Kúıeýim úıden qashady

30 maýsym 2020 1736 0
Оqý rejımi

Kúıeýim úıde otyrmaıdy. Únemi jumysta nemese jora-joldastarymen birge. Shege qaǵyp ber, jıhazdy jóndep ber dese estimegendeı bop, qulaq aspaıdy. Mazasyn alyp, qulaǵyn jegen soń ǵana baryp sharýany tyndyryp beredi. Alaıda, men kúıeýimniń barlyq tapsyrmasyn buljytpaı oryndaımyn.

Mine, bul kópshilik áıeldiń aıtatyn shaǵymy. Kúndelikti kezdesetin, bir qaraǵanda, asa mán berýge turarlyq emes jaıt tárizdi. Alaıda, osy sııaqty usaq-túıek máseleler otbasynyń shyrqyn buzatynyn umytpaǵan jón. Endi, atalmysh máseleniń sheshimin izdep kóreıin. Basqasha aıtqanda, nelikten erkek ondaı ekenin qarastyraıyq.

Birinshi jaıt. Mańyzdy ereje dep aıtsaq ta bolady. Quran Kárimde: «...Erkek áıel sııaqty emes...»,-degen aıat bar. Erkekter túbegeıli áıelderge uqsamaıdy. Áıel sezimtal, sezimi basym bop jaratylǵan. Al, erkek ondaı emes. Bir ǵana mysal, qyz turmysqa shyqqan soń eń alǵash tórkindep kelgende ata-anasynyń úıinde ne sezinedi? Ata-anasynyń úıin múlde bóten shańyraq sııaqty kórinedi. Óıtkeni, áıeldiń bar oıy men bolmysy kúıeýiniń otbasyna oıysyp úlgergen. Mine, bul Qudaıdyń áıelge boıyna bitirgen jaratylysy osyndaı. Erkek múlde sezim ataýlydan aıyrylǵan dep aıtý durys emes. Biraq, onyń sezimi men aqyly arasynda erekshe tepe-teńdik bar. Er azamat úshin úı –jany jaı taýyp, tynyǵatyn qut mekeni. Sonymen birge, ony túzde kútip turǵan kóptegen sharýa bar. Onyń qyrýar tirligi úıdiń syrtynda. Úıde kóp ýaqytyn ótkizý erkektiń tabıǵaty emes. Túzde júrse, shańyraǵynyń kerek-jaraǵyn túgel qamtamasyz ete alady.

Ekinshi jaıt. Erkekti úıinen shyǵýǵa ıtermeleıtin jaıttar kóp. Dertke qarsy daýa aıtpas buryn, derttiń ózin anyqtap alaıyq. Basty dert – otbasyndaǵy urys-keris. Janjal bitpeıtin shańyraqtan erkek jan tynyshtyǵyn túzden izdeı bastaıdy. Dese de, bul sheshim emes. Biraq, urysqaq áıelden ýaqytsha bolsa da qutylýdyń joly retinde erkek túzdegi kúıbeń tirshilikpen ózin aldaıdy. Onyń basty sebebi shańyraq erkek úshin tynyshtyq pen rahat joq jerge aınalady. Kúıeýiniń jumystan kesh kelip, as-sýyn ile-shala tamaǵyn iship uıqyǵa jatyp qalatyn bolsa, nege bulaı bolyp jatyr degen suraqty áıel kúıeýinen buryn ózine qoıǵany durys. Jaýabyn da eń áýel ózinen izdegeni jón.

Úshinshi jaıt. Jumys spetsıfıkasy. Er azamattyń eki birdeı jumysta qyzmet etýi nemese jumysynyń kúrdeligine oraı erkek kóbine túze bolýǵa májbúr bolýy múmkin. Keıbir kisiler túnniń jarymyna deıin jumys isteýi qajet bolady.

Tórtinshi jaıt. Baqytty etýge áreket et. Bul oraıda bir ǵana aıtarym, kúıeýińdi túzde júrý baqytty etse, ony ustama. Bylaısha aıtqanda, kúıeýiń men onyń baqyty ortasynda kedergi bolma. At aınalyp qazyǵyn tabady degendeı erkine jiber, onyń órship ketýine jol berme. Mundaıda kúıeýińniń túzdegi baqytynan asyp túsetindeı shańyraǵynyń ishinde baqyt pen qut mekenin ornata bil. Kúıeýińdi úıde kúshtep ustap, ózińnen kún sanap alystata berme. Kúıeýiń úıge asyǵyp turý úshin eshbir janjal shyǵarmaı, únsiz áreket etý kerek bolǵan myna máselelerge muqııat bol:

  • Úı ishi taza jáne qosh ıisti ári jaıly bolsyn;
  • Kúıeýińdi qonaǵyńdaı syıla;
  • Jumystan kelgen kúıeýińdi mazasyz alatyn jaısyz jáne jaman jańalyqtardy aıtyp qarsy alma;
  • Kúıeýińe qurmet pen súıispenshiligińdi bildiretin áreketter jasa. Kúıeýińniń syrt beınesinen onyń baqytty nemese jany raqat tapqanyn baıqamaýyń múmkin, dese de jumsaq sózder men qurmetti árbir erkek ishteı jaqsy baǵalaıdy.
  • Syrt beıneńe erekshe mán ber. Kúıeýińniń kózinshe eski-jaman kıimmen júrme.

Barlyǵynan buryn, barlyq bul áreketteriń úshin Alla Taǵala saýap beretinin umytpa! Osy keńesterdi durys qoldana bilseń, kúıeýiń úıge asyǵyp turatyn bolady.

Qýat Erǵalıuly

Pіkіrler Kіrý