Namaz jáne onyń dálelderi

25 mamyr 2021 4262 0
Оqý rejımi

Allanyń bar eken­di­gi men da­ra­ly­ǵyn bi­lip ras­taý – eń úl­ken pa­ryz. Osy­dan keıin­gi pa­ryz­dar­dyń eń úl­ke­ni já­ne eń ma­ńyz­dy­sy – na­maz. Na­maz – jú­rek­tiń nu­ry, rýh­tyń kú­shi, mu­syl­man­nyń ke­re­me­ti.

Na­maz – sóz­dik­te «du­ǵa etý», «jaq­sy du­ǵa etý» de­gen ma­ǵy­na­ny bil­di­re­di. Alla Ta­ǵa­la Qu­ran­da: «Olar­ǵa du­ǵa et. Se­niń du­ǵań olar­ǵa ra­qym­shyl­dyq», – deıdi[1]. Sha­rı­ǵat­ta na­maz – ták­bir­men bas­ta­lyp, sá­lem­men aıaq­ta­la­tyn, erek­she qımyl-qozǵalystar men sóz­der­den tu­ra­tyn ǵa­jaıyp ǵı­ba­dat.

Na­maz Is­lam­nan bu­ryn­ǵy ıla­hı (qu­daı­lyq) din­der­de de pa­ryz-dy. Ha­zi­re­ti Mu­ham­med­ke (s.ǵ.s.) bes ýa­qyt na­maz pa­ryz etil­meı tu­ryp, tek qa­na tań men aq­sham ýaqy­tyn­da eki ret na­maz oqyl­ǵan. Keıin Mıǵ­raj tú­nin­de bes ýa­qyt na­maz pa­ryz bol­dy. Na­maz­dyń pa­ryz­dy­ǵy Qu­ran, sún­net já­ne ıj­maǵ dá­lel­de­ri­men anyq­tal­ǵan. Qu­ran­nyń kóp­te­gen je­rin­de «Na­maz oqyń­dar já­ne ze­ket be­riń­der» – dep na­maz­dyń óte ma­ńyz­dy pa­ryz eken­di­gin bil­dir­gen. Olar­dyń keıbi­ri my­na­lar: «Bar­lyq na­maz­dar­dy já­ne or­ta na­maz­dy saq­tań­dar»[2]. «Ra­syn­da, na­maz bel­gi­len­genar­naıy ýa­qyt­tar­da pa­ryz etil­di»[3]. «Alaıda, olar bar­lyq bu­rys din­der­den boıyn aý­laq us­tap, shy­naıy túr­de Allaǵa qul­shy­lyq etý­den, na­maz­dy tup-tý­ra oqý­dan já­ne ze­ket be­rý­den óz­ge nár­se­ge ámir etil­me­gen bo­la­tyn»[4] «Na­maz­dy to­lyq oqyń­dar...»[5].

Bul tý­ra­ly rıýaıat etil­gen kóp­te­gen ha­dıs­ter bar. Sonyń biri:

«Ibn Omar­dan (r.a.) rıýaıat etil­gen bir ha­dıs­te Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.ǵ.s.) by­laı deıdi: «Is­lam bes nár­se­den tu­ra­dy: Allanan bas­qa qu­daı joq eke­ni­ne já­ne Mu­ham­med Allanyń El­shi­si eke­ni­ne kýá­lik etý, na­maz oqý, ze­ket be­rý, sha­ma­sy kel­se qa­jy­lyq­qa ba­rý já­ne Ra­ma­zan ora­za­syn us­taý»[6].

Bir kún­de mu­syl­man­dar­ǵa bes ýa­qyt na­maz – pa­ryz. Ataý (ná­zir), útir, já­ne aıt na­maz­da­ry – ýá­jip. Bir bádáýı (shól ada­my) jaıly ha­dıs­te na­maz­dyń bes ýa­qyt eke­ni aıty­la­dy. Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.ǵ.s.): «Bir kún­niń ishin­de pa­ryz etil­gen na­maz beseý», – deıdi. Bádáýı son­da: «Me­niń bu­dan bas­qa bo­ry­shym bar ma?», – dep su­ra­ǵan­da, Alla El­shi­si: «Joq, eger óz­di­giń­nen ná­pil na­maz oqy­sań, ol bas­qa», – dep jaýap qaıta­ra­dy. Son­da bádáýı: «Se­ni aqı­qat­pen ji­ber­gen Allaǵa ant ete­min. Bu­dan bas­qa ne ar­tyq, ne kem na­maz oqy­maı­myn», – de­di. Son­da Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.ǵ.s.) by­laı de­di: «Só­zi ras bol­sa, ol adam ján­nat­qa ba­ra­dy»[7].

