ISLAM – TABIǴI DIN

11 shіlde 2024 1849 0
Оqý rejımi

Din degenimiz – ómirden mán-maǵyna izdeý, Túp Ieńdi kókseý desek, tutas Álemniń Dara Qudaıy bar ekenin moıyndaý desek, Aqıqat – jalǵyz desek, Ózi súıip jaratqan pendelerin Jolsyz, Jolbasshysyz qaldyrmaıtyny da daýsyz bolsa kerek… Qııaldan týyndaǵan nemese túpnusqasy burmalanǵan dinderde adam tabıǵatyna qaıshy keler jaılar kóptep kezdesedi. Al, haq din Islamnyń úkimderi – adam tabıǵatymen úılesimdi bolyp keledi jáne osy sebepti ony «tabıǵı din» dep te atasa bolady. Jappar Iemiz Qasıetti Quranda bylaı deıdi: «(Ýa, Muhammed) Hanıf retinde júzińdi Islam dinine jónelt. Alla jaratqan adam balasynyń tabıǵı bolmysy (fıtrasy) sondaı. Allanyń jaratylysy esh ózgermeıdi. Osy tup-týra din. Biraq, adamdardyń kóbi túsinbeıdi» («Rým» súresi, 30-aıat.). Al ardaqty Paıǵambarymyzdyń (Ol kisige Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn!) hadısinde bylaı delinedi: «Árbir týylǵan sábı fıtrada týylady. Keıin áke-sheshesi ony ne ıahýdı, ne hrıstıan, ne otqa tabynýshy qylady. Bul – haıýannyń tólin týǵany sekildi. Sen odan pushyqtyqty kóresiń be?» (Buharı, Mýslım jetkizgen hadıs).

Bul jerde «enesiniń murny kesilgen pushyq bolsa, tóli  pushyq bolyp týylmaıdy; bútin, óz tabıǵat-bolmysynda týylady» degen maǵynada aıtylyp tur. Osy aıat pen hadıste aıtylǵan «fıtra» sózin ǵalymdar «adamnyń tabıǵı jaratylysy», «pák, taza bolmysy» dep túsindiredi. Iaǵnı, «adam balasy Islam dinine beıim tabıǵatpen týylady, týra Jol – osy» degen qorytyndy shyǵady. Alaıda osy arada «basqa dindegi adam balasy túgel adasýda ma?» degen saýal aldymyzdan shyǵady.

Oǵan jaýapty Uly Jaratýshynyń quzyryna qaldyryp, máselege sál basqa qyrynan qarap kórsek. Iá, adam balasy týylǵanda: adamǵa ǵana tán belgili bir tabıǵatpen, bolmyspen dúnıege keledi hám ol bolmysy tutas Jaratylyspen úndes, úılesimdi kúıde bolady. Endi «Fıtra» degenimiz – Islam» degen tujyrymǵa toqtaı otyryp, «ıslam» sóziniń myǵynasyn eske túsireıik: «tynyshtyq, amandyq, tatýlyq, kelisim, senimdilik, boıusyný, sálemetke jetý, yqylas jáne shynaıylyq» degen uǵymdardy qamtıdy. Iaǵnı, keń turǵyda alsaq, mynadaı qorytyndy shyǵady: «Bir Qudaıǵa boıusynyp; ózara qarym-qatynasta shynaıylyq qalpymyzdy, adaldyq pen senimdilikti, kelisimdi saqtap ómir súrsek – tynyshtyq pen berekege, amandyq pen tatýlyqqa qol jetkizemiz; Islammen ómir súrý degenimiz osy!»

Osy arada adamzat aqyl-oıy alyptarynyń biri, nemis halqynyń perzenti, aqyn Geteniń myna sózin eske alýǵa týra keledi:

 «Anaý-mynaý nárse týraly ońdy-soldy oı tolǵaý – qandaı aqymaqtyq. Eger Islam – Allaǵa moıynsuný bolsa, biz bárimiz Islamda ómir súrip, Islamda ólemiz!» Iaǵnı, biz qandaı senimniń jeteginde júrsek te, Dara Qudaıdyń jaratqan Áleminde, Jaratýshymyzdyń nazarynda, Uly Rabbymyzdyń bekitken zańdylyqtarynyń ishinde ǵumyr keship jatyrmyz jáne barar jerimiz de – Jaratqannyń quzyry. Iaǵnı «ıslam» sózin –  «bir dinniń ataýy» dep emes, «uǵym», «bolmystyń ataýy» dep keń maǵynada túsinsek, onda: «Islam – Qudaıdy Bir dep tanýdy ári Oǵan boıusynýdy; jaratylys zańdarymen úndes ómir súrýdi úıretetin Jalǵyz-Dara Qudaıdyń jalǵyz dini» degen sóz. Tarıhı turǵyda «sońǵy» bolǵanymen, mazmun-maǵynasy turǵysynan «búkil dinderdi boıyna qamtyǵan tutas, Tolyq din»…

Endeshe Islam – adam bolmysymen, tabıǵatymen úndes tabıǵı din! Endi osy tujyrymdy aqyl tarazysyna salyp kóreıik. Jalpy din ustaný «qulshylyq» uǵymymen, ıaǵnı sol dinde aıtylǵan úkimderdi oryndaýmen júzege asyrylady. Osy qyrynan alsaq, Islamnyń tabıǵı din ekeni anyq kórinedi.

