Musylman bolý áste-áste nemese musylman bolǵan psıhıatrlar men psıhologterdiń pikiri

02 shіlde 2018 12826 0
Оqý rejımi

Adamdar Islamǵa qalaı keledi? Keıbireýler ómirdiń mánin izdep ne aqyl tarazysyna salyp, haq dindi tapsa, endi bireýleri musylmandardyń kórkem minezine súısinip týra jolǵa túsedi. Jan tynyshtyǵyn izdegender de túbi Islammen tabysyp jatady.

Ótken aptada «Bıtva Ekstrasensov» baǵdarlamasynyń sarapshysy, psıhıatr-krımınalıst Mıhaıl Vınogradov Reseıdiń arnaıy qyzmet ókilderine musylman dinin qabyldaǵan orys áıelderin qatań qadaǵalap otyrý kerektigi jóninde keńes bergen edi.

Ol: «Áıel adam Islamdy qabyldasa, ol avtomatty túrde «qaterli aımaqqa» ótedi, sol sebepti, olardy arnaıy qyzmet oryndary qatań baqylaýǵa alýy kerek», – dep esepteıdi. Sondaı-aq, Mıhaıl Vınogradov: «Musylmandar bizdiń orys qyzdaryn óte qatty jaqsy kóredi. Óıtkeni, ózderiniń musylman áıelderinen góri orys qyzdarynan til alǵysh, kúıeýine moıynsunǵysh áıel shyǵady. Ásirese, sodyrlar orys qyzdaryn erekshe unatady. Sebebi, orys qyzdary bóten áleýmettik ortaǵa túsip, qorǵansyzdyń kúıin keshedi. Sol halyqtyń áleýmettik-Etnıkalyq normalaryn bilmeıdi. Sondyqtan da, olardyń qorqytyp, úrkitip, tez zombıǵa aınaldyrady», – deıdi.+

Vınogradov muny qandaı oıǵa súıenip, qandaı nıetpen aıtqanyn bilmeımiz. Bir anyǵy, onyń bul málimdemesi Islamdy jaqsy jaǵynan kórsetpeıdi.

Batys psıhologteri Islam jaǵynda

Vınogradovtyń batystaǵy áriptesteri ıslam jaıynda múldem basqa oıda. Olar Vınogradov oılaǵandaı ıslamdy áleýmettik qaýipti din dep múldem eseptemeıdi. Olardyń arasynda Islam dinin qabyldaǵan psıhologter de kezdesedi.

Máselen, amerıkalyq psıholog Álııa Haırı 70-shi jyldary eńbek jolynyń eń shyrqaý shyńyna jetkende musylmandyqty qabyldaıdy. Bul kezeńderde Batys elderinde ıslam dinine ótý búgingideı qarqyndy úrdiske aınalmaǵan edi. Haırıdiń aıtýynsha, joǵyn Islamnan taýyp, baqytqa kenelip, joly bolǵan.

«Islam dini bizdi dúnıeniń jalǵan ekenin uǵyndyrdy. Biz baıansyz qyzyqtan bas tartyp, nápsi qalaýynyń jeteginde ketýden saqtanýymyz kerek. Sebebi, bulardyń eshqaısy bizdi ushpaqqa jetkizbeıdi. Máselen, biz bireýge es-tússiz ǵashyq bolyp, oǵan jan-dúnıemizben berilemiz. Kúnderdiń kúninde onyń kemshiligin baıqap qalsaq, odan dereý kóńilimiz qalady. Mal-múlik te sondaı, bizdi baqytty ete almaıdy. Sońynda saǵym qýǵan adam sekildi san soǵyp qalady. Ol da eshteńe emes-aý, eń qorqynyshtysy – osylaı júrip, ómiriniń qalaı ótip ketkenin baıqamaı qalasyń. Al Islam jarasymdy ómir men jan tynyshtyǵyn syılap qana qoımaı, aldaǵy kúnge jetelep, aqyrette ómir baryn uqtyrady. Biz soǵan talpynýymyz kerek», – deıdi psıholog.

