Kóziń kórse, kóńil aýyp qalady

Alla Taǵala jaqsy kórmeıtin abyroısyz isterdiń biri — zına. Qazirgi qoǵamda osy bir is kóbeıip jatqany belgili. «Zına» sózi er ne áıeldiń nekesiz bógde bireýmen tósek qatynasyna túsý degendi bildiredi.[1]

Qasıetti Quran Kárimde aıtylǵan Allanyń úkimi men paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) hadısteri jáne barlyq Islam ǵulamalary zına jasaýdy biraýyzdan eń aýyr kúnáǵa jatqyzady. Ol Islam dininde ǵana emes, sondaı-aq ózge dinderde de tyıym salynǵan súıkimsiz ister qataryna jatady.

Meırimi sheksiz Jaratýshy Iemiz óziniń súıikti quldaryn zına jasaýdan saqtanýdy eskertip, qasıetti Quran Kárimde: «Zınaǵa jaqyndamańdar»,[2] – degen. Aıattyń mánine úńiler bolsaq, bul jerde Alla Taǵala «zına jasamańdar» dep turǵan joq, «zınaǵa jaqyndamańdar» deý arqyly osy arsyz, aýyr kúnány jasaý bylaı tursyn oǵan jaqyndamaýdy, tipti oǵan aparatyn kez kelgen áreketten boıdy aýlaq ustaýdy buıyrǵan. Túptep kelgende, zına – tek eki kúnáhardyń ǵana jasaǵan qylmysy emes, otbasynyń tamyryna balta shabý jáne keleshek qoǵamnyń ydyraýyna jol ashatyn, halyqty ishten iritetin qoǵamdyq indet. Sondyqtan da kez kelgen musylman balasy osy asa qaýipti dert — zınaqorlyqqa jáne zınaǵa ıtermeleıtin qandaı da bir áreketten aýlaq bolýǵa zárý.

Quran zına jasaý maqsatynda kóńildes, ashyna tabýdy haram sanaǵan.[3] «Ittıhazý ahdan» sózi nekesiz jynystyq qatynasqa túsý úshin ashyna bolý degen maǵynaǵa keledi.[4]

Buǵan qosa Qurandaǵy: «Jamandyqtardyń (faýahısh) ashyq, jasyryn bolǵanyna da jaqyndamańdar»[5] degen aıat kúlli kúnálardy qamtýmen qatar zınadan da aýlaq bolyńdar degen maǵynany beredi.

Negizinen, tósek áreketine shaqyratyn qumarlyq sezimi — adamnyń tabıǵı bolmysy, ıaǵnı jaratylysy. Bul sezimdi Alla Taǵala quldaryna urpaq jalǵastyrý úshin syıǵa tartqan. Atalmysh sezimderdi jaqsy ne jaman jolǵa jumsaý adamdardyń óz erkinde. Eger durys qoldansa, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) úmbetiniń kóbeıýine úles qosyp, saýap alady. Al durys qoldanbasa, Ibilistiń oıynshyǵyna aınalady. Demek, adam bul jaman jolǵa nápsine ergendikten barady.

Áıgili tórt halıfanyń biri Álı ıbn Ábý Tálip (r.a.): «Eń qorqynyshtysy – nápsige ıe bolmaý. Nápsiniń jeteginde ketý – adamdy aqıqattan alastatyp, aqıretti umyttyrady», — degen eken. Sol sııaqty, ıslam qaǵıdasymen qaraǵanda, eń baqytty adam dep  óz nápsisine ıe adamdy aıtady. Mine, rýhanı turǵydan adamnyń adamnan artyqshylyǵy óz nápsisin tizgindeı alýymen ólshenedi.