Na­maz­dyń paıda­la­ry men hık­met­te­ri

Na­maz – Alla pen qul ara­syn­da­ǵy baıla­nys ne­gi­zi. Bes ýa­qyt na­maz­dy or­ny­men oqyp, úl­ken kú­ná ja­sa­ma­ǵan adam­nyń ki­shi kú­ná­la­ry ke­shi­ri­le­ti­ni jaıly aıat­tar men ha­dıs­ter bar. Qu­ran­da by­laı deıdi: «(Eı, Mu­ham­med!) Sa­ǵan ýahı etil­gen ki­tap­ty oqyp, na­maz­dy oryn­da. Kú­dik­siz na­maz ar­syz­dyq pen ja­man­dyq­tan tyıady»[8].

Ha­zi­re­ti Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.ǵ.s.) sa­ha­ba­lar­ǵa: «Sen­der­diń ara­la­ryń­nan bir adam­nyń esi­gi­niń al­dyn­da ózen aǵyp, ol sol ózen­ge kú­ni­ne bes ret sho­myl­sa, ol adam­da kir qa­la­ ma?» – dep su­ra­ǵan­da, sa­ha­ba­lar: «Jo,q qal­maıdy», – dep jaýap qaıyra­dy. Son­da Alla El­shi­si (s.ǵ.s.): «Sý­dyń kir­di ta­za­laıty­nyn­daı bes ýa­qyt na­maz da kú­ná­lar­dy ta­za­laıdy»[9].

Bas­qa bir ha­dıs­te by­laı deıdi: «Bes ýa­qyt na­ma­z ben ju­ma na­ma­zy úl­ken kú­ná ja­sa­ma­ǵan adam­dy ke­le­si ju­ma­ǵa deıin­gi ja­sa­ǵan kú­ná­la­ry­nan aryl­ta­dy»[10].

Aqy­ret­te adam ba­la­sy esep­ke tar­tyl­ǵan­da, eń al­dy­men na­maz su­ra­la­dy. Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.ǵ.s.) by­laı deıdi: «Adam­dar­dyń qııa­met kú­nin­de al­ǵash esep­ke tar­ty­la­tyn ama­ly men is-áre­ke­ti – na­maz». Uly Rab­by­myz ha­bar­dar bo­la tu­ra pe­rish­te­le­ri­ne by­laı deıdi: «Qu­lym­nyń pa­ryz na­ma­zy­na qa­rań­dar. Ony to­lyq oryn­da­p pa, ke­mis­ti­gi bar ma»? Eger onyń pa­ryz na­maz­da­ry to­lyq bol­sa, na­maz saýaby to­lyq­taı ja­zy­la­dy. Eger pa­ryz na­maz­da­ryn­da nuq­san­dyq bol­sa, Alla Ta­ǵa­la by­laı deıdi: «Qu­lym ná­pil (sún­net) na­maz­da­ryn to­lyq oqy­ǵan ba eken?» Eger ol sún­net na­maz­da­ryn to­lyq oqy­ǵan bol­sa, Alla Ta­ǵa­la «Qu­lym­nyń nuq­san pa­ryz na­maz­da­ryn ná­pil­der­men tol­ty­ryń­dar», – deıdi. Odan keıin pa­ryz bol­ǵan bas­qa amal­dar da osy­laısha esep­ke tar­ty­la­dy»[11].

