KÁMIL MUSYLMAN TULǴASY

18 qarasha 2022 206 0
Оqý rejımi

Mı adam TULǴASYN QORǴAÝ ÚShIN  ony aldaıdy. Ómir súrý barysynda onyń ótirigine aldanyp qalmaý kerek. Ol úshin Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ustanǵan joldy ustansaq ta jetip jatyr.

Adamdardyń kópshiligi maqsatqa jetý jolynda qıyndyqtarǵa shydamaı, berilip qoıady. Alaıda, másele sol sáttegi qıyndyqta emes, qıyndyqty mıdyń qalaı qabyldaıtynynda. Musylman árbir qıyndyqty Alladan kelgen synaq dep qarastyrady.

Synaq degenimiz ne? Allaǵa oralýǵa arnalǵan qural.  Iaǵnı, qıyndyq dep turǵanyńyzdyń ózin maqsatqa jetý jolyndaǵy kómekshi quralǵa aınaldyrýǵa bolady. Alla synaq álemi retinde dúnıede ár adamnyń aldyna nápsi bógetin qoıyp, adamdy nápsiden týyndaıtyn qıynshylyqtardy jeńip, abyroıly túrde ózine oralýǵa mindetti qylǵan.  Ol jóninde aıtpas buryn, mıdyń qalaı oılanatynyna toqtalaıyq.

Adamdardyń mıyn ekige bólip qarastyrýǵa bolady: «óshetin mı» jáne «ósetin mı». Amerıkandyq psıholog KErol DýEk StEnford ýnıversıtetinde qyzmet etip júrgen jyldary stýdentterdiń oılaý daǵdysyna Eksperıment júrgizedi. Eksperıment nátıjesi boıynsha stýdentterdiń kópshiligi turaqty oılaý daǵdysyna ıe bolsa, bir bóligi oılaý daǵdysynda «ózgeriske» senedi.  Anyǵyraq aıtar bolsaq, turaqty oılaý daǵdysyna ıe jandar belgili bir jetistikke jetý úshin týma talant bolý kerek dep oılasa, ekinshi bóligi jetistikke umtylýda «1 paıyz talant, 99 paıyz eńbek» degen qaǵıdaǵa súıenedi.  (Iaǵnı, biz munyń birinshisin «óshetin mı», ekinshisin «ósetin mı» dep ataýdy jón kórdik).  Mıdyń bul túrleri otbasy tárbıesinde, ata-ana men bala arasyndaǵy qarym-qatynasta qalyptasady. Máselen, balańyz qıyn jumbaqtyń sheshimin tapsa, siz oǵan eki túrli reaktsııa bildirýińiz múmkin: (1)«Jaraısyń, balam! Sen sondaı aqyldysyń, jumbaq sheshýdiń sheberisiń!» nemese (2) «Jaraısyń, balam! Sen bul jumbaqty sheshýde jaqsy jumys jasadyń (kóp kúsh jumsadyń)». Baıqasańyz, ekeýinde de balańyzdy maqtap, oǵan qoldaý bildirgińiz keldi, aıyrmashylyq joq sekildi. Alaıda, birinshi

nusqadaǵydaı onyń «aqyldy» ekenin rastasańyz, balada «óshetin mı» qalyptastyrasyz. Birinshiden, ol sizdiń maqtaýyńyzǵa qaraı otyryp, bir sáttik jeńis syılaǵan «aqyldylyqty» joǵary qundylyq dep baǵalaıdy. Ekinshiden, óziniń aqyldy ekenine SENIP, ózin basqalardan joǵary qoıa bastaıdy. Nátıjesinde, ary qaraı damýǵa umtylmaıdy jáne ózgeler jetistikke jetkende kórealmaýshylyq týyndaıdy. Túsingenimizdeı, bala qandaı da bir jetistikke jetkende onyń tulǵasyn emes, is-áreketin maqtap, eńbek etýge baǵyttaý qajet. Sebebi, ekinshi nusqadaǵydaı  balanyń jumysyn baǵalasańyz, oǵan «eńbektiń» joǵary qundylyq ekenin dáleldeısiz. Nátıjesinde, ol únemi eńbek etýge basa mán beredi jáne ózin basqalardan joǵary sanap dandaısymaıdy.

Jemis ósimdigin sýarǵanda topyraqty tesip, tamyryna zaqym keltirmeý úshin muqııat bolatynyńyz sekildi, balamen mámile jasaýda da sondaı yqtııattylyq tanytýdyń mańyzdylyǵy túsinikti boldy  dep oılaımyz.  

Óshetin mı qatelesýden qorqady. Sebebi, olar sátsizdikke tap bolsam, qorlanyp, meniń «aqyldylyǵyma» nuqsan  keledi dep oılaıdy. Olar ózderiniń aqyldylyǵyn, daryndylyǵyn rastap otyrýdy qalaıdy. Basqa adamdar rastamaǵan jaǵdaıda, «óshetin» mı ıesin aqtap, kináni basqalardan izdeı bastaıdy. Máselen, UBT-dan tómen nátıje alyp qalǵan oqýshy, óziniń aýylda turatynyn, basqa oqýshylarǵa qaraǵanda daıyndalýǵa múmkindigi az bolǵanyn, eger qalada oqyǵanda jaqsy nátıje kórsetetinin aıtyp aqtalady nemese test nátıjelerin shyǵarýda ádiletsizdik oryn alǵan dep moıyndamaıdy. Tipti bolmasa, ózinen  tómen nátıje alǵan oqýshylarmen  salystyra otyryp ózin jubatady, aqyldylyǵyn rastaıdy.

