MUSYLMAN ÚShIN EŃ AÝYR BOLYP TABYLATYN KÚNÁ

24 mamyr 2024 1666 0
Оqý rejımi

Ábý ál-Laıs jaqsy amaldardyń tórt negizi bar degen. Olar:

1. Nıet (pıǵyl).

2. Paıdaly ilim.

3. Taqýa (Allanyń qaharynan qorqyp, kúnádan aýlaq bolý).

4. Yqlas (Allaǵa shynaıy berilgendik).

Sondaı-aq, shirktiń úsh túri bar (Allaǵa serik qosý):

1. Anyq shirk – kúpirlik (kúpir).

2. Jasyryn shirk – kúná jasaý.

3. Odan da jasyryn shirk - rııa (kózboıaýshylyq).

Alla Elshisi (ﷺ) bylaı aıtqan: «Rııa barlyq isterdi búldirip, tolyqtaı tóńkerip tastaıdy». Sondaı-aq, Paıǵambarymyz (ﷺ) taǵyda bylaı aıtqan: «Rııa jetpis bólikten turady. Sonyń eń tómengisi - shirk. Shirktiń eń kishisinen de qorqyńdar!» Odan: «Ýa, Alla Elshisi! Kishi shirk degenimiz ne?» -dep suraıdy. Sonda ol: «Eger kimde-kim qulshylyǵyn adamdar kórsin dep jasaıtyn bolsa, onda bul rııa. Al eger ol qulshylyǵyn adamdarǵa jaǵý úshin tastap keter bolsa, onda bul shirk», - dep jaýap bergen.

Endeshe, rııa (ekijúzdilik) saldarynan kez-kelgen amaldar, kez-kelgen qulshylyq jaramsyz bolyp qalady. Imam Fahrı ar-Razı «Tápsir ál-Kabır» eńbeginde kelesini aıtqan: «Eger kimde-kim qulshylyq jasaý barysynda saýap alý týraly oılap tursa nemese Tozaqqa túsý qorqynyshynan ǵana qulshylyq eter bolsa, onda onyń qulshylyǵynyń durys bolmaǵany, óıtkeni mundaı qulshylyq Alla Taǵalany dáriptep ári madaqtaý úshin jasalmaıdy jáne álgi adamnyń nıeti shynaıy bolmaǵany».

«Ál-Kashshaf» eńbeginde, hadısterde jáne «Ihıa» kitabynda eger kimde-kim úlken, kishi kúnálary úshin táýbege kelmeı qulshylyq jasar bolsa, sharıǵatqa saı namazyn durys oqysa, onda ol paryzyn ǵana ótep, óz mindetin ǵana oryndaǵany delingen. Alaıda bul úshin saýap almaıdy, onyń saýaby kókke kóterilmeıdi. Onyń qulshylyǵyn Alla Taǵala qabyl etpeıdi.

Eger adam balasyna bul dúnıede táýbege kelý peshenesine jazylǵan bolsa, onyń úlkendi-kishili kúnálary keshiriletin bolady. Al eger táýbege kelý mańdaıyna jazylmaǵan bolsa, adam táýbege kelmegen kúıi dúnıeden ozyp ketse, onda bári Bir Allanyń qalaýyna baılanysty bolady. Eger Jaratýshy qalasa – jarylqaıdy, al qalamasa – jazalaıdy. Alla Taǵala Qasıetti Quranda beker bylaı aıtpaǵan ǵoı:

«...Sonda kimdi qalasa, jarylqaıdy da kimdi qalasa, azap qylady. Sondaı-aq Alla (T.) nyń barlyq nársege tolyq kúshi jetedi» (2:284).

Eger adam jasaǵan úlken kúnálary úshin Alladan keshirim surap, táýbesine keler bolsa, onda osy táýbeniń arqasynda onyń kishi kúnálary da keshiriletin bolady. Alla Elshisi (ﷺ) beker bylaı aıtpaǵan: «Eger úlken kúnálary úshin táýbe etse, onda bir jumadan kelesi jumaǵa deıingi, bir Ramazannan kelesi Ramazanǵa deıingi bes ýaqyt namazdyń oqylýy kishi kúnálardyń ótelýi bolmaq».

Mynany este ustaǵan jón, shynaıy táýbege kelý – jasaǵan kúnálary úshin jarylqaý tileýdi, tyıym salynǵannan boıdy aýlaq salýdy, endigári kúnáli isterge jaqyndamaýdy bildiredi. Úlken nemese kishi kúnálar jasalǵanda táýbege kelý ýájip bolyp tabylady, óıtkeni adam balasy jasaǵan kúnási úshin jazaǵa tartylady.

 

"Ánýarýl-ashıqyn" kitabynan

 

 

Pіkіrler Kіrý