Kemeldiktiń alǵashqy qadamy
Adam pende. Keıde qyzǵanyshy qysady, ózimshildigi órshelenedi, ashýy alqymynan alady, keıde bálsine qalady, pańdana túsedi, jalqaýlyǵy jar bermeıtin sátteri de bolady. Qara basyp umytyp, jasaǵan qateligin taǵy qaıtalap, tipti túkke turmaıtyn nárseni dúnıe kórip, dúnıqońyzdyqqa da salynyp ketetin kezderi barshylyq. Olaı bolmaǵanda adam pende bop jer basyp emes, perishte bop pák kúıinde júrmes pe edi? Osy pendeniń boıyndaǵy jaǵymsyz qylyǵyn joıýy ıa bolmasa ony jaqsylyqqa burýy – myna synaq dúnıege jiberilýindegi túpki maqsaty. Nege deseńiz, jaman pıǵyldar men qylyqtardan arylǵan saıyn adamnyń rýhy tazaryp, bir saty bıiktep, kemeldene túsedi. Al kemeldengen rýh – Jaratqannyń rızalyǵyna bólenip, jumaqqa saı dárejege jetedi. Al osy kemeldenýdiń eń áýelgi baspaldaǵy – óz minińdi kóre bilý men qateńdi moıyndaýdan bastalady. Bile bilgenge óz qateńdi moıyndaý – naǵyz erlik. Ókinishke oraı, qazir osy keselge tap bolǵandar kóp. Ólse de, óz qatesin moıyndaǵysy kelmeıdi. Qashanda óziniki durys. Shyndap kelgende, qatesin moıyndaý adamdy kemshiligin túzeýge jeteleıdi.
Qasıetti Quranda Allah Taǵala tek uly nárselerge ǵana ant etken. Solardyń qatarynda óz-ózin kinálaýshy pendege de ant etýi tegin emes. (Qurannyń talǵap-taldap baryp bıiktegi shoq juldyzdarǵa, qasıetti meken men asqar taýlarǵa, tipti Qurannyń ózi men paıǵambarǵa da t.b. ant etýi – ol nárseniń máni tereńde ekenin kórsetse kerek). «Qııamet» súresinde «Óz-ózin kinálaǵan nápsige (kisige) ant etemin!» delingen aıat bar. Aıatta nelikten taqýa adam emes, qatelik jasap óz-ózin kinálaǵan adam aıtylǵan? Sebebi, óz qatesin kóre bilý jáne ony moıyndaý – jaqsylyqqa betalystyń, ishtegi uly tóńkeristiń nyshany. Mundaı qadamdy jasaı alǵan adam ǵana aǵattyqtary men kemshilikteri úshin ózin kinálaı alady. Onyń aqyry ókinýge ulasady. Sóıtip, jasaǵan qatelikteri úshin únemi ózin kináli sanap, ókinishte júrgen adam endigi jerde ony túzetýdiń, qaıtalamaýdyń qam-qareketine kóshedi. Árdaıym «men qandaı adammyn, boıymda qandaı jaǵymsyz qylyqtar bar» dep óz-ózine esep berýmen bolady. Mundaı adam qashanda kináni ózgeden emes, áýeli ózinen izdeıdi. Endigi jerde ol – buryn múlde baıqamaǵan olqylyqtaryn, tipti, izgilikke balaǵan isteriniń astarynan nebir kemshilikterin kóre biledi.
Bul turǵyda Qurannyń ámiri nyq ári óktem: «Ózderińdi aqtaýshy bolmańdar!». Qatelik jasaı tura ózin aqtap alýǵa ázir úmmetine aqıyq Paıǵambarymyz Muhammedtiń (s.a.ý.): «Adam balasynyń barlyǵy qateshil, biraq sol qateshilderdiń eń izgisi – qatelerin túsinip, túzete bilgenderi» deýi úlken sabaq.
Adam ata óz qatesin dereý moıyndady. Haýa ana ekeýi tyıym salynǵan jemisti jegende, qatelikke urynǵandaryn uqty. Aǵattyqtaryn moıyndap, keshirim tileı bastady.
Jaratýshyǵa: «Rabbymyz, biz muny isteý arqyly tek ózimizge zulymdyq istedik, jamanshylyq jasadyq. Eger sen bizdi keshirip, raqymyńa bólemeseń, sózsiz biz zııanǵa ushyraýshylardan bolamyz» dep, zar jylap táýbege keldi. Demek, qatelikti moıyndaý – Adam atanyń bizge kórsetken jarqyn úlgisi, artyndaǵy urpaǵyna qaldyrǵan uly murasy. Iá, adam balasyna jaza basyp, jańylysý da múlt ketip súriný de jarasady. Biraq, oǵan sol qatelikterin moıyndamaı qasarysýy esh jaraspaıdy.
Al shaıtan bolsa, Allah Taǵalanyń «Adamnyń senen artyqtyǵyn moıynda, oǵan sálem sal!» degen buıryǵyn oryndamady. Onysymen qoımaı, óziniń ottan jaratylǵanyn, topyraqtan jasalǵan maqulyqtan artyq ekenin, sol úshin de bas ımeıtinin aıtyp pańdandy. Al pańdyq pen órkókirektik ony adastyra tústi. Qatesin múldem moıyndamaı ótýge sert bergen ol aqyrynda Qudaı Taǵalanyń raqymynan birjolata qýyldy.