Qazirgi ýaqytta Álııa Haırı klınıkalyq psıhologııa boıynsha doktorantýrasyn támamdaýda. Bolashaq Ózin ózi taný Akademııasynyń dırektory kúızelisten shyǵýǵa kómektesetin, otbasynda jarasymdy ǵumyr keshýge septigin tıgizetin jáne adamnyń jeke basyna, onyń jetilýine qatysty jattyǵýlar men dárister ótkizip turady.

«Burynǵydaı emes, qazir adamdarmen jumys isteý óte qıyn. Qý dúnıe adamdardy qurdymǵa jiberip jatady. Adamdar ómirden kóp qarpyp qalǵysy keledi. Bulardyń bárinen jalyqqan adam túbi rýhanı azyq izdeı bastaıdy. Sanasy men júregindegi dertten tazartý úshin men Islamnyń rýhanılyǵyn túsindirýge tyrysamyn», – deıdi Álııa. Adamdarǵa aqıqatty jetkizýde onyń ózindik ádis-tásili bar. Dástúrli emes medıtsınamen shuǵyldanatyn psıhologtardyń, dárigerler men mamandardyń barlyǵy Álııanyń ádistemesine qyzyǵady.

Islam dinin qabyldaǵan taǵy bir aty máshhúr psıhologtardyń biri – medıtsına ǵylymdarynyń doktory Djerald Dırks. Ol musylman bolmaı turǵan kezinde psıhologııany protestanttyq qyzmetimen ushtastyrǵan bolatyn. Al Haq dinge qalaı kelgenin bylaı túsindiredi: «Garvardtyń Teologııalyq mektebin úzdik aıaqtaǵan soń shirkeý qyzmetkeri boldym. Alaıda, dindi ýaǵyzdaǵym kelmedi. Óıtkeni, ózim ustanyp júrgen dinim tolyqtaı kóńilimnen shyǵyp, qanaǵattandyrǵan emes. Sol sebepti, klınıkalyq psıhologııa salasynda bilim alyp, medıtsına ǵylymdarynyń doktory bolyp, psıhıatrııa salasynda jumysqa kiristim. Shirkeýdegi qyzmetim de birte-birte umyt bola bastady. Bir qudyretti kúshtiń baryna eshýaqytta kúmán keltirgen emespin, hrıstıan dinin ustanyp, aıtýly kúnderin ataýsyz qaldyrmadym. Alaıda, nasıhattaýǵa kelgende, aıaǵyna jem túsken attaı tartynshaqtaı berdim. Kóne Injildi oqysam da Isanyń qudyreti men úshtikke sengenim joq, baıaǵy hrıstıandardyń úshtikti ýaǵyzdamaǵanyn ári Isany Qudaıdyń balasy dep qabyldamaǵanyn biletinmin. Adamdar tarapynan dinniń burmalanǵanynan da habardar edim. Oǵan qosa, psıholog ári shirkeý qyzmetkeri retinde meni amerıkalyqtardyń dinnen alystap bara jatqany eriksiz oıǵa jeteleıtin. Otbasyn qurǵandardyń úshten ekisi ajyrasyp, zorlyq-zombylyq ádepki kóriniske aınaldy. Adamdar betimen ketti. Batys álemi rýhanı toqyraýǵa ushyraǵanyn, odan endi qaıtyp shyǵa almaıtynyn túsindim. Osyndaı oıdyń sheteginde júrgende musylman dosym Djemalmen tanystym. Ol meni Islamǵa birden shaqyrǵan joq, alaıda, onyń óz-ózin ustaýy, júris-turysy men aınalasy men áıeline degen qarym-qatynasy maǵan qatty áser etti. Djemal arqyly basqa musylman otbasylarmen de tanystym. Olardyń ónegeli ómirine qarap, Islamdy zerdelep-zertteýge bel býdym. Eshqandaı úshtikke emes, bir qudaıǵa senetindikten Islamnyń haq din ekenine kóz jetkizdim. Sodan tilimdi kálımaǵa keltirip, namaz oqyp, oraza ustaı bastadym. Biraq sonda da, ózimdi hrıstıan sanap júrdim. Sebebi, bolmysymdy tolyqtaı ózgertý maǵan ońaı soqqan joq. Óıtkeni, bul tikeleı psıhıkaǵa qatysty nárse. Máselen, ishimdikke salynǵan adamdy emdeý úshin aldymen onyń sanasyndaǵy «maskúnemmin» oıdy óshirý kerek. Onsyz emiń men eńbegiń dalaǵa ketedi. Meniń de bolmysymdy ózgertýge bir jaǵdaı sebep boldy. Amman qalasynyń shól dalasynda qydyryp kele jatqanymda bir qart adamdy jolyqtyrdym. Ol: «As salamý aleıkým» dep amandasty. Arab tilin bilmegendikten, ne isterimdi bilmeı turyp qaldym. Arabsha tek «Naam» – «Iá» degen jáne «Lá» – «Joq» degen eki-aq aýyz sóz biletinmin. Aqsaqal menen: «Musylmansyń ba?» – dep surady, men «Naam» dep jaýap berdim. Bul sát meniń ómirimdi kúrt ózgertti dese bolady».

