MÁDELIQOJANYŃ BIR SÓZI
Mádeli Júsipqojauly — 1816-1888 jyldary ómir súrgen qazaq halqynyń birtýar azamattarynyń biri, sóz zergeri, ult bolashaǵy jolyndaǵy kúresker, batyr.
Qoqan ulyqtarynyń ádiletsizdigin aıaýsyz áshkerelegen. Otty jyrlarymen eldiń eńsesin kóterýge ún qosqan daýylpaz aqyn, sol kezeńdegi bılikke qarsy birneshe kóterilister men qaqtyǵystarǵa qatysqan.
Bir dáýirdiń Entsıklopedııasyndaı bolatyn baı mura qaldyrǵan Mádeli batyr jyrlary sol kezeńniń tarıhı shyndyǵyn, ulttyń muń-muqtajyn jyrlap, qazirgi zertteýshilerge mol derek beredi.
Tómendegi óleń Mádeliqojanyń el úshin qabyrǵasy qanshalyqty qaıysatynyn,el dep eńiregenin dáleldeıtin bir qujat.
Patshalyq Reseı han tuqymynyń ózara qyrylystyryp, handyq júıeni ábden álsiretip baryp han tuqymyn qurtsaq boldy bılikti ózderińe beremiz, senderdi qurtyp júrgen óz handaryń, qara halyqtan han saılap alyp, óz elińdi óziń bıleısiń degenge elirgen rý basylary handyq júıege qarsy shyǵyp, aqyry bılikti qurtyp bitti.
El aq patshanyń qolyna qarap qalǵan bılikti moıyndady, 5-10-jyldan soń jaǵdaı kúrt ózgerip júre berdi;
Aq patsha ádilmin dep sendirip tur,
Aýzynan shyqqan sózin em qylyp tur,
Oı men qyr, jer men sýǵa ıe bolyp
Ár jerden qazyq qaǵyp, belgi uryp tur.
Qarystap qara jerdi bóldirip tur,
Kónbegendi kúshpenen kóndirip tur,
Qarsylasqan túser dep tas qamalǵa
Tóbeńnen zeńbiregin tóndirip tur.
El sorly bárine de kóndigip tur,
Darııa boıyn sel qaptap, seń býyp tur,
Hakimge momyndardyń malyn shashyp,
Pysyqtar janyn jaldap shen qýyp tur.
Aýzymen han-qarany teń qylyp tur,
Uzyn arqan-tusaýdy keń qylyp tur,
Zulymnyń mártebege qoly jetip,
Arada momyn jatqan el quryp tur.
Bireýdi artyq, bireýdi kem qylyp tur,
Bireýdiń aıtqan sózin jón qylyp tur,
Qudaı da qýdyń jaǵy bolǵan bilem
Momyndy ákep zalymǵa jem qylyp tur
-Rý men rýdy, ata men atany bir birine aıdap salatyn saılaý júıesi quryldy. Bir bolystyqqa tórt-bes atanyń áýletinen 20-30-úıden kirgizip al endi starshyn saılaımyz, kim-kimdi usynsa da erki bar degen soń, ár ata óz laǵyn teke qoıǵysy kelip talasqa tústi. Bul júıe parasyz, tanys-bilissiz sheshilmedi. Bir ata ekinshi atanyń ústinen kúnde aryz alyp shapqylap, el ishindegi bar jaǵdaıdy jat jurttyqtyń qolyna aınadaı etip salyp berdi.