Mine, sol shaıtannyń kebin kıgen tákappar pendeler de ózderin únemi aqtap baǵady. Kináni ylǵı da aınalasyndaǵylardan izdep, ózin aqtaýdyń san-qıly tásilin meńgeredi. Ózgeni synap-mineýdiń kásibı mamanyna aınalady. Qandaı jaǵdaıda da, nendeı úlken qatelik jasasa da ózin dereý aqtap alýdyń, al ózgeniń isin retin taýyp qate ǵyp shyǵarýdyń maıtalman sheberligine qol jetkizedi. Bundaılar bir sát bolsyn ózderine syn kózben qaraýdy umytady. Kózderi bola tura kóre almaıtyn, qulaqtary bola tura estı almaıtyn jaǵdaıǵa ushyraıdy. Mundaı jandardyń jadynan «men qatelesippin, men kinálimin» degen sózder tamyrymen óship, esesine «anaý kináli, mynaý qate jasady» degen sózder kókeıinde saırap turady.
Bul beıshara jandar shań jýytpaı ózderin aqtaǵan saıyn, rýhanı quldyrap bara jatqanyn sezbeıdi. Óz paıymdaýlarynsha kinásiz, qatesiz bolǵandyqtan túzetý týraly da múldem oılamaıdy. Nesin oılasyn? Onyń oıynsha bári durys, bári oń. Bári tegis, bári jón. Boıynda anaý aıtarlyqtaı eshbir min, túzeterlikteı eshbir aqaý, eshbir kemshilik joq. Ózin maqtap, ózgeni dattaıtyndar bara-bara rýhanı dertke shaldyǵady. Endigi jerde ondaılar kim kóringenge kiná taqqysh, bireýdiń túımedeı kemshiligin túıedeı etip betine basýǵa daıar turady. Ol ol ma, aınalasyndaǵylar qaı jerden múlt ketip, súriner eken dep, mysyq tileýmen kún keshedi. Qate taba qalsa, masattanyp shyǵa keledi. Iá, óz qateńdi moıyndaý – erlik, al ózińdi-óziń aqtaý – rýhanı dert.
Abaı óziniń rýhanı tereńdigi men adamgershiliginiń bıiktigine qaramastan ózin únemi synaıdy. Jaı ǵana tildiń ushimen synaý emes, óz aıtqanyna ishteı shyn senedi de. Olaı bolmaǵanda, Abaı Abaı bolmas ta edi. Ol óziniń «Oıǵa tústim, tolǵandym» degen óleńinde búı deıdi:
Oıǵa tústim,tolǵandym.
Óz minimdi qolǵa aldym.
Minezime kóz saldym,
Tekserýge oılandym.
Ózime ózim jaqpadym,
Endi qaıda syıa aldym?
Qalap alǵan kóp minez.
Qalaısha qylyp tyıa aldym?
Boıdaǵy mindi sanasam,
Taý tasynan az emes.
Júregimdi baıqasam,
Inedeıin taza emes.
Arshyp alyp tastaýǵa,
Apandaǵy saz emes.
Bári boldy ózimnen,
Táńirim salǵan naz emes.
Osynsha aqymaq bolǵanym
Kóringenge qyzyqtym.
Ǵadiletti júrektiń
Ádiletin buzyppyn.
Aqyl menen bilimnen
Ábden úmit úzippin;
Aıla menen amaldy
Merýertteı tizippin;
Jalmaýyzdaı jalańdap,
Ar, uıattan kúsippin,
Qýlyq penen sumdyqqa
Quladyndaı ushyppyn;
“Siz bilesiz” degende
Kúnge kúıip, pisippin;
Maqtanbasqa maqtanyp.
Dep júrippin “pysyqpyn”.
Muqaǵalı aqyn da «Bárine jaýaptymyn» degen óleńinde mańaıyndaǵy keleńsizdikterge bastan-aıaq ózin kinálaǵan eken. Tipti:
...Dos adamdar ózara jaýlassa eger,
Ol da meniń kinámnan dep bilińder, - deýi biz qozǵap otyrǵan taqyryptyń mánin asha túskendeı. Dos adamdar jaýlaspas úshin olardy jarastyrý, tatýlyqqa syna qaqpaý – rasynda solarmen birge júrgenderge syn.
Endeshe, bizder atamyz Adam paıǵambardan úlgi alyp, óz qatemizdi moıyndaıyq ta, basqalardyń jasaǵan aǵattyqtaryn keshire bileıik. Ózińe kelgende aıyptaıtyn prokýror, ózgege kelgende aqtaıtyn advokat bola bilýdi ómirlik qaǵıda etip ustasaq, týra joldan adaspas edik.
Qysqasy, óz kináńdi kóre bilý – kemeldenýdiń alǵashqy qadamy. Al kemeldiktiń eń bıik shyńy áýlıelik ekeni sózsiz. Olaı bolsa, qazaq atamyzdyń «Óz minin bilgen – áýlıe» dep maqaldaýynda osyndaı tereń mán jatyr.
Qaırat Joldybaıuly
