ISLAM JÁNE DAMÝ
Islam áleminiń damýy, gúldenýi musylmandardyń aldyńǵy qatarly tehnologııalar men órkenıetke ıe bolýynyń (ıslam buǵan kedergi emes) alǵashqy qadamy sana ashyqtyǵyn qalyptastyrýdan bastalmaq. Ózgelermen sanasý, óz kemshilikterin moıyndaý, óz qoǵamyna obektıvti turǵydan qaraý musylmandardyń alǵa jyljýyna ıslamofobııadan qutylýyna, órkenıetti qoǵam qurýyna alǵyshart bolyp sanalady. Biraq, bul «oıaný» uzaq úrdis bolmaq. Ásirese Qazaq eli osy musylman elderine tán derke ushyramasa eken dep áreket etýimiz kerek! Ol úshin qazirgi dindarlarǵa tek dinı bilim berip qana qoımaı, ǵylym men bilimdi, tarıh pen mádenıetti qatar oqytýymyz zamannyń, órkenıetke bet burǵan qoǵamnyń talaby. Olaı bolmaǵanda sanamyz orta ǵasyrlarda, ózimiz jańa dáýirde ómir súrýdi jalǵastyra bermekpiz! Sebebi qalyptasqan dinı qaǵıdalar boıynsha keıbir musylmandar bul dúnıeniń jetistigine talpynysy tómen. Sebebi, hadıste «Bul dúnıe musylmannyń zyndany, kápirdiń jánnáty» delinedi (Múslım, Zúhd, 1; Tırmızı, Zúhd 16; Ibn Majá, Zúhd» 3).
Iaǵnı, budan musylmandarǵa bul dúnıede ujymaq joq, qıynshylyq, aýyrtpashylyq, kedeılik tán. Sebebi, sol arqyly jánnatqa barady degen maǵynaǵa jabysý. Bul baryp turǵan úlken qatelik. Olaı bolatyny, Alla barlyq nyǵymetin jaratyp odan óziniń súıikti quldaryn maqrum etýi múmkin be?! Onyń ústine dúnıe nyǵymeti kápirge, nemese musylmanǵa tán emes, kim eńbek etse, kim talpynsa, kim óner tapsa solarǵa tán ekendigin kóziqaraqty adam túsinedi. Demek, musylmandar ózderiniń sana jabyqtyǵyn, jalqaýlyqtaryn aqtap alý maqsatynda atalmysh hadıstiń syrtqy maǵynasyna jabysady da ózderine ǵylym men tehnıkanyń, damýdyń esigin jaýyp alady. Sońǵy kezderdegi keıbir musylman elderiniń damýǵa umtylýy (Indonezııa, Malaızııa, Túrkııa sııaqty) basqa musylmandarǵa úlgi bolýy tıis.
Musylmandardyń jaratylys maqsatyn túsinbeýi. Islamnyń jiberilý maqsaty ne degen suraqqa kóbimiz Quranda «Men adamdar men jyndardy ózime qulshylyq etý úshin ǵana jarattym» (Zarııat súresi 51/56) aıat. Kópshiligimiz osy jerde aıtylǵan qulshylyqty namaz, oraza, qajylyq sııaqty naqty áreketter dep túsinemiz. Al shyn mánisinde saýapqa sebep bolatyn áreketterdiń barlyǵy dinı senim boıynsha qulshylyqqa jatady. Olaı bolsa, adamdardyń ómirin jeńildetýge, baı-qýatty ómir súrýlerine, densaýlyǵyna qatysty jasaıtyn qyzmetterimizdiń barlyǵy qulshylyqtyń bir túri emes pe?! Bir adam bilikti dáriger bolyp adamdarǵa kómektesse meshittegi ımamnan artyq saýap alýy joqqa shyǵarylmaıdy. Bıolog shıpa bolarlyq dári óndirse qanshalyqty saýapqa bólenetindigin musylmandar teristeı almaıdy. Onda nege ǵylym men bilimge umtylmaı, dinniń syrtqy kórinisine ǵana jabysyp, syrttaı dindar bolyp kóringen adamdardy da baǵalaý beleń alǵan?! Maqsattan aýytqyp ketkenimiz osydan baıqalady.
Tákápparlyq nemese shekten tys qanaǵatshyldyq. Musylmandardyń basym kópshiligine tán dert. Negizi musylmandar «Júreginde zárrádaı tákápparlyq bolǵan adam jánnátqa kire almaıdy» (Múslım, Iman, 147,148,149; Ábý Dáýit, Lıbas, 26; Tırmızı, Bırr, 610) deıdi.
Dinge jaqyn, ózin dindarmyn dep sanaıtyn adamdar ózderin joǵary ustap, basqalarmen sanaspaýdy ádetke aınaldyrǵan. Tipti radıkaldy baǵyttaǵylardy bylaı qoıǵanda qalypty musylmandardyń kóbine tán erekshelik. Demek musylmandar dinniń mazmunynan alshaqtap, ózderi ýaǵyzdaıtyn qundylyqtardy ómirde ózderi oryndamaıtyn jappaı dertke ushyraǵan. Ózgelerdiń jetistigin moıyndamaý, basqany dinniń, ımannyń álsizdigimen aıyptaý, tozaqpen qorqytý áreketteriniń astynda osyndaı tákápparlyq sıpattar jatyr. Buny «Mysyq boıy jetpegen etti sasyq deıdi» degen mátelmen ǵana sıpattaýǵa bolady.