Iá, adam­dy eń kór­kem túr­de ja­ra­typ, jer­di be­sik, kók­ti sha­ńy­raq, kún­di shy­raq etip ıgi­li­gi­ne usyn­ǵan Uly Ja­ra­tý­shy adam­ǵa ber­gen mun­sha­lyq yrys-be­re­ke­ti­niń qa­ry­my­na shú­kir etý­le­rin qa­laıdy. Na­maz – kúl­li shú­kir­di qam­ty­ǵan ǵı­ba­dat. My­na kó­rin­gen já­ne kó­rin­be­gen shek­siz álem qa­ńy­ra­ǵan sa­raı emes. Ke­ri­sin­she, on­da Alla Ta­ǵa­la­ǵa ǵı­ba­dat et­ken san­syz pe­rish­te­ler bar. Keı­bir pe­rish­te­ler ja­ral­ǵa­ly sáj­de­de. En­di bi­ri ja­ral­ǵa­ly rú­kúǵ­ta tu­ryp, Alla Ta­ǵa­la­ny pák­teýde. En­di bi­ri túregep tu­ryp, Alla Ta­ǵa­la­ny nuq­san­dyq pen shirk ataýly­dan pák­tep, ǵı­ba­dat etý­de. Mi­ne, na­maz­da osy pe­rish­te­ler­de­gi ǵı­ba­dat tú­ri­niń bá­ri bar. Sol se­bep­ti, álem tutastaı Uly Ja­ra­tý­shy­ǵa ǵı­ba­dat­ta. My­sa­ly, alyp báıte­rek­ter ki­shi­li­gin pash etip, qol­da­ryn jer­ge jaı­ǵan súm­bi tal­dar sa­mal jel­men ter­be­le qoz­ǵa­lyp, Ja­ra­tý­shy­ǵa ǵı­ba­dat ja­saıdy. Pla­ne­ta men as­pan de­ne­le­ri bir-bi­rin beıne bir Qaǵ­ba tá­riz­di aına­lyp, kúl­li álem Uly Ja­ra­tý­shy­ny pák­tep, óz til­de­ri já­ne is-áre­ket­te­ri­men ǵı­ba­dat ús­tin­de. Mi­ne, osy­nyń bá­ri na­maz­da bar.

Ári na­maz­da adam­ǵa pa­ryz, sún­net ǵı­ba­dat tú­ri­niń bá­ri bar. Bir mu­syl­man na­maz­ǵa tur­ǵan­da «Allaý ák­bar» dep bas­taıdy. Iaǵ­nı, ıa, Uly Ja­ra­tý­shym! My­na álem­di sen ja­rat­tyń. Me­ni de sen ja­rat­tyń. Men se­niń qu­lyń­myń. Sen Uly­syń. Odan keıin Allany pák­tep, ma­daq­ta­ǵan du­ǵa oqy­la­dy. Iaǵ­nı, eı, Uly Iem! Se­niń esh­qan­daı or­ta­ǵyń da, se­ri­giń de joq. Sen nuq­san­dyq ataýly­dan múl­dem ada­syń, pák­siń. Osy­laısha mu­syl­man ári qa­raı qy­ra­ǵat­qa bas­tar­da bar­lyq qýyl­ǵan shaı­tan­nan já­ne olar­dyń ja­man­dyq pen ke­se­pat­tyq is-áre­ket­te­ri­nen Alla Ta­ǵa­la­ǵa sıyna­dy. Bul jer­de ál­siz­di­gin se­zi­nip, Uly bi­reýdi pa­na­laý bar. Bu­dan keıin qy­ra­ǵat oqı­dy. Iaǵ­nı, na­maz­da Qu­ran oqý da bar. Ári na­maz­da ora­za da bar. Óıtke­ni, adam na­maz­da bir nár­se je­se, na­ma­zy bu­zy­la­dy. Na­maz­da ze­ket te bar. Bú­kil bes ýa­qyt na­maz adam­nyń sha­ma­men jıyr­ma tórt sa­ǵa­ty­nyń bir sa­ǵa­tyn ala­dy. Adam ózi­niń kún­dik ómi­ri­niń bir sa­ǵa­tyn ze­ket etip, Alla Ta­ǵa­la jo­ly­na be­re­di. Onyń qa­ry­my re­tin­de aqy­ret­te Alla Ta­ǵa­la ján­nat­ty ber­mek.

Haq taǵalaǵa degen qulshylyqtyń máni

Kúl­li ja­ra­ty­lys ataý­ly − Alla Ta­ǵa­la­nyń qudiretin, she­ber­li­gin, ili­min, jal­ǵyz­dy­ǵyn, uly­ly­ǵyn ta­ny­tar je­ke-je­ke qu­daıy­lyq mór. Biz osy­lar­ǵa qa­rap Ony tany­dyq, áli de ta­ný ús­tin­de­miz. Alla Ta­ǵa­la Quran Kárim­de: «Men jyn­dar men adam ba­la­syn «tek qa­na (me­ni ta­nyp), ma­ǵan ǵı­ba­dat et­sin» dep ja­rat­tym»[12] – deı­di.

