Nápsi tárbıesi

21 qarasha 2020 557 0
Оqý rejımi

Islam oıshyldary nápsi tárbıesinde eń mańyzdy ádisterdiń biri mýrabata ekendigin erekshe atap ótken. Alla Taǵala jolynda nápsini baılaýdy jáne jaqsylyqty lazym kórip, onda shydamdy bolýdy mýrabata dep ataımyz. Basqalaı aıtsaq, nápsini tizgindeý, ony tergep, tártipti túrde jolǵa qoıyp otyrý. Ol mýsharata, mýraqaba, mýҳasaba, mýaqaba, mýjaҳada jáne mýataba júıeleri arqyly júzege asyrylady. Endi osy altaýymen de birtindep tanysyp shyǵaıyq.

Mýsharata (Ózara sharttasý)

«Mýsharata» sózdikte «ózara sharttasý» maǵynasyn beredi. Bul sóz negizi fıqh ilimine tıisti. Onda belgili bir ónimdi óndirýshi kásipker ózine serik tańdap, oǵan seriktestigi negizinde belgili shart qoıady. Mundaı sharttasýdyń negizgi maqsaty – paıdanyń bútin basty bolýy. Al, rýhanı tárbıege baýlýshy Islam ustazdarynyń nazarynda aqyl – aqyret jolyndaǵy óndirýshi. Onyń bul ónimnen kózdegen paıdasy – nápsini tyıý. Sebebi, nápsi tyıylmaı, jetistikke jetýge bolmaıdy. Atalmysh tásilde aqyl nápsini ózine seriktes etip alady. Týra saýdadaǵy kásipker óz seriktesi men jumysshysynan esep alyp, tergep turatyny sekildi aqyl da nápsini esepke tartyp, baqylap otyrady. Ózara túzilgen sharttamanyń júzege asyrylýyn talap etedi. Árbir múmın pende tań namazyn oqyp bolǵan soń, tańerteńmen satýshyǵa ónimin usynyp jatqan kásipker sekildi, nápsimen mýsharata-sharttasýdy jańalap otyrýy qajet. Pende óz nápsine: «Eı, nápsi, bilip qoı, meniń ómirimnen basqa múlkim joq. Búgin sonyń bir bóligin saýdaǵa qoıyp jatyrmyn. Onyń paıdasynan úmit etemin. Osyny esh umytpa jáne soǵan qaraı is-áreket jasa» dep eskertýi qajet.

 Mýraqaba (Baqylap otyrý)

Mýraqaba – muqııat baqylaý degen sóz. Nápsimen sharttasqan pende ony mýraqaba etip turýy kerek. Nápsini esh ýaqyt mýraqabasyz óz jónine tastap qoıýǵa bolmaıdy. Nápsi onsyz joldan shyǵady. Mýraqabany túsinip, ony jolǵa qoıýda Quran aıattary, Muhammed (s.ǵ.s.) paıǵambarymyzdyń hadısteri basty negiz bola alady.

Alla Taǵala «Nısa» súresinde: «Kúdiksiz, Alla senderdi baqylap turýshy»[1],dep eskertedi. Rasynda, Alla Taǵala bárin kórip, sezip turýshy. Muny túısingen árbir jan ózin qolǵa alýy tıis.

Omar ıbn Hattab (r.a) rıýaıat etedi: «Alla elshisinen (s.ǵ.s) ıhsan týraly suralǵanda: «Allaǵa týra Onyń kórip turǵanyndaı, eger sen Ony kórmeseń, Ol seni kórip turǵandaı qulshylyq jasaýyń», dep jaýap berdi»[2].

Osydan kelip, musylman adam ár sátinde Alla Taǵala ony kórip turǵandaı yqylaspen ómir súrýi, Jaratýshynyń razylyǵyn alýǵa tyrysýy qajet. Eger bul joǵarǵy mártebege jetýge jigersizdik tanytsa, árbir sátin Alla Taǵala meni kórip tur dep oılap, soǵan jarasa is-áreket jasaýy lazym. Sonda ǵana ıhsan dárejesine jetedi.

Rıýaıat boıynsha, mashaıhtardyń biriniń jas shákirti bar edi.  Sheıh ony qurmettep, basqalardan joǵary qoıatyn. Shákirtteriniń biri: «Bul jas balany sonshama qurmetteısiz. Al, bizder mashaıhpyz ǵoı?!», – deıdi. Sosyn Sheıh olardy toptap, qoldaryna bir-birlep qus pen pyshaq ustatyp, árkim ony eshkim kórmeıtin jerde baýyzdap kelýin buıyrady. Belgili ýaqyttan soń bári de ózine berilgen qusty baýyzdap alyp keledi. Tek jas shákirti ǵana qolynda tiri quspen oralady. Sheıh odan: «Sen qusty nege baýyzdamadyń?», – dep surady. «Men eshkim kórmeıtin jerdi taba almadym. Qaıda barsam da, Allanyń nazar salyp turǵanyn sezdim», – deıdi. Sonda úlken jastaǵy shákirtter bul balanyń rasynda da qurmetke laıyqty ekenin moıyndady.

