KEZ KELGEN MÁDENIETTIŃ, ULTTYŃ MÁNI ONYŃ DINI SANASY
Mádenıetti quraıtyn til, óner, saz, sáýlet, ádet ǵuryp, salt, dástúr, tarıh, ádebıet, kásibi, ýaqyty men keńistigi osy tildik qor arqyly bilý, taný, sezý, uǵyný, túsiný, túsindirý, baǵalaý, jetkizý, áser etý, oqý, toqý, baılanysý jáne t.b. qabattardy qamtıdy. Mádenıettiń mamunyndaǵy dinı sana da osy til arqyly ulttyń uıasyna aınalady.
Ult uıasy ol mádenıettiń mazmunynda saqtalady. Kez kelgen mádenıettiń, ulttyń máni onyń dinı sanasy. Ol mádenıetti saqtaıtyn, keler urpaqqa berip otyratyn qor, ǵarysh. Ol ǵarysh sakraldy álemmen, kıelilikpen baılanysty. Endi «qazaq tildi» qazaqtar men «orys tildi» qazaqtar degen synyptamalarǵa aldanyp júrgen ǵalymdar men saıasatkerlerge aıtarym, bári ótkinshi, myna búgingi saıasat ta, sondyqtan, eldi aldaýǵa bolmaıdy. Eshqashan bir ulttyń eki tili bolmaıdy.
Al endi tilimiz sorlady, óz tilimizde sóıleý kemistik boldy, anaý sóılemeıdi, mynaý sóılemeıdi dep «ótirik qaıǵyrýdy» doǵarý kerek. Til tur, seniń tiliń qoldansań, ol jandana beredi, saǵan kúshti de qýatty da sol ana tiliń ǵana beredi. Til degen ǵarysh, sol ǵaryshtyń esiginen kim kiredi sol utady. Al kim ol ǵaryshty mensinbeıdi, demek onyń uıasy basqa degen sóz.
Endi taǵy bir ıslamdy orys tildi qazaqtarǵa orys tilinde nasıhattaý degen kóldeneń másele bar. Jaraıdy, orys tilinde ıslamdy úıretý de zaman talaby ekeni ras. Sebebi ýahabıstik salafılik baǵyttaǵy jastardyń deni orys tildi qazaqtar. Olar qazaq mádenıetiniń mazmundyq qabattarynan jurdaı. Joǵaryda aıtylǵan sezý, uǵyný, túsiný sııaqty máselelerdi «másele» qylmaıtyndar. Ótpeli ýaqytsha shara. Biraq bul qubylys qazaqty tutastandyratyn emes, jikke aparatyn bastama. Nege deseńiz, orys tili orys tildi qazaqtarǵa dinı tanym, dinı tájirıbe, dinı senim bergenmenen, dinı sana bere almaıdy. Dinı sana ol qazaqtyń mádenıetiniń mazmuny. Ol mazmunǵa tek qana qazaq tilinde ǵana ene alady.
Ken Ýılber osy másele boıynsha bylaısha túsindiredi: mádenıettiń formalyq ustyndary-shahmat oıynyndaǵy túrli tastar bolsa, mazmundyq ustyndary túrli tastardyń ózara ishki baılanystaryn anyqtaıtyn qaǵıdalar men erejeler. Mazmundyq ustyndar oıyndy anyqtap, sol oıyn kezinde formalyq ustyndardy ózgerte alady. Iaǵnı, shahmattyń tastaryn balshyqtan, tastan, aǵashtan jasaýǵa bolady. Mazmundyq jáne formalyq ustyndardyń ózara baılanysy transkrıptsııa dep atalady. Tastardy shahmat taqtasynyń ústinde qozǵalysqa endirý nemese oınaý-translıatsııa dep atalady. Endi shahmat oıynynyń erejeleri men qaǵıdalaryn ıaǵnı, mádenıettiń ishki mazmundyq ustyndaryn ózgertetin bolsaq, shahmat oıyny basqa bir oıynǵa ózgeredi, ıaǵnı, shahmat tastarymen shashka oıynyn oınaýǵa da bolady. Sol sııaqty mazmunynan aırylǵan mádenıet te sol baıaǵy mádenıet bolýdan qalady.