Islam dini zınaqorlyq indettiń aldyn alý úshin musylman balasyna otbasylyq ómirin aq nekemen bastaýdy ámir etken. Alla Taǵalanyń adal jolymen qosylyp, perzent súıip, kıeli shańyraq kóterý arqyly óz ar-namystaryn saqtap qalmaq. Al úılenýge shamasy kelmegenderdi qasıetti Quran Kárimde:

«Úılene almaǵandar, Alla Óz keńshiligimen baıytqanǵa deıin, (kúnáli isterden) ózderin taza ustasyn...»[6], dep olardy ar-namysyn saqtaýǵa shaqyrǵan. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) da:

يا معشر الشباب من استطاع منكم الباءة فليتزوج فإنه أغض للبصر وأحصن للفرج ، ومن لم يستطع فعليه بالصوم فإنه له وجاء

«Ýa, jastar! Aralaryńyzdan úılenýge jaǵdaılary barlaryńyz úılensin. Úılený kózdi haramnan, boıdy kúnádan saqtaıdy. Úılenýge jaǵdaıy kelmegender oraza ustasyn. Sebebi, oraza ol úshin qalqan»[7], – dep ósıet etken. Iá, oraza arqyly nápsini tárbıeleýge bolady. Ash adamdardyń mundaı arsyz qylyqtardy jasamasy anyq.

Taǵy birde: «Neke qıdyryp úılenińder, perzentti bolyp kóbeıińder. Árıne, men senderdiń kóptikterińdi qııamet kúni basqa úmbettiń aldynda maqtanysh etemin»[8], – degen. Iaǵnı, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) munda azǵyndyqqa boı aldyryp, qara kóbeıtkenderdi emes, júregi ımanǵa toly, adamgershiligi mol jandardyń kóptigimen maqtanatynyn meńzegen bolatyn. Demek, aq nekede kózdelgen eń izgi maqsat — adamzat urpaǵyn adal jolmen saqtap, kóbeıtý.

Jáne kóbeıtip qana qoımaı, paıǵambarymyzǵa úmbet bolatyndaı etip tárbıeleý de ata-anaǵa júktelip turǵanyn baıqaımyz.

Islam dini bógde er men áıeldiń arasyndaǵy qatynasqa belgili bir shek qoıǵan. Bul jaıly qasıetti Quranda: «(Eı, Muhammed!) Múminderge aıt: bógde áıelderge suqtanyp kóz súzbesin, abuıyrlaryn (uıatty jerlerin) ashpasyn. Olardyń osylaı etkeni jaqsy. Shynynda, Alla olardyń bar qylyqtaryn baıqap turady. Múmin áıelderge aıt: jat erkekterge kóz súzbesin, abuıyrlaryn japsyn...»[9], — dep buıyrady.

Bóten erkekterdiń bóten áıelderge, bóten áıelderdiń basqa erkekterge qumarta qaraýy — haram. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Álıge: «Eı, Álı! Qaıta-qaıta arqańa úńilip qarama. Óıtkeni, bir ret qaraý – seniń haqyń, al ekinshi ret qaraýǵa haqyń joq»[10], – dep ósıet aıtty. Bul haramǵa boılaý satyly túrde júzege asatynyn, ıaǵnı kóz salýmen, qulaq túrýmen, til qatysýmen, qol ustasýmen bastalyp, júzege asatynyn kórsetedi. Al, aqyry zına áreketine aparyp soqtyratynyn meńzeıdi.

Adam keıde haram nársege nemese ashyq denege erkinen tys kóz salyp qoıýy múmkin. Mundaı jaǵdaıda birden, sol sátte kózin taıdyryp áketýi tıis. Onyń jóni bólek. Alaıda odan soń ekinshi ret qaıta qaramaýǵa kúsh jumsaýymyz kerek. Ol ońaı sharýa emes. Biraq kúsh-qýatty tek Alla beredi. Adam tek nıet etse bolǵany. Sóıtse de adam bul dúnıede shaıtannyń quryǵynan qutylý úshin Allany eske alýy kerek. Sonda ǵana adam kesepattan boıyn taza ustaı alady.

Ardaqty Elshi (s.ǵ.s.) ózine áldebir másele boıynsha kelgen jas áıelge kóz almaı qarap qalǵan janyndaǵy jas sahabanyń betin qolymen basqa jaqqa kólegeılep, ony kúnádan qaqpaılady.

Bir qudsı hadıste: «Haramǵa qaraý – Ibilistiń ýly oǵy, kim odan menen qorqyp bas tartatyn bolsa, men oǵan tereń ıman beremin, onyń dámin júreginde sezedi»,[11] – delingen. Demek er ne áıeldiń bógde bireýge qumarta qaraýy kóz zınasy sanalady.

