Kórkem minezdiń paıdasy

16 sáýіr 2021 476 0
Оqý rejımi

Islam dini adamdar tolyq ustanǵan kezde ári osy dúnıede hám aqyrette baqytqa qol jetkize alatyn ómir súrý tásilin usynady. Olardy boıǵa sińirý adamdy ıslam qulqyna, ádebine ıe etedi. Dinniń buıryǵy boıynsha ómir súrý – kórkem minez-qulyqqa, adamgershilikke  saı ómir súrý bolyp tabylady. Kórkem minez-qulyq ımanmen tyǵyz baılanysty jáne ózegin dinnen alady. Quran kárim, súıikti Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ómiri men asyl sózderi – Islamnyń kórkem minez-qulqyn qalyptastyratyn negizder. Islam maquldaǵan kórkem minez kúlli adamzatqa ortaq qaǵıdattary jeke adam men túgeldeı qoǵamnyń uly Jaratýshy razy bolatyndaı beınede ómir súrip, baqytty bolýyn kózdeıdi. Kórkem minez-qulyqty kemeline jetkizgen súıikti Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.)  Alla Taǵala qasıetti Quranda: «Rasynda, sen asa kórkem minez ıesisiń»,[1] dep sıpattaıdy.

Kórkem minez-qulyqtyń  jeke tulǵaǵa paıdalary

Adam balasy ıslam talap etken minez-qulyq negizderine saı jaratylǵan. Islam minez-qulqy eń kámil jaratylys bolyp tabylatyn adam balasyna erekshe  mán bergen. Óıtkeni  ıslam dini boıynsha, adam – bolmystardyń ishinde eń joǵary turatyn jaratylys. Sondyqtan da ıslam dini usynǵan adamgershilik qundylyqtar osyndaı osyndaı joǵary dárejedegi adam balasynyń árdaıym damyp-kemeldenýin,abyroıyn saqtap damyta túsúin nazarda ustaıdy. Islamnyń kózdegen adam obrazy – menmendikten alshaq, óziniń mindetterin, jaratylysyn jáne óz múmkindikterin baǵamdaı alatyn, múmkindikterine senetin tulǵa. Osy sezimniń arqasynda adam ózin damyta otyryp qulyqty jaratylysqa aınalady. Osy baǵytta qalyptasatyn minez-qulyq syrttan, eriksiz túrde qabyldaǵan emes, adam tabıǵatynyń ereksheligine saı paıda bolatyn kámil minez-qulyq bolyp tabylady.  Minez-qulqy jaqsy adam syrttan basqarylatyn emes, ózi-ózin basqara alatyn adam.

Kórkem minez-qulyqtyń qoǵamǵa paıdasy

Qoǵamdasyp ómir sýrýge beıim jaratylǵan adam balasy ómir súre bilý úshin qoǵamdyq ortany qajetsinedi. Adam degen atqa laıyq túrde ómir súrip, baqytty bola bilý úshin qoǵamdyq ortamen úılesimdilikti saqtaý qajet. Sondyqtan minez-qulyq adamnyń óz bolmysymen qatar ómir súrip otyrǵan qoǵammen de úılesimdi túrde óir súrýin qamtamasyz etedi. Áz Paıǵambar (s.ǵ.s.) mundaı tulǵany bylaısha sıpattaıdy:

«Musylman – ózge adamdarmen jaqsy qarym-qatynas jasaıtyn jáne ózge adamdar da onymen jaqsy qarym-qatynas jasaıtyn adam. Jaqsy qarym qatynas qura almaǵan jáne ózgeler de onymen  jaqsy qarym-qatynas jasaı almaǵan adamnan paıda joq»[2]

Musylman balasy úshin Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) úlgi alý – adamı ári ımanı turǵydan mindet. Dinimiz ıslam minez-qulyq turǵysynan kúshti, berik qoǵam qurýdy qalaıdy. Islam maqsat etken qoǵam – jaqsylyq pen izgilik ataýlyny pash etip, jamandyq pen arsyzdyqtarǵa  qarsy turý jaǵynan alǵanda úlgi-ónege bolarlyq qoǵam. Árıne, bul ýlgi izgilik jáne taqýalyq jolynda bir-birine qol ushyn beredi, ózi úshin qalaǵan nárseni  basqalar úshin de qalaıdy, jeke bas múddesinen qoǵam múddesin joǵary qoıady, boıynda kúlli jaqsy qasıetterdi jınaqtap ony ómirimen kórsete alatyn tárbıeli, ónegeli tulǵalardan quralady.  

Din men minez-qulyq adamzat tarıhy boıynsha bir-birine tyǵyz baılanysa otyryp, bir-birine ajyramastaı kúıde astasa damyp kelgen. Dinniń túpki maqsaty – adamdy Allanyń razylyǵyn kózdeıtin minez-qulyqqa jetkizý. Qoryta aıtqanda, adamdardyń arasynda qarym-qatynastardy retteıtin qaǵıdattar, zańdylyqtar jıyntyǵy retinde din usynǵan minez-qulyq adamnyń baqytyn kózdeıdi

Atembaev Jandos
Nur-Sultan qalasy,
«Tólebaı» meshitiniń ustazy

 


[1] Qalam súresi, 4-aıat
[2] Ahmad, Mýsnád, 2/400

Pіkіrler Kіrý