 Mysaly, ata-anany syılaý – qulshylyq ári adam janyn jadyratatyn tabıǵı hál, balany durys tárbıeleý – qulshylyq ári tabıǵı umtylys, týystarmen jaqsy qarym-qatynasta bolý – qulshylyq ári ózińdi baqytty sezinýdiń tabıǵı tásili, jubaıyńa adal bolý – qulshylyq ári tabıǵı rahat sezimi, jaqsylyq jasaý – júregińdi jylytatyn, qýanyshqa bóleıtin hareket; jaman sóz aıtpaý – kıkiljiń men qyrqystan saqtaıtyn, syılastyqty arttyratyn amal. Dinimizde buıyrylǵan osy dúnıelerdiń barlyǵy – adam tabıǵatyna esh qaıshy kelmeıtin; adam janyn mazasyzdyqqa, toryǵýǵa salmaıtyn; qaıta tirshiliktiń berekesin kirgizetin qarapaıym-tabıǵı nárseler. Týra osy sııaqty namaz oqý da – qulshylyq ári tabıǵı hál. Óıtkeni, namaz – Jaratqan Ieńmen baılanysty seziný, Onyń seni kórip, estip turǵanyn, saǵan erekshe qamqor ekenin túısiný. Al bul hál – jan tynyshtyǵynyń birden-bir kepili…

Islamda buıyrylǵan (ruqsat etilgenniń áńgimesi – bólek) dúnıeniń eshqaısysy adam jan-dúnıesine de, qoǵam ómirine de, tipti tabıǵatpen úılesimdilikke de esh qaıshy kelmeıdi. Mysal keltirsek: araq jáne esirtkini haram qylý – adam balasynyń aqyl-esin qorǵaıdy; ósek pen ǵaıbatty haram etý – adamnyń  ar-ojdany men abyroıyn saqtaıdy; zınaqorlyqty haram etý – adamnyń namysy men urpaǵyn, tektiligin qorǵaıdy; urlyq, qumar, paraqorlyq pen ósimqorlyqqa tyıym salý – mal-múlikti, qoǵamdaǵy ádilettilik pen tynyshtyqty saqtaıdy…

«Fıtra» uǵymyna qatysty oqıǵa Mıǵraj túni týraly hadıste de kezdesedi: «Sosyn maǵan eki ydys ákeldi. Onyń birinde – sút, ekinshisinde sharap bar edi. Men sútti alyp, ishtim. Sonda maǵan: «Sen fıtrany aldyń. Eger sharapty alǵanyńda úmmetiń adasar edi» dep aıtyldy». Osy hadısti túsindirýshiler mundaǵy sútti: 1-den – sharap sııaqty emes, taza, tabıǵı dúnıe; 2-den – «aqıqat bilimniń nyshany» dep sanaıdy. Sondaı-aq Imam Aǵzam Ábý Hanıfa (Ol kisige Alla raqym etsin!) óziniń «ál-Fıqhýl-ákbar» eńbeginde «fıtraǵa» qatysty taldaý jasaǵanda, ony «Araf» súresiniń 172-aıatynda baıandalǵan Álimsaqtaǵy ant týraly oqıǵamen baılanystyrady. Bul kitapta bylaı delinedi: «Alla Taǵala Adamnyń urpaqtaryn belinen záredeı túrde shyǵaryp qoıdy da, keıin olarǵa («Men senderdiń Rabbylaryńmyn emespin be?» degende – jaýap beretindeı etip) aqyl násip etti. Ári olarǵa sharıǵat túsirip, ımanǵa kelýdi buıyryp, dinsiz bolýdan qaıtardy. Jáne olar Allaǵa «Iá, Rabbymyzsyń» dep kýálik jasady. Mine, bul olardyń ıman keltirýi edi. Sondyqtan olar osy fıtrada (senimde, negizde) týylady.

Al endi kim osydan keıin dinsiz bolsa, onda ol (fıtradaǵy ımandy) aýystyrǵany ári ózgertkeni. Kim ıman keltirse ári rastasa, onda onyń (fıtradaǵy ımany) ornyǵyp, ári jalǵasqan bolady» (Rızabek Battalulynyń aýdarmasy). Aıtqany tek aqıqat bolǵan súıikti Paıǵambarymyz (Ol kisige Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn!) bir hadısiniń maǵynasynda: «Estigen dúnıeńiz kóńilińizge kúmán salyp, saý aqyldyń súzgisine qaıshy kórinse, bilińiz: ol – men aıtqan dúnıe emes» degen. Tereńirek úńilsek, osy ósıette de shynaıy haq dinniń esh úkimi adam tabıǵatyna, aqyly men sezimine qaıshy bolmaıtynyn kóremiz. «Saıaz júzer ǵapyldar qapy qalar, Aqıqat ta, din-daǵy – tereńinde» dep Abaı hakim aıtpaqshy, ústirt qaraǵan – nápsilik turǵydan qaraǵan pende ǵana Islamnan qate tapqan sııaqty bolady.

Óıtkeni: nápsi («nafs») – «fıtraǵa» qarsy keletin, ony burmalaıtyn bolmys, qubylys. Iaǵnı Islamnyń tereńin túsiný úshin óz «ortalyǵyńdy» rýhyńa-júregińe turaqtandyrý qajet, al bul úrdis – jıhadtyń úlkeni…

 

Alǵadaı ÁBILǴAZYULY

 

 

Pіkіrler Kіrý