Islamnyń alǵashqy jyldarynda musylmandyqty qabyldaǵanymen, qarańǵylyq dáýirinde boıyna sińip qalǵan jıirkenishti (zınaqorlyq) ádetinen aryla almaǵan bir jas jigit Alla Elshisine (s.ǵ.s.) kelip:

– Eı, Allanyń Elshisi, maǵan zına jasaý úshin ruqsat berseńiz, – deıdi. Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) janynda otyrǵandar jigittiń ábes ótinishin estigen sátte oǵan birden óre túregelip dúrse qoıa berdi. Sonda Alla Elshisi (s.ǵ.s.) sabyrly qalpyn buzbaı, ony janyna otyrǵyzyp, odan bylaı dep surady:

– Osyndaı nárseniń seniń anańa jasalǵanyn qalar ma ediń?

– Áke-sheshem Seniń jolyńda qurban bolsyn, Ýa, Allanyń Elshisi, árıne, qalamaımyn!

– Eshqandaı adam anasyna mundaı jıirkenishti qylyqty qalamaıdy. Eger seniń qyzyń bolsa, oǵan osyndaı áreket jasaǵanyn qalar ma ediń?

– Janym Saǵan qurban bolsyn, eı, Allanyń Elshisi, esh qalamas edim!

– Eshbir jan da qyzyna muny tilemes edi. Al, ápkelerińe osyndaı nárse jasalǵanyn qalar ma ediń?

– Joq, paıǵambarym, muny da qalamaımyn!

– Eshkim de ápkelerine mundaı sordy qalamaıdy. Qaryndastaryńa she, olarǵa osyndaı jamandyq jasalǵanyn qalar ma ediń?

– Jo-joq, qalamaımyn!

– Eshkim de qaryndastaryn qasiretke dýshar etkisi kelmeıdi, – degen Alla Rasýly (s.ǵ.s.) qolyn álgi jigittiń júrek tusyna qoıyp: «Rabbym, munyń kúnásin keshir, júregin jamandyqtardan tazart, namysyn saqtaýǵa járdemshi bol!» – dep duǵa etedi[12]. Mine, osylaısha, jigitke ashýlanbaı, onyń órekpigen kóńilin basyp, zınaqorlyqtyń jıirkenishti ekenin osyndaı mysaldarmen túsindirip, ákelik meıirim tanytyp, janyn jegi qurttaı jegen álgi kúnádan qutylýy úshin duǵa etedi. Jas jigit sol sátten bastap ómiriniń sońyna deıin ımanyna daq túsirmedi. Bul hadısten uǵarymyz óz anamyzǵa, qaryndasymyzǵa, apa-qaryndasymyzǵa qalamaıtyn nárseni bóten áıelderge baılanysty qalamaýymyz kerek.

Ardaqty elshi (s.ǵ.s.): «Eger de áıelderińizdiń arly, namysty bolǵanyn qalasańyz, bógde áıelge qumarta qaramańyz» dep ósıet etý arqyly qoǵamdaǵy indettiń aldyn alýǵa shaqyrady. Ar-namysyn oılaǵan jan óz shańyraǵyndaǵy qyzyna, áıeline, ápke-qaryndasyna, basqa da jaqyndaryna, beıtanys kisige de mundaı jamandyqty tilemeıtini anyq.

«Kóz kórmese, kóńiliń de tilemes, kóziń kórse, kóńiliniń qulaýy túk emes», demekshi ýly jebeniń nysanasy bolǵysy kelmegen musylman balasy kózderin haramnan saqtaýy tıis.

Qazirgi tańda jastarymyz zaman talaby osy eken dep, jartylaı jalańashtanyp júrýdi sánge aınaldyryp alǵan. Bul da zınaqorlyqqa bastaıtyn joldardyń biri. Óıtkeni, «kóziń kórse, kóńil aýyp qalady, kóńil aýsa, kimder ustaı alady!?» degendeı nátıjesinde, bógde er ne áıel adamdardyń kúná jasaýyna jol ashylady.