Al «ósetin» mı qatelesýden úırenedi. Sátsizdikter týyndasa, kináni ózinen kórip, kemshiligin durystaýǵa tyrysady. UBT-dan tómen nátıje alsa, óziniń durys daıyndalmaǵanyna ókinip, kelesi joly mundaı qatelikti qaıtalamaýǵa tyrysady.

Baıqaǵanymyzdaı, ósetin mıdyń bir artyqshylyǵy – qatelik pen kemshilikti moıyndaı bilýinde. Óz qateligi men kemshiligin moıyndaı bilý, tek sabaq bolyp qana qoımaıdy, sol sáttegi máseleni sheshýge de jol kórsetýi múmkin. Mysaly, Ahmet aǵylshyn tilin úırený úshin toptyq kýrsqa jazyldy delik. Biraq  kýrs sabaqtary ol úshin aýyrǵa soǵyp, kýrsty tastaýǵa týra keledi. Ahmet kýrstan bas tartatynyn qalaı jetkizedi? Ol óz deńgeıiniń  toptastarynyń deńgeıine saı emes ekenin aıtyp, óz kemshiligin moıyndaıdy nemese ózin aqtap, kemshilikti muǵalimderinen izdeıdi.  Birinshi jaǵdaıda, kýrs ıeleri máseleni sheship, sabaqty basqa tásilmen ótýdi usynýy múmkin. Al ekinshi jaǵdaıda «óshetin» mı ótiriginiń áserinen máseleni sheshýdiń eshqandaı joly qalmaıdy.

Kórip otyrǵanymyzdaı, adam boıyndaǵy jaǵymsyz qasıetter, tákapparlyq, kórealmaýshylyq, konflıkt jasaýdyń barlyǵy mıdyń ótirigine aldanyp qalýymyzdan týyndaıdy eken. Múmkin siz bala kezde alǵan tárbıeńizge baılanysty «óshetin mıdyń» «qurbany» bolyp júrgen shyǵarsyz. Alaıda, umytpańyz: siz qazir sanaly tulǵasyz, siz qazir tańdaý jasaı alasyz! 

Paıǵambarymyz Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kelgen qıyndyqqa bireýdi kinálaýdy quptamaǵan.

Abaı atamyz: «Oıǵa tústim, tolǵandym,
Óz minimdi qolǵa aldym.
Minezime kóz saldym,
Tekserýge oılandym» degendeı basqa kelgen qıyndyqtyń bárin bireýden kórmeı, óz janymyzben jumys jasaý – eń abzaly.

Alla Taǵala Quranda: «Ózderińdi unatyp, aqtamańdar. Ol, jamandyqtan saqtanýshynyń kim ekendigin óte jaqsy biledi» (Nájm súresi, 32-aıat) - dep eskertedi. Sondaı-aq, taǵy bir aıatta Alla Taǵala: «Ózderin aqtaǵandardy kórmediń be? Kerisinshe, qalaǵan adamyn Alla ózi pák etedi» (Nısa súresi, 49-aıat) - dep pákteýdiń Óz qolynda ekenin eskertedi.

Bul týraly Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Ia, Allam! Nápsime taqýaqyq berip, ony tazartqaısyń! Sen ony tazartýshylardyń eń qaıyrlysysyń. Sen onyń qojaıyny ári jaratýshysysyń» (Múslım, Zikir 73) – dep duǵa etetin.

 

Jannyń tazarýy nátıjesinde júrek saý halge jetip, shynaıy júrekke aınalady. Saý júrek satysynda mynadaı úsh jaǵdaı baıqalady:

1. Eshkimdi renjitpeıdi. Bul – taqýa kisiniń jaǵdaıy. Júrek nápsiniń qumarlyǵynan boıyn aýlaq ustaıdy. Osylaısha kórkem minez-qulyq paıda bolady.

2. Eshkimge renjimeıdi. Bul – mahabbat ıesiniń jaǵdaıy. Kún sáýlesine kedergi bolýdan ıaǵnı pánılik madaq pen ózgeniń jamandaǵanynan eshqandaı áser almaıdy, ol úshin eshqandaı máni de joq.

3. Dúnıe paıdasymen aqyret saýaby qarsylasqanda, aqyretti tańdap, Alla razylyǵy men dıdaryn maqsat etedi.

Nápsi jaqsylyqqa da, jamandyqqa da aparýǵa qabileti bar kólik sııaqty dáneker. Sondyqtan ol – tabys kózi, sońyna erseń, túpsiz qudyqqa túsesiń. Nápsini tazartýdyń bereketi – dúnıede eshteńe teń kelmeıtin joǵary dárejede kórinis tabady.

Alla barshamyzdy júrekti tazalap, qutylýshylardan bolýymyzdy násip etkeı!

Janar Ǵarıfollaqyzy

Pіkіrler Kіrý