De­mek, Alla Ta­ǵa­la biz­di bul dú­nıege Ózin my­na jara­ty­lys­qa qa­rap tap­syn, ta­ny­syn, bil­sin, qu­di­re­ti­niń, she­ber­li­gi­niń, ili­mi­niń al­dyn­da tań­ǵa­lyp, bas ısin, qul­shy­lyq et­sin dep ji­ber­gen. My­sa­ly, kez-kel­gen ataq­ty sý­ret­shi­niń ta­bı­ǵat­ty ór­nek­te­gen sý­re­ti­ne qa­rap tań­ǵa­lyp, tam­sa­na tań­daı qa­ǵa­myz. Onyń óne­rin, she­ber­li­gin, ta­lan­tyn moı­yn­dap, oǵan maqtaý aı­ta­myz. Al, en­di sol sý­ret­shi­niń sal­ǵan sý­re­tin bir sát ba­ǵa­lap kó­re­lik­shi!... Ós­peı­di, ón­beı­di, tórt mez­gil­de ár túr­li qu­by­lys­qa enbeı­di, aǵash­ta­ry je­mis ber­meıdi, sý­la­ry aq­paı­dy, qus­ta­ry saı­rap, ba­lyq­ta­ry júz­beıdi. Mi­ne, biz­der osyn­daı jan­syz, ja­san­dy, kó­shir­me sý­ret­ter­ge qa­rap tań­ǵa­lyp, tań­daı qa­ǵa­myz. Bi­raq syrt­ta­ǵy kór­kem­di­gi ǵa­jap my­na shy­naıy álem­ge kó­ńil ból­meı­miz. On­da­ǵy ju­par ısi ańqy­ǵan san alýan gúl­der­di, ár túr­li je­mis-jı­de­gin shashý et­ken aǵash­tar­dy, qur­lyq pen te­ńiz­di me­ken­de­gen san­syz qa­sıet­ke ıe jan­dy-jan­syz ataý­ly­ny, kóz­diń jaýyn alar ja­sam­paz­dyq­qa tu­nyp tur­ǵan jal­py ta­bı­ǵat­ty ja­rat­qan ne­giz­gi Uly Sý­ret­shi­ni, she­ber Ja­ra­tý­shy­ny ele­meýge bo­la ma? Sa­na­ly adam úshin na­ǵyz maqtaý­ǵa ıe sol Ja­ra­tý­shy emes pe? Qa­laı ǵa­na Onyń qu­dy­re­ti­niń, she­ber­li­gi­niń, uly­ly­ǵy­nyń al­dyn­da tań­ǵa­lyp, Oǵan ma­daq, maqtaý aıt­pa­stan jaı­bara­qat jú­re alamyz?

En­de­she, adam ba­la­sy­nyń eń bas­ty min­de­ti – Uly Ja­ra­tý­shy­ny ta­ný. Onyń uly­ly­ǵyn dá­rip­tep, «Allaý ák­bar», «Alla Taǵalam, sen qan­daı uly­syń!» dep bas ıip, ma­daq aı­tý. Iá, Onyń shek­siz qu­dy­re­ti­niń, uly­ly­ǵy­nyń, she­ber­li­gi­niń, ili­mi­niń al­dyn­da tań­ǵa­la bas ıip, maqtaý aı­tý – qul­shy­lyq­tyń na­ǵyz ózi.

 

Shúkirshilik

Shú­kir – ja­ra­ty­lys­tyń sy­ry, shú­kir – dú­nıeniń máıegi, shú­kir – adam­dyq­tyń rá­mi­zi, shú­kir etý – pen­de­niń eń úl­ken min­de­ti. Shú­kir – jaq­sy­lyq ıesi­ne jaq­sy­ly­ǵy úshin qa­ryz­dar eke­niń­di se­zi­ný, onyń al­dyn­da bas ıip, al­ǵys-raq­me­tiń­di bil­di­rý.

Mi­ne, ja­ra­ty­lys­ta shú­kir osyn­sha­lyq­ty ma­ńyz­dy bo­la tu­ra, óki­nish­ti­si, adam ba­la­sy­nyń kó­bi bul qa­sıet­ten ma­qu­rym. Qu­ran Ká­rim bul shyn­dyq­ty: «Qul­da­rym­nyń ara­syn­da shú­kir etý­shi­ler óte az», – dep es­ker­te­di.

