MÁShHÚRDIŃ ǴIBRAT SÓZDERI
«Bilgen saıyn ózimniń túk bilmeıtinimdi túsinemin» degen Sokrat aıtty delinetin naqyl sóz bar. Grektiń uly oıshyly aıtpaqshy Máshhúrdi oqyǵan saıyn bir jańalyq ashyp otyrasyń. Ekinshiden, Máshhúrdi oqyp otyryp bizdiń til baılyǵymyzdyń sonshalyqty jutaǵanyn sezesiń. Úshinshiden, kúrdeli oılaý mashyǵynan aırylyp qalǵanymyzdy túsinesiń.
Qudaı men arýaqtar arasyndaǵy dıalog
(Sopylyq joly qandaı bolýy kerek?)
Qudaı tábárik taǵala hámá arýaqlardy jaratyp, óziniń Qudaı patshalyǵyna arnap eki toı jasap, soǵan arýaqlardy shaqyryp «Aıaǵyń barǵansha júr, qolyń bos, aýzyń bos –unatqandaryńdy ala ber», – depti.
Áýeli dúnıe bazaryn jasap aralatty. Arýaqlar on bólek boldy. Toǵyzy kózi túsip, kóńili qalaǵanyn ala bastady. Baı-maldy, ǵalym-ǵylymdy, usta-temir men kómirdi, etkikshi –taramys pen qaıyńnyń tuzyn, balta ustaǵan-aǵashty, tezek tergen-kóń, shanashty, mergen-myltyqty,- árkim óz qumaryna yntyqty.
Qalǵan bir bólek jan Qudaıdyń daýsyn estýmen, «Osy daýys qaıdan shyqty, daýsy mundaı ádemi, ózi qandaı?»- deýmen esi –derti soǵan ketip, jalǵan bazaranyń eshbirine qyzyqpady.
Osydan keıin Qudaı tábárik taǵala bulardyń aldyna aqyret bazaryn quryp, segiz ujmaq jasap, kórkeıtip, qyzyqtyryp, jaınatyp saldy. Arýaqtar taǵy da on bólek boldy. Toǵyzy kózi túsip, kóńili qalaǵanyn ala bastady. Halla tonǵa, pyraq atyna, hor qyzyna,- biri oǵan, biri buǵan jarmasa bastady. Toǵyzdan bólinip qalǵan bir bólegi turyp qala berdi. Sodan soń Qudaı tábárik taǵala bularǵa tozaqty jasap, qorqynyshty qylyp dúrildetip, qyzdyryp, otyn shalqytyp, tútinin qaptatyp edi, bári byt-shyt bolyp on bólek boldy. Toǵyzy tym-tyraqaı úrkip, laǵyp qashty. Bir bólegi otty, sotty qyraý qurly kórmeı, búlk etpeı turyp qala berdi.
Sonda Qudaı tábárik taǵala bularǵa aıtty:
-Biri- dúnıe, biri-aqyret, aldaryńa eki dastarhan jaıdym. Ol jaıǵan dastarhannan birdeme alyp aýyzdaryńa salmadyńdar, kerek qylyp dáneme almadyńdar. Bergenimdi bilmeı, syılap, qurmettegenimdi kerek qylmaı turǵan soń «Otpen úrkitip, azappen qorqytyp, záresin ushyraıyn!- dep, tozaqty qyzdyryp, týlatyp edim, úrikpedińder, saspadyńdar, qoryqpadyńdar, qashpadyńdar. Endi senderge ne kerek, aıtyńdar!- degende, bular aıtty:
-Kórgemizdi aıtsaq, dúnıe bazaryn araladyq. Alyp jatqan, tutyp jatqan, iship jatqan, jutyp jatqandy kórdik. Órik, meıiz, qant degen tátti tamaqtary bolady eken. Onyń qadiri- kózben kórip, qolmen alyp, aýzyna salǵansha ǵana eken. Jalǵan dúnıeniń «bal» degen tamaǵy bolady eken, onyń ózi bir shybynnyń tyshqan boǵy eken. Jibekten jasalǵan ádemi kıimi bolady eken, ol bir qurttyń tyshqan boǵy eken. ...Tirshilik bar, ólimi daıar. Jastyq bar, artynda káriligi daıar. Densaýlyq bar, artynda aýrýy daıar. Baılyq bar, artynda joqtyǵy daıar. Soqyr-sońyraýlar soqtyǵysyp jatyr, optyǵyp jatyr. Bizge qulaq, kóz bergen ózińsiń. Kóre tura, estı tura onyń nesine qyzyǵaıyq?!
Al, aqyrettińdi kórdik. Qansha qyzyqty bolǵanmen, sarttyń syzbaý aǵashy syqyldy, tórinde qasqaıyp otyrǵan ıesi joq. Adyra, tul qylǵan ıesiz múlik syqyldy. «Munyń ıesi qaıda?» dep, esi-dertimiz sol qııalǵa ketip, meń-zeń bop turyp qalǵanymyz sol, - depti.
-A, sender, «Munyń ıesin tapsaq!» deseńder, asýy joq taý bar, keshýi joq sý bar. Qus bolyp ushsań, qurýly daıar tor bar. Júırik bolyp shapsań, qazýly daıar or bar. Bir kúni tymyǵy joq, qara boran daýyl bar. Jaıma-shýaǵy joq qaharly burshaq jaýyn bar. Qaıǵynyń qalyń qordasy, Hám kúıinishtiń zor ordasy bar. Ottan ystyq, qardan sýyq joldar bar bar. Sonyń bárinen asyp ótseń, tabasyń!
-Jaraıdy, jaraıdy, ony izdeýshige osynshama mashaqat, mehnat berip, munyń ústine úıip-tógedi ekensiń, óziń qaıda bolasyń?
-Ózin bilmeı, janyn aıamaı, bu jolǵa túskenderdiń jatsa basynda, otyrsa qasynda bolamyn!
-Olaı bolsa endi bizde arman joq. Al tústik, kettik!
***
Dúnıe degen bir sulý qyz. Onyń qalyńmaly- jan, ıman! Jan- ımannan, uıat-ardan keshken baı bolmaq!
P.S. Qysqartyp berdik, negizgi áńgime Sheıh Zýnnýn Mysyrıden alynǵan bolýy kerek, biraq Máshhúr qazaq túsinigine yńǵaılap óńdegen.
Prof. J.O.ARTYQBAEV