Pende árbir jaǵdaıda Alla Taǵalanyń kórip turǵanyn sezinip, jaqsy amaldar jasasa jáne ózin ádep sheńberinde ustasa, mýraqaba amalyn jasaǵan bolady. Máselen, jaı ǵana otyrǵanda, uıyqtaǵanda nemese dárethanaǵa barǵanda nıet etip, Islam ádepterin ustansa – mýraqaba amaly oryndalǵan bolady.

Pendeniń minájat etýindegi mýraqabasy nıet etý, qulshylyqty tolyq jáne kórkem túrde oryndaý arqyly júzege asady. Kúna jasaǵan kezdegi mýraqaba táýbe etý, qylǵan isine ókiný, kúnadan arylý, uıalý men ol qatelikke qaıta barmaýmen jasalynady. Pendeniń mýbah nárselerdegi mýraqabasy ádeptilik saqtaý, nyǵmet berýshiniń qudiretin moıyndaý men oǵan shúkirshilik etýi arqyly jasalynady.

Kisi kez kelgen jaǵdaıda da sabyr etý kerek bolǵan synaqtan nemese shúkir etý kerek bolǵan nyǵmetten ajyralmaıdy. Bular da mýraqaba bolyp esepteledi. Sáıkesinshe, pende kez kelgen jaǵdaıda paryz etilip, oryndalýy lazym bolǵan, sondaı-aq, tyıym salynyp, jasamaýy tıis bolǵan nemese mandýb sanalyp, Alla razylyǵyna tezirek jetýge jáne basqa pendelermen jarysýǵa qyzyqtyrǵan ne bolmasa mýbah sanalyp, onda pendeniń táni men janyna paıda, qulshylyǵyna kómek bolǵan náreselermen birge bolady. Bulardyń báriniń óz shekarasy bar. Mýraqaba barysynda olarǵa amal etip otyrý qajet.

 Mýhasaba (Amaldan soń esep-qısap jasaý)

Nápsini tergep otyrý óte mańyzdy. Alla Taǵala «Hashr» súresinde: «Áı, múminder! Alladan qorqyńdar. Árkim erteń úshin ne jibergenine qarasyn. Jáne Alladan qorqyńdar. Sháksiz Alla ne istegenderińdi tolyq biledi»[3], – delingen.

«Erteń úshin» búginnen bastap amal jasaý qajet. Árbir adam aqyret úshin ne jasap jatqanyn oılap qoıýy qajet. Árıne, qııamet kúni mal-dáýlet, mansap, dos-jarandaryń kómek bere almaıdy. Tek ıman men jasalǵan amaldar kómektesedi. Sonyń úshin qııametke daıyndyqty jasap qoıý qajet. Onyń úshin ótken isterdiń esebin jasaý ámir etilgen. Sonyń úshin de hazireti Omar (r.a): «Esep-qısap jasalýynan buryn, ózińizge esep berińiz. Amaldaryńyz tarazyǵa tartylýdan buryn ózińiz ony tarazylańyz», – degen.

Alla Taǵala «Nur» súresinde: «Áı, múminder, túgel Allaǵa táýbe qylyńdar! Árıne qutylarsyńdar»[4], – degen. Táýbe degenimiz qatelik pen kúná jasap qoıǵan adamnyń aıybyn túsinip, ókinýi.

Hazireti Omardan (r.a) rıýaıat etiledi: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Allaǵa táýbe etińder, óıtkeni men Oǵan bir kúnde júz márte táýbe etemin»[5], – deıdi. Ál-Aǵarr ál-Mýzánı (r.a.) jetkizgen hadıste: «Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Keı kezderi júregimdi bult sekildi tuman basyp ketedi, sol úshin de Alladan kún saıyn júz ret keshirim suraımyn», - dep aıtqany jetkiziledi.

Hasan ál-Basrı: «Múmın únemi nápsini tejeı biledi. Óz basyn Alla úshin qadaǵalaıdy. Osy dúnıede ózin tergeıtinderdiń esebi aqyrette jeńil bolady. Al, óz qylyqtaryn osy dúnıede tarazylamaıtyn jandardyń aqyrettegi esebi aýyr bolady», – degen.  