Iá, adam ba­la­sy kish­ke­ne oı­la­nyp-tol­ǵan­sa, ózin qor­sha­ǵan qaı nár­se­niń bol­ma­syn Alla ta­ra­py­nan ar­naıy ázir­le­nip, adam ba­la­sy­nyń qyz­me­ti­ne usy­nyl­ǵa­nyn tú­si­ne­ri sóz­siz. Tip­ti, ózi­niń joq­tan bar eti­lip, tir­shi­lik ıesi bo­lýynyń ózi ba­ǵa jet­pes nyǵ­met. Bi­raq, bir qynjyltaty­ny, bul nyǵ­met­tiń qa­di­rin je­te tú­si­nip, Jara­tý­shy­sy­na de­gen shú­ki­ri­nen ja­ńyl­maı­tyn tir­shi­lik ıesi óte az.

My­sa­ly, dar­ǵa asy­laı­yn dep tur­ǵan je­ri­nen bir adam­dy ekin­shi bir adam qut­qa­ryp qal­sa, ólim aýzy­nan qaıt­qan adam ómi­ri­ne se­bep bol­ǵan ál­gi adam­ǵa: «Men saǵan bu­dan by­laı qa­ryz­dar bo­lyp óte­min, – dep onyń al­dyn­da qu­raq usha­dy. Is­te­gen bir ǵa­na jaq­sy­ly­ǵy úshin bas ıip, ómir boıy izet bil­di­re­ri sóz­siz. Al en­di biz­di joq­tan bar etip ja­ra­typ, ár aýa ju­typ, ty­nys al­ǵan saı­yn biz­di bir ólim­nen qut­qa­ryp, bir ómir syı­la­ǵan Ja­ra­tý­shy­myz­dy umyt qal­dy­ryp, jaq­sy­ly­ǵy úshin al­ǵy­sy­myz­dy bil­dir­meýi­miz du­rys pa?

Uly Ja­ra­tý­shy­myz­dyń adam­ǵa ber­gen jaq­sy­lyq, nyǵ­met­te­ri shek­siz. Qu­ran­da: «Eger Allanyń sen­der­ge ber­gen nyǵ­met­te­rin sa­na­sań­dar, sa­nap taýysa al­maı­syń­dar», – de­li­ne­di.

Biz, adam ba­la­sy, densaý­lyq­tyń, ár­bir on eki mú­she­miz­diń ba­ǵa jet­pes nyǵ­met eke­nin oı­lap, qa­di­rin tú­sin­dik pe? Olar­dy biz­ge te­gin ber­gen Rab­by­myz­ǵa raq­me­ti­miz ben al­ǵy­sy­myz­dy bil­di­rip, Oǵan qa­ryz­dar eke­ni­miz­di sezdik pe? Shyn­dy­ǵyn­da, biz­ge bul su­raq­qa jaýap be­rý ońaı­ǵa soq­pa­sa ke­rek.

 

Bes ýaqyt paryz namazdary

1.Bam­dat (tań) na­ma­zy;

2.Be­sin na­ma­zy;

3.Asyr (na­maz­dy­ger;

4.Aq­sham na­ma­zy;

5.Qup­tan na­ma­zy;

 

Na­maz­dyń pa­ryz bo­lý shar­tta­ry

1.Mu­syl­man bo­lý. Na­maz – mu­syl­man bol­ǵan er ki­si men áıel­ge pa­ryz. 

2.Ba­lı­ǵat ja­sy­na je­tý. Ba­lı­ǵat ja­sy­na jet­pe­gen ba­la­ǵa na­maz pa­ryz emes. 

3.Aqyl-esi du­rys bo­lý: Aqyl – Is­la­mı jaýap­ker­lik­tiń ne­gi­zi. 

 

Na­maz­dyń syr­tqy pa­ryz­da­ry

 

