Kishkentaı «qylmysker» qaıdan shyǵady?

15 qyrkúıek 2020 677 0
Оqý rejımi

Sábı úsh jasynan bastap «meniki» degen uǵymdy bile bastaıdy. Sol sátten bastap ata-ana «meniki» degen uǵymmen «bireýdiki» degendi qatar úırete bilýi kerek. Bireýdiń zatyn ruqsatsyz ıemdenbeý – úıden beriletin tárbıe. Eger bul tárbıe balanyń boıynan tabylmasa, urlyqqa alyp baratynyn bilesiz be?

Qarapaıymnan bastasaq. Dúkennen qonaqqa dep alynǵan táttiler sóreniń joǵarǵy jaǵynda tur. Muny bala bildi. Nápsisin tyıa almaǵan bala siz kóz ala bergende, qorapty ashyp jep aldy. Bir emes, eki emes. Dastarhan daıyndar kezde túbinde qoqymy qalǵan qorapty sóreden alyp jatasyz. Sosyn «Bul úıge aldyn ala artyq birdeńe alsań – osy» dep muńyńyzdy kimge shaǵaryńyzdy bilmeı, murnyńyzdyń astynan sóılep júresiz. Mine, bári osy sátten bastalady.

Táttilerdi ákelgen soń, «Balam, bul – qonaqtarǵa, olar kelgende dastarhan bos turmasyn dep aldym. Mynany ala ǵoı» dep 2-3 túıir tátti berińiz de, «Al, buǵan tıispe, jaraı ma?» dep aldyn ala eskertip qoıyńyz. Ózgeniń zaty ekenin shamalap túsindirgen abzal.

Sábı kezinde balalar pisip jatqan baýyrsaqty ruqsatsyz alyp qoıýdy urlyq dep sanamaıdy, siz de bulaı oılamaısyz. Sábıdiń ózgeniki bolmasa da, ruqsatpen alý kerek degendi bilip óskeni durys. Synypta ústel ústinen qalamdy alyp ketý – urlyqtyń kishisi. Bala ony urlyq dep sanamaıdy, «qalamym jazbaı jatqan soń ala saldym» dep qutylady. Negizinde, buny urlyqqa alǵashqy qadam dep túsiný kerek jáne muny balaǵa túsindirý kerek.

Bireýdiń zatyn qoldy qylýdyń 3 negizgi sebebi bar:
Birinshiden, ózine qatty unaǵan bireýdiń zatyn ardyń aıqaıyna qaramaı ıemdený.
Ekinshi sebebi – qolyndaǵyǵa qanaǵatpen qaramaý.
Úshinshi sebebi – erkindiktiń jáne nazardyń bolmaýy.

Ózine unaǵan ózgeniń zaty. Bala jaǵdaıy bar bola turyp, bireýdiń dúnıesin dál qazir ıemdengisi keledi. Mundaı jaǵdaı kórealmaýshylyqtan týady. Úıde barlyq tilegi oryndalyp júrgen bala synypqa kelgende eleýsiz qalady. Óıtkeni, ózgede bardy ózine ıemdengisi keledi. Al, bul nıeti jerge shart etip syndy da qaldy. Muny qalypqa keltirý úshin álgi zattyń ıesin ańdyp otyryp, ol synyptan shyǵyp ketken sátti sómkesine salyp alady.

Bardy baǵalamaý. Úıdegi turmys álsiz. Synyptastary ádemi kóılek kıedi, ashanaǵa qońyraý saıyn barady. Al ol... Bárine kináli solar – «ata-anam». «Jurt balasyna bárin áperedi, meniń júrisim mynaý – jurttan qalǵandy kıip» dep bastalatyn ishki jan-aıqaı ata-ananyń qulaǵyna jeter-jetpesi belgisiz. Shynymen jaǵdaı joq bolsa, barǵa qanaǵat etýdi seziný kerek. Oǵan jetkize bilý kerek. Al, keıbir otbasyda anasynyń tapqan tabysyn ákesi iship ketip, ákesiniń tapqan tabysy ári tartsa, bylaı jetpeı, bylaı tartsa bylaı jetpeı jatady. Sol sátte «olarǵa qaraǵan kúnim qurysyn» dep, ózgelerdiń dúnıesin qoldy qylady.

Men myndamyn. Ishki dúnıemen kúres. Óziniń ómir súretinin ózgelerge jetkizýdiń amaly. Keı otbasyda balalar «Kúlbıkeniń» keıpinde júredi. Mysaly, ol – úıdiń jalǵyz balasy... edi. Keıin inili boldy. «Aınalaıyn» degen sózder munyń mańynan ótpeı ketti. Barlyq nazar – inisinde. Barlyq tátti – sonyń aýzynda, bar jaqsy – onyń oıynshyǵy. Al ol – shette. Osy sátte ózine nazar aýdarý úshin mektepten bir jaman qylyq jasap, «qylmysty» bolyp keledi. 

Pіkіrler Kіrý