Arnaıy bilimi joq qarapaıym adam da, bilikti maman da Islamdy osy sebepti qabyldaıdy

2009 jyly «Amerıka psıhologter qaýymdastyǵy» Islamdy jańadan qabyldaǵan 304 adamǵa saýalnama júrgizgende áıelderdiń osyndaı qadamǵa barýyna túrtki bolǵan 9 sebepti atap kórsetken bolatyn. Áıelder aldymen Islamnyń moraldyq qundylyqtaryna den qoıǵan eken. Bir aıta keterligi, olardy Islamdy qabylda dep eshkim májbúrlemegen. Kóbisi ómirdiń máni men maǵynasyn Islamnan tapqanyn aıtqan.

Psıhologterdiń aıtýynsha, adamdardyń ózge dinge ótýine kóbinese syrtqy faktorlardyń áseri mol bolady. Qandaı da bir jaǵdaı adamǵa qatty áser etedi. Keıbireýine sóıleýshiniń sheshendigi, endi birine azannyń daýsy nemese Qurannyń áýezdi úni, taǵy bireýine jany jaısań adamdar sebep bolady. Munyń bári adamdarǵa jaǵymdy áser qaldyrady. Adamdar jańa júıeniń qyry men syryna qanyq bolmasa da álgindeı sebeptermen ómir súrý saltyn ózgertip jatady, dep esepteıdi psıhologter.

«Svoboda very» jýrnalynda da jazylǵandaı, adamdar jańa júıeni onyń aqıqatyna úńilip jatpaı basynan ótkergen janǵa jaıly sezimge erip, qabyldaıtyn kórinedi.

«Adamnyń ózge dinge ótýine, sondaı-aq, burynǵy senimine kóńili tolmaýy da sebep bolmaq. Ózi durys dep tapqan dindi tańdaıtyny túsinikti. Qandaı da bir dindi qabyldamas buryn, ony zerttep-zerdeleý kerek aldymen. Adamdardyń kóbisi óziniń dúnıetanymyna sáıkes kelgenin qabyldap jatady.

Úshinshi sebepke adamdardyń «ómirden óz ornyn tabýy» jatady. Adam ómirden óz ornyn tapqansha, ıaǵnı, kóńilinen shyǵatynyn, qolaıyna jaǵatynyn «jolyqtyrǵansha» izdenýmen bolady. Ásirese, jastar osyndaı sebeppen túrli mádenıettiń «dámin tatyp» kóredi.

Hrıstıandardyń kóbisi úshtikke syıyný nemese Isany Qudaıdyń balasy dep taný sekildi uǵymdardyń qısynsyzdyǵyn túsinip Islam dinin qabyldaǵan.

Joǵaryda aıtylǵandardy qoryta kele mynadaı tujyrym jasaýǵa bolady: adamdar Islamǵa jan tynyshtyǵyn, ómirdiń mánin izdep keledi.

Musylman – tek iship-jeý úshin nemese artynda urpaq qaldyrý úshin ǵana ómir súrmeıdi, ol aldyna bıik maqsat qoıyp, soǵan umtylatyn adam. Búgingi irip-shirigen qoǵam qundylyqtarynan bas tartyp, ózin de, ózgelerdi de máńgi eskirmeıtin rýhanı baılyqqa bastaıtyn adam.

Pіkіrler Kіrý