1.Dáret-ǵusyly bolý;
2.Ná­ji­sterden ta­za­la­ný (Zat­tyq ta­za­lyq):
 Na­maz­dan bu­ryn de­ne men kıim­di ne­me­se na­maz oqy­la­tyn jer­de bol­ǵan las­tyq­tyń ta­za­la­nýy qa­jet.
3.Áýre­tin ja­bý: Er­ler­diń áý­ret jer­le­ri: kin­di­gi­nen ti­ze­le­ri­niń as­ty­na deıin­gi jer­le­ri[13]. Áıel úshin áý­ret – júz, qol, aıaq­tan bas­qa bar­lyq de­ne[14].   
4.Qu­by­la­ǵa bet bu­rý: Na­maz­dy qu­by­la­ǵa qa­rap oqý shart. Mu­syl­man­dar­dyń qu­by­la­sy – Mek­ke­de­gi Qaǵ­ba[15]
5.Ýa­qyt: Na­maz – kún­niń ar­naıy bel­gi­li ýa­qyt­ta­ryn­da is­ke asa­tyn pa­ryz. Pa­ryz na­maz­dar­ǵa ýa­qyt shart.
6.Nıet: Nıet etý – na­maz­dyń shar­tta­ry­nyń bi­ri. Nıet – na­maz­ǵa ki­rý­di qalaý. Adam qan­daı na­maz­ǵa kir­gi­si kel­se, sol na­maz­dy jú­rek­pen bi­lýi shart.  

  Ish­ki pa­ryz­da­ry

1. If­tı­tah (bas­taý, ashý) ták­bi­ri: If­tı­tah ták­bi­ri – na­maz­ǵa bas­tar­da aly­na­tyn ták­bir. Iaǵ­nı, ti­ke tu­ryp, «Allaý ák­bar» só­zin aı­typ, qu­laq qa­ǵý.  Ták­bir nıet­ten keıin aly­nyp, ımam­nyń ták­bi­ri­nen keıin aly­nýy qa­jet-dúr.
2.Qııam (túregep tu­rý): Qııam –tip-tik túregep tu­rý de­gen ma­ǵy­na­ǵa ke­le­di. Na­maz­da ne­giz­gi pa­ryz­dar­dyń bi­ri sa­na­lyp, ár rá­kat­ta Qu­ran­nan bir sú­re oqy­la­tyn­daı ýa­qyt tu­rý[16].  
3.Qy­ra­ǵat: Qy­ra­ǵat – oqý de­gen sóz. Bul jer­de «Qu­ran oqý» ma­ǵy­na­syn bil­di­re­di. Na­maz­da oqy­la­tyn aıat­tyń eń qys­qa­sy Ábý Ha­nı­fa boıyn­sha úsh aıat ne­me­se osy úsh aıat­tyń kó­le­min­deı bir ıakı eki aıat.  
4.Rú­kúǵ:   Na­maz­dyń ne­giz­gi ti­rek­te­ri­nen bol­ǵan rú­kúǵ qol­dar­dy ti­ze­ge qoıyp, tó­men qa­raı ıilý. Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.ǵ.s.) ja­sa­ǵan eń jaq­sy rú­kúǵ – ar­qa men bas­tyń túp-tú­zý ıilýi.  
5.Sáj­de:  Sáj­de – na­maz­dyń pa­ry­zy. Sáj­de­de mań­daı, júz, eki aıaq pen eki qol, eki ti­ze jer­ge ne­me­se jer­men jal­ǵas­qan bir nár­se­ge qoıyla­dy. Sáj­de ár­bir rá­kat­ta – eki ret ja­sa­la­dy. 
6.Aqyr­ǵy oty­rys: Na­maz­dyń so­ńyn­da «tá­sháh­húd» sha­ma­syn­daı oty­rý – na­maz­dyń ti­rek­te­ri­niń bi­ri, ıaǵ­nı pa­ryz. Tá­sháh­húd sha­ma­sy de­gen – «át-ta­hııat» du­ǵa­syn oqı­tyn­daı ýa­qyt.  

  Ju­ma na­ma­zy

Ju­ma na­ma­zy – di­ni­miz­de óte ma­ńyz­dy sa­na­la­tyn, ja­ma­ǵat­pen oryn­da­la­tyn ap­ta­lyq ǵı­ba­dat. Ju­ma kú­ni­niń ejel­de ev­reı já­ne hrıs­tıan­dar úshin ap­ta­lyq ǵı­ba­dat kú­ni bol­ǵan­dy­ǵy, keıin­nen ev­reı­ler bul kún­niń or­ny­na sen­bi kú­nin, hrıs­tıan­dar jek­sen­bi kú­nin ap­ta­lyq ǵı­ba­dat kú­ni re­tin­de óz­ger­tip qa­byl­da­ǵa­ny já­ne Is­lam di­ni kel­gen­nen keıin umyt­ty­ryl­ǵan qa­sıet­ti bul kún­niń mu­syl­man­dar­ǵa qaıta­dan ora­lýy jaıly Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.a..ý) by­laı deıdi: «Biz – bu­ryn­ǵy ki­tap be­ril­gen­der­ge qa­ra­ǵan­da, eń soń­ǵy­sy­myz. Qııa­met­te–eń al­ǵa óte­miz. Olar Allanyń óz­de­ri­ne pa­ryz et­ken osy ju­ma na­ma­zy kú­ni jaıyn­da qa­ra­ma-qaıshy pi­kir­ge tús­ti. Alla ony biz­ge kór­set­ti. Bas­qa adam­dar bul tý­ra­ly biz­ge ba­ǵy­na­dy. Ju­ma kú­ni­niń er­te­ńi – ıahý­dıler­di­ki, odan keıin­gi kún – hrıs­tıan­dar­di­ki»[17].