Quqyqtyq normalar barlyq adamǵa teń berilgenimen, ony psıhologııalyq jaǵynan árkim ártúrli sezinedi. Nege deseńiz ol keńistik pen sol memlekettiń tuǵyry bolyp tabylatyn mádenı, qundylyqtyq qabattarǵa qatysty. Adamdy «Men» degen dárejege jetkizýshi alań ol mádenıet. Al mádenıettiń mazmuny tikeleı dinı sanamen tyǵyz baılanysty. Dinniń mádenıettiń mazmuny bolýymen qatar onyń, quqyqtyq, órkenıettik qabattary bar. Memleket ınstıtýty osy eki qabattyń ortasynan oryn alady. Sebebi memleket keńistik pen ýaqyt qatynasyn da anyqtaıdy. Al onyń psıhologııalyq yqpaly tarıhı tájirıbemen sıpattalady. Qazaq bolmysy, mádenıeti osy tarıh arqaýyna negizdeledi. Al endi búgin qazaq ulty bola tura dinin aýystyryp jatqandar bar. Sol mádenıettiń ókili basqa dinge ketip jatyr. Suraq: dinin aýystyrǵan qazaq, áli qazaq bolyp qala bere me?
Jalpy kez kelgen anyqtamany onyń prıntsıpteri men ıdeıasyna qarap ajyratýǵa bolady. Prıntsıp pen ıdeıa qubylystyń mánine jaýap berý kerek. Bizdiń qoǵamdaǵy ult máselesi, dinı jáne mádenı bolmysymyzdyń qaıta jańǵyrýy men baıandylyǵy máselesi kez kelgen kózi ashyq azamatty tolǵandyrmaı qoımaıdy. Al memleket sol ózin qurýshy tuǵyrdyń barlyq jaǵynan damýyna, baıandylyǵyna qaýipsizdigine jaýapty ınstıtýt. Sebebi memleketti qurýshy ult qazaq ulty, mádenı qundylyqtyq qabaty, tarıhı sabaqtastyǵy. Bizdiń el dástúrli el. Basqa qurylyq ne basqa órkenıettik qabattan aýyp kelmegen. Myna topyraq meniń ata babamnyń qasıetti qanymen sýarylǵan, sol úshin jan berip, jan alysqan. Demek bul topyraq tarıhı jaǵynan da, rýhanı jaǵynan da qazaq degen bolmystyń tirshilik etýiniń quqyqtyq tabıǵı keńistigi. Endi sol qazaq degen bolmystyń eger ony mádenı ǵarysh dep qarasańyz, mazmunynda ıslam dini jatqanyn ǵylymı teorııalyq kýltýrologııalyq saraptaýlar men taldaýlardan aq kóre alasyz.
Keshegi Batystyq mádenıet teorııalarynda bul anyqtamalar kerisinshe bolatyn. Din mádenıettiń quramdas komponenti retinde ǵana tanylatyn. Olaı emes ekendigi búgingi qoǵamdyq ǵylymdar zertteýlerinde ózekti bola bastady. Búgingi qazaq mádenıeti, bolmysy, ǵaryshy syrtqy jahandyq kúshterdiń Ekspantsııasyna dýshar bolyp otyr. Ishten jáne syrttan «áser - keri áser» teorııalary naqty jobalar arqyly óziniń tegeýrinen tanytyp otyr.
Mysaly jastar arasynda kezdesip qalatyn «men aldymen qazaqpyn, sosyn musylmanmyn» degen anyqtama ǵylymı tanymǵa sııa bermeıdi. Sebebi biz qazaq mádenıetiniń ókilimiz. Mádenıetimizdiń mazmuny ıslammen somdalǵan. Qazaq bolý degen musylman bolý degen sóz. Ekeýiniń birinshiligi ne ekinshiligi degen joq. Bul «birinshi taýyq paıda boldy ma, joq álde jumyrtqa paıda boldy ma degen» bolmystyq, ontologııalyq másele. Másele keıbir jastarymyzdyń dinı tanymynyń jasandy qalyptarmen somdalýynda bolyp otyr. Oǵan sebep, árıne ulttyq qundylyqtary, tarıhı sanasy men óziniń musylmandyq negizderin tanyp, bilmeýden týyndasa, ekinshiden jastarymyz syrtqa kúshterdiń quralyna aınalyp, saıası jobalaryna aldanyp ketti. Eldegi ulttyq negizder qalypty júıelermen berilse, áleýmettik másele josparly túrde úzbesten jetildiril otyrsa, ishki jáne syrtqy yqpaldardy zerttep taldap baǵalap otyratyn ortalyǵymyz bolsa, ony da memlekettik baqylaý qadaǵalaý tetikteri arqyly júrgizilip otyrsa, jastarymyzǵa ózimiz ıelik etip, memlekettiń baıandylyǵyna saı tárbıeleı alsaq, jastar dalaǵa qasha ma? Bul ulttyq ári memlekettik másele bolyp otyr.
