Minsiz áıel bolýdyń 10 joly

05 maýsym 2020 1306 0
Оqý rejımi

Allanyń razylyǵyn taýyp, jubaıynyń kóńilinen shyǵyp, jaqsy urpaq tárbıelep ósirý – árbir qyzdyń armany. Al, ol úshin ne isteý kerek?

1. Jıi duǵa etińiz.

Qulshylyq pen duǵa – tek otbasynda ǵana emes, barlyq isińizde bereke men sáttilikke alyp baratyn birden bir jol. Imany berik adamǵa shaıtan jolaı almaıdy. Al, shaıtannyń eń súıikti isi – erli-zaıyptylardy urystyrý ekeni belgili.

2. Kúıeýińizdi syılańyz.

Allanyń razylyǵyn kúıeýińizdiń razylyǵynan tabasyz. Er adamǵa qarsy shyǵyp, ony tómendetip, erkektik namysyna tıip otbasylyq baqytqa eshqashan jete almaısyz.

3. Kúıeýińizge qoldaý kórsete bilińiz.

Kez kelgen máselede jar ǵana emes, arqa súıer syrlas dosy, aqylshysy ári janashyry bolyńyz.

4. Ádemi bolyp júrińiz.

Óz-ózińizge kóńil bólip, áıelge tán náziktigińiz ben sulýlyǵyńyzdy joǵaltyp almańyz.

5. Shúkirshilik etińiz.

Eriniń tapqan tabysyna únemi kóńili tolmaı, «joqty» aıta beretin áıeldi erkek unatpaıdy. Sondyqtan Allanyń bergen rızyq-nesibesine shúkirshilk etip, qoldaǵy bardy qanaǵat tutyńyz.

6. Kúlimdep júrińiz.

Árqashan kúlimdep júrýge tyrysyńyz. Ásirese jaryńyz jumystan sharshap kelgende jyly júzben qarsy alyńyz.

7. Úı sharýasyna uqypty bolyńyz.

Taza úı, dámdi as pen tap-tuınaqtaı balalar úıdiń berekesin kirgizedi.

8. Ashýǵa jol bermeńiz.

Túsinistik pen renish týa qalsa, sabyrlylyq tanytyp, ashýyńyzdy aqylǵa jeńe bilińiz.

9. Keshirimdi bolyńyz.

Bolmashy nársege renjip, ony aılap, jyldap ishińizde «jınap» júrmeńiz. Bolǵan nárseni tez umytyp, ońaı keshire bilińiz.

10. Qaıynjurtyńyzben tatý bolyńyz.

Keıbir otbasylardaǵy urys-keris dál osy «meniń anam, seniń anań» degennen týyndaıdy. Sondyqtan ata-eneńizdi, aǵa, ápkelerińizdi barynsha syılap, olarmen jaqsy qarym-qatynasta bolyńyz.

 

Pіkіrler Kіrý