 Ju­ma na­ma­zy­nyń pa­ryz­dy­ǵy­nyń shar­tta­ry

Ju­ma na­ma­zy­nyń kim­ge pa­ryz eke­ni jaıly Paı­ǵam­ba­ry­myz (s.ǵ.s.) by­laı deıdi: «Allaǵa já­ne aqy­ret kú­ni­ne sen­gen­der­ge – ju­ma na­ma­zy pa­ryz. Bi­raq jo­laýshy, qul, ba­la, áıel já­ne naý­qas­tar bu­dan tys»[18]. Iaǵ­nı bu­lar­dan bas­qa bar­lyq mu­syl­man­dar­ǵa ju­ma na­ma­zy pa­ryz.

  1. Er ki­si bo­lý: Ju­ma na­ma­zy áıel­der­ge pa­ryz emes. Bi­raq na­maz­dy me­shit­te­gi ju­ma ja­ma­ǵa­ty­na qa­ty­syp, oqy­ǵan jaǵ­daıda qaıta­dan be­sin na­ma­zyn oqý qa­jet emes.
  2. Azat bo­lý: Azat­ty­ǵy bol­ma­ǵan tut­qyn men qa­pas­ta jat­qan­dar­ǵa ju­ma kú­ni be­sin na­ma­zyn ju­ma­nyń or­ny­na oqý­la­ry jet­ki­lik­ti.
  3. Tur­ǵyn bo­lý: Jo­laýshy­ǵa ju­ma na­ma­zy pa­ryz emes. Se­be­bi, jo­laýshy­da jal­py jol qıyn­shy­lyq­ta­ry bar. Oǵan je­ńil­dik ja­sal­ǵan.
  4. Naý­qas ne­me­se bel­gi­li se­bep­ter bol­maý: Na­maz­ǵa bar­sa, aýrýy­nyń as­qy­nýy­nan qo­ryq­qan jan­dar­ǵa – ju­ma na­ma­zy pa­ryz emes. Sol se­kil­di naý­qas­qa qa­raýshy, ál­siz ká­ri, kó­zi kór­meı­tin, mú­ge­dek já­ne ke­zek­te­gi saq­shy­lar se­kil­di se­be­bi bol­ǵan­dar­ǵa be­sin na­ma­zy je­tip ja­tyr. Bi­raq ju­ma na­ma­zyn oqı al­sa, be­sin na­ma­zyn oqý­dyń qa­je­ti joq.

[1] Táýbe, 9/103.
[2] Baqara, 2/238.
[3] Nısa, 4/103.
[4] Báııána, 98/5.
[5] Haj, 22/78.
[6] Býharı, Iman, 1,2; Mýslım, Iman, 19-22.
[7] Býharı, Imam, 34; Shahadat, Imam, 8-10-15-17-18; Ábý Dááýd, Salat, 1.
[8] Ankabýt, 29/45.
[9] Býharı, Máýaqıt, 6; Mýslım, Másajıd, 283; Tırmızı, Ábad, 80, 90; Nasaı, Salat, 7.
[10] Mýslım, Taharat, 14-15, Tırmızı, Máýaqıt, 46; Ibn Majá, Taharat, 79,106.
[11] Tırmızı, Salat; 118.
[12] Za­rııat sú­re­si 56-aıat.
[13] A.b.Hanbál,II, 187.
[14] Ábý Dááýd, Lıbas, 31.; Ibn Majá, Taharat, 132.
[15] Baqara, 2/144.
[16] Baqara, 2/138.
[17] Býharı, Juma, 1. 211.
[18] Ábý Dááýd, I. 644.

Pіkіrler Kіrý