MUHAMMED PAIǴAMBAR ISLAMDY QALAI SIPATTAǴAN?

Bul hadıste ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ıslamdy mysalmen beınelep túsindirýde.

Áńgimeni Naýýas bın Saman (r.a.) sahaba rıýaıat etken:  «Alla Taǵala bir týra joldy mysal etýde. Joldyń eki sheti – bıik qabyrǵa. Al, qabyrǵada kóptegen ashyq esik bar. Esikterge perde jabylǵan. Jol ústinde bolsa: «Eı, adamdar! Báriń de jolmen júrińder, burylýshy bolmańdar», - dep jar salyp turǵan kisi bar. Bireý esikterdiń birine kirmek bolsa: «Soryń qurysyn, esikti ashpa! Ony ashsań kiresiń», - deıdi jolda turǵan taǵy bir jar salýshy. Jol – Islam. Qabyrǵalar – Allanyń qatań jazasy. Ashyq esikter – Allanyń tyıym salǵan isteri. Jol ústinde jar salýshy – Allanyń Kitaby. Al, joldaǵy nasıhatshy – árbir musylmannyń júregindegi ún[1]», - delingen.

Mine, Islam – týra jol. Eki qaptalyndaǵy bıik qabyrǵa joldan shyǵyp ketpeý úshin soǵylǵan. Dese de, qos qabyrǵada ashyq esikter tur. Onyń arǵy jaǵynda ne bary adamǵa beımálim. Sondyqtan da qyzyǵýshylyǵyn týdyryp kórgisi keledi. Alaıda, perdesin túrýge tyıym salynǵan. Úlken jol ústinde barsha halaıyqqa ún qatyp týra joldan shyǵyp ketpeńder dep Quran Kárim jar salýda. Esik perdesin túrmek bolǵandarǵa jol ishinde turǵan ekinshi adam qatań estertý jasaýda. Ol – adamnyń ishki ar-ojdany. Adam balasynyń júreginiń túbindegi ún. Júrektiń úni jaqsylyqqa jeteleý úshin ony taza ustaý qajet. Júrek – darııa. Oǵan tórt jaqtan sý quıylady. Eki qulaq pen eki kóz. Osy tórt qaınar taza bolmasa, júrek darııasynyń tunyǵy lastanady. Lastansa júrek aqty qara, qarany aq etip kóre bastaıdy. Mine, sol kezde adam uıat pen ar syzyǵynan attap ketedi.  Osyny meńzep, Halıd bın Maǵdın (r.a.): «Adam balasynyń dúnıe tirshiligine qajet mańdaıynda eki kózi bar. Sonymen birge, aqyret amalyna kerek qos kókirek kózi bar. Alla Taǵala pendege jaqsylyǵyn qalasa kókirek kózin ashady. Al, jaqsylyqtan basqany qalasa ol kózderin soqyr etedi. Quran Kárimde: «…álde olardyń júrekteri qulyptaýly ma?[2]», - demep pe edi», - deıdi.

Al, júrek tunyǵyn saqtaýdyń joly jaıly tabıǵın Iahııa bın Muǵaz: «Júrektiń emi beseý: Qurandy oı júgirtip oqý, ash qursaq bolý, túngi qulshylyq, sáresi ýaqytynda minájat etý jáne izgilerdiń májilisine qatysý», - degen eken.

Rýslan QAMBAR

[1] Tırmızı, Ahmed

[2] Muhammed súresi, 24-aıat