa bastady.
Tól mádenıetimiz ben dinge, rýlyq ujymdyq sharýashylyqqa negizdelgen qazaqtardyń turmysynyń Evolıýtsııalyq jolmen emes, revolıýtsııalyq óktemdikpen júzege asyrylýy bolmysymzǵa kúndelikti qalyptasqan ádetimizge úlken qııanat ákeldi. Halyqtyń ózindik bolmysy tili men dininde kórinis tabatynyn eskersek, Keńestik bıliktiń osy ekeýinen aıyrý arqyly ulttyq ıdentıfıkatsııany joıyp, jańa ult jasaýǵa tyrysqanyn baıqar edik.
– Qýǵyn-súrgin, asharshylyq, soǵys, jalpy el basyna zobalań jáne náýbet jyldar ornamaǵanda osy qýdalanǵan azamattar qazaq qoǵamyna qandaı úles qosar edi dep oılaısyz?
– Olardyń bári de qazaq halqynyń rýhanı damýyna úlken úles qosqan bolar edi dep oılaımyn. Sebebi, 1920-1950 jyldardaǵy Keńes ókimetiniń dinge qarsy saıasaty tarıhı tamyrlastyq pen sabaqtastyqty úzip tastady. Eger bul sabaqtastyq úzilmegende, qazirgi Qazaqstandaǵy dinı-rýhanı jaǵdaıdy múldem basqasha keıipte elestetýge bolar edi.
– Qazir qoǵamda ásirese áleýmettik jelilerdi baıqasańyz, «dinı senim artqa tartady, odan da ǵylym-bilimdi damytyp, toıshyldyǵymyzdy tyıyp, azaıtaıyq» degen pikirler jıi aıtylyp qalyp júr. Oǵan qosa, jýyrda mektep jasyndaǵy oqýshy qyzdardyń oramal taǵýy da jurtshylyq arasynda biraz daý-damaı boldy. Buǵan ne aıtasyz?
– Bul másele BAQ betterinde de, dinı basqarma tarapynan da aıtylyp, jazylyp keledi. Degenmen, kópshilikke ásirese adamdardyń sanasyna tolyq áser ete qoımaǵan. Osynyń sebebine úńilip kórsek, dál osy taqyrypty keıbir BAQ ádeıi údetetin sııaqty ıaǵnı arnaıy tapsyrys bolýy ábden yqtımal. Árıne, túpki maqsaty halyq arasynda iritki týǵyzý, turaqtylyqty shaıqaý. Sonymen qatar, oramaldy syltaýratyp genderlik saıasatqa dinı sıpattardy da tańyp, daıyndyq jasap jatqandaı. Iaǵnı hıdjap qoǵamda dúrbeleń týǵyzýdyń taptyrmas quraly. Aram pıǵyldylarǵa jem bolmas úshin Qazaqstan óziniń demokratııaǵa negizdelgen zaıyrly ustanymyn, memleket pen dinniń qatynasy qandaı, mazmuny men ıdeıasyn kez kelgen azamattarǵa túsinikti etip nasıhattaý jumystaryn júrgizýi qajet jáne osy jumystar jetispeı jatyr. Nebary alty jastaǵy qyzdy tumshalap, synyptaǵy oqýshylardan ereksheleý din jáne zań turǵysynan da qarsy quptalmaıtyn is. Muny árıne balaǵa ata-ana jasap otyr ári memlekettiń zaıyrly zańdaryn moıyndamaýy da jatyr.
Qazaq halqy ıslam jolymen sýsyndap, bolmysyn, ulttyǵyn, dástúrin qalaǵan halyq. Keshe, búgin musylman bola salǵan joq. Búgingi qoǵamdaǵy neosálafılik tendentsııa qazaqılyqty mansuqtap, din ustanýshylardy jik-jikke bólip, arazdastyrýǵa sebepshi bolyp otyr. Iaǵnı otbasy uǵymyn zaıyrly ortadan bólektep, qoǵam men zań talaptaryn elemeı, zaman men qazirgi ýaqytqa ilespeı ózderinshe basqasha sıpatta júr.
Ol – ol ma, hıdjaptyń astarynda ulttyń basqasha bolyp, dástúrdiń revızııaǵa ushyraýy, dildiń álsireý qasireti de jatyr. Ana – qazaq úshin mádenıet pen salt-sananyń, otbasynyń uıytqysy. Ýahabbı tanymyndaǵy qyzdar arabtyń saltymen de adasyp jatyr. Ol keshegi keńestik ıdeologııadan da asyp túsip túspese kem emes zııany bar. Máselen týysqandar qaryndasynyń úıine barsa kire almaıtyn jaǵdaıǵa jetedi. Sebebi, úıde kúıeýi joq, kerek deseńiz ýaqyt óte kele jeti ata degen uǵym da qalyp ketedi. Óıtkeni Quranda bir anadan týmaǵan emshektes bolmasa nekelesýge ruqsat etedi. Osyndaı dinı senimdegi qazaqtyń jigiti kúnderdiń kúninde óziniń nemere qaryndasyna qyryndaýy ábden múmkin.
Qarańyz, ýahabılik túsinik qazaqy dil men dinı tanymdy, salt-dástúrimizdi restavratsııalap jiberýge shaq tur. Qazaq áýelden syrtqy formaǵa emes, mazmuny men mánge nazar aýdaratyn. Qyzdar oranyp júrmese kúnáǵa sebepker bolady deıdi. Al qazaq qyzynyń óziniń jarasymdy ulttyq kıimi bolǵan. Onda kez kelgen áıel zaty, jeńge, qaryndastyń bárin fıtnaǵa sebepshi deıtin shyǵarmyz. Sol sebepti, qaryndastaryma aldymen bilim alyp, senimdi júrekke uıalataıyq degim keledi. Anasy nadan urpaqtan bilimdi bala, elin oılaıtyn azamat shyǵa qoımaıdy. Bul rette ata-analardy da tózimdi bolýǵa shaqyramyn.
– Jalpy, ıslam dini órkenıetke qaıshy din be álde kerisinshe damytýshy ma? Nege osy din jolyna túskender ózińiz aıtqandaı oqshaýlanyp, oranyp, bólektenip shyǵa keledi? Qazirgi zamanǵa saı ıslamdy jeńildetip, ózine yńǵaıly etip burmalaýǵa bola ma?
– Islam – adamzattyń búgingi órkenıetiniń negizi. Dinniń tórt qabaty bar, olar: senim, tanym, tájirıbe jáne dinı sana. Qazaqtyń bolmysynda osy aıtylǵandar bar, ıslam – bireý ǵana. Shıa ma, sýnnı me, dinı senimde erekshelik joq. Iaǵnı ıslam dini bireý, musylmandyq ártúrli. Qazaqtardyń musylmandyǵy dinı tanym men dinı tájirıbesinen baıqalady. Iaǵnı Hanafı, Matýrıdı, Iasaýı úshtigi negizinde qalyptasqan tutastyq bar. Bul úshtik sopylyq spektri arqyly sýarylǵan. Buǵan bizdiń mádenı qundy bolmysymyz yqpal etken. Jalpy, qazaq dalasyna din taratý sopylyqpen baılanysty. Dindi taratý úshin qala kerek boldy. Qazaqtyń ótkeni dala jáne qalamen baılanysty. Qart Qarataý men Syr boıynda ornalasqan qalalardan ár júz ben rýdyń qojasy men tóreleri qazaq ólkesinde saýat berýge atsalysqan. Kıeli mátindi qazaqı tanymǵa beıimdep oqytýda ahýn, ıshan, sopylar men dárýishter kóp eńbek sińirgen.
– Dinı senim radıkal, destrýktıvti túrge ótip ketse qoǵamǵa qaýipti ekenin bilemiz, dindi jalpy qalaı ustanǵan jón?
– Kez kelgen qubylysta «orta jol» degen túsinik bar. Bul dinı senim túsinigi úshin de mańyzdy. Eger dinı senimde ar, adamgershilik, ımandylyq túsinigi basty nazarda turatyn bolsa, onda qoǵam gúldenip, rýhanı jańǵyra beredi. Al eger ishki tazalyq emes, syrtqy kórinis basty ólshem retinde alynsa, onda moralıstik tanym kúsheıe túsedi. Qazirgi Qazaqstan qoǵamynda bolyp jatqan qubylysty dinı tájirıbeniń qalyptasý úderisine balaýǵa bolady.
– Din nelikten daýly taqyryp? Terrorızm, Ekstremızm degen túsinikter, termınder nege ıslam dinimen kóp qatystyrylyp aıtylady? Bizdiń bılik qaı jerden aǵat ketti dep aıta alasyz?
– Árıne, elimiz óz aldyna egemendigin alǵan soń Epıkalyq sanasy óshe qoımaǵan qazaq jurty dindi burynǵy atalarymyz ustanǵan dástúrli jolmen jańaryp damıdy dep sendi, úmit artty. Alaıda keshegi keńestik rejımnen bosap shyqqan jas memleket dinniń mádenıet pen rýhanııatqa óte kúshti yqpaly bolatynyn boljaı alǵan joq. Saldarynan jat jerden kelgen túrli dinı aǵymdar aramshóp ispetti tamyrlaı enip aldy. Úkimet qansha jerden jańarsa da kópshilikti din máselesine kelgende tózimdi ári tolerant bolýǵa shaqyrǵanymen, oń nátıje bermeı jatýynyń sebebi osynda. Óıtkeni, qazaqı mádenıet pen rýhanı dúnıege syrttan kelgen ózge tanymdar men mádenıetter keri áserin berip jatyr.
– Qańtar qyrǵynynda da osy din tóńireginde jaǵymsyz pikirler aıtyldy? Keri aǵym ókilderiniń halyq arasynda iritki týǵyzýyna ne sebep?
– Men qańtar oqıǵasy jaıly áleýmettik jelilerde belsendi túrde jazyp júrdim. Sol jerde de aıtqanymdaı, bılikke «Qańtar oqıǵasy» eń basty eskertý jasady: Qazaqstan Respýblıkasynyń qurýshysy – qazaq halqy! Quraýshysy emes. Eki termın de orys tilinen «kalka» arqyly engen. Memleket qurýshy jáne memleket quraýshy. «Gosýdarstvo obrazýıýshaıa» jáne «Gosýdarstvo sostavlıaıýshaıa». Bul tirkester polıtologııada qoldanylady. «Qańtar oqıǵasynda» alańǵa barlyq aımaqta narazylyqqa tek qana qazaqtar shyqty. Aldymen osy fenomenge basty nazar aýdarylýy kerek. Sosyn 30 jyldyq memleket qurýshy ultty, ıaǵnı qazaqty basyp janshyp kelgen saıası tehnologııa júz paıyz ózgertilýi kerek. Qazaq degen bolmystyń tiline, dinine, diline, tarıhı sanasyna, saıası tájirıbesine, qundylyǵyna, ulttyq minez ereksheligine mán berilýi tıis. Alaıda, osy beıbit túrde bastalǵan mıtıngterdi arandatý arqyly óz maqsattaryna jetýdi kóksegen toptardyń bolǵany ras. Álbette olardyń ishinde din faktory da boldy.
Túrkistan oblysy