Jasaǵan amaldan soń esep-qısap qylýdyń máni zor. Pendeniń kúnniń basynan nápsimen jaqsylyq jasaýǵa sharttasyp alatynyndaı, kúnniń sońynda jasalǵan isterdi eseptep alatyn kezi bolýy kerek. Bul saýdegerlerdiń seriktesterimen ár jyl, aı, apta nemese kún sońynda jasaıtyn esebine uqsaıdy. Olar muny bes kúndik pánı úshin bolatyn paıdany qoldan shyǵaryp almaý úshin jasaıdy. Osylaı bolǵanda, árbir kisi baqı úshin bolatyn paıdany kózdep qalaısha óz nápsisin tergemeske?!

Saýdager seriktesimen esep aıyrysqanda, ınvestıtsııa, paıda men zııanǵa nazar salady. Eger paıda kórgen bolsa, serigine rahmet aıtady. Zııan kórse, aqysyn qaıtarýdy jáne aldaǵy ýaqytta bul iske jol bermeıtinin aıtyp eskertedi. Teńep aıtsaq, pendeniń dinindegi ınvestıtsııasy – onyń paryzdary. Al, paıdasy – nápilder. Zııany – kúnálary.

Pende áýeli nápsini paryzdar boıynsha tergeıdi. Eger olardy jaqsylap oryndaǵan bolsa, Alla Taǵalaǵa shúkir aıtady jáne nápsini soǵan uqsas ıgi ister jasaýǵa úndeıdi. Eger áldebir paryzdy ótkizip jibergen bolsa, qazasyn óteýge asyǵady. Eger ony kemshiliksiz oryndaǵan bolsa, kóbirek nápil namazdarymen ornyn toltyrýǵa áreket jasaıdy. Al, eger kúná jasaǵan bolsa, nápsini jazalaıdy. Ony azaptap, soǵan uqsas sharalar jasaıdy. Qysqasy, pende óziniń jasaǵan úlkendi-kishili árbir isinde nápsini tergep turýy qajet.

 Mýaqaba (Nápsini kemshiligi úshin jazalaý)

Adamzat óz nápsisin qansha baqylap otyrsa da, keıbir qatelikter men kemshilikterden shet qala almaıdy. Soǵan qaramaı, ol nápsini óz jaıyna tastap qoımaýy kerek. Áıtpese, ol soǵan daǵdylanyp, betaldy kúná jasaýǵa ádettenetin bolady. Sosyn onyń saldary qasiretke alyp barýy múmkin. Sondyqtan pende nápsini kemshiligi úshin jazalap otyrýy qajet. Eger kúmándi bolǵan bir asty jep qoısa, qarynyn ashtyqpen jazalasyn. Ózine nekesiz bolǵan bireýge kóz salyp qoısa, nazaryn qaraýdan bas tartý arqyly jazalasyn. Osy tárizdes óziniń árbir múshesin onyń qalaýyna qarsy jazalaıdy. Árbir kisi óz perzentteri, nekeli jary, jumysshylary nemese qolastyndaǵylardy jasaǵan qatelikteri, kemshilikteri men nuqsandary úshin jazalaýǵa talaptanady. Eger ýaqytynda jazalamasa, óz basymen ketip sózine qulaq aspaı qoıýynan qorqady. Solaı bolǵanda qalaısha eki dúnıeniń baqytsyzdyǵyna alyp barýy múmkin bolǵan nápsimizdi jazalamaýymyz kerek?

Mýjahada (Nápsini ádepke shaqyrý nemese qatelikti túzeýge tyrysý)

Munda óz nápsin tárbıelep otyrǵan adam onyń qatelik jasaǵanyn kórse, joǵaryda aıtylǵan azaptarmen jazalaıdy. Eger jalqaýlyq sebep bop keıbir izgi isterdi az jasaǵan bolsa, sondaı izgi amaldardy nápsige kóp júktep, ádepke shaqyrylady. Allanyń razylyǵynan úmit etken qulshylyq etýshiler solaı jasaǵan.

Omar ıbn Hattab (r.a.) bir joly asr namazyn jamaǵatpen oqı almaı qalǵanda baǵasy eki júz myń dırham bolǵan jerin sadaqa etip bergen. Ibn Omar (r.a.) qaı namazyn jamaǵatpen oqı almaı qalsa, sol túni uıyqtamaı namaz oqıtyn. Bir kúni aqsham namazyn keshigip, aspanda eki juldyz shyqqan kezde oqyp, osy kemshiligi úshin eki quldy azat etken. Mýjahada boıynsha júktegen mindetterdi nápsisi oryndaýǵa ár ýaqyt tótep bere almaıtyn adamdardarǵa bul kemshilikti joǵaltý úshin áıgili mýjtahıdterdiń hıkaıalaryn oqýyn, olardan órnek alýyn keńes etken. Sondaı-aq, sálıh kisiden laıyqtylaryn taýyp, oǵan shákirt bolsyn jáne sol kisiden keńes alyp otyrsyn degen. Abý Darda (r.a.) aıtady: «Eger úsh nárse bolmaǵanda, bir kún de ómir súrýdi qalamas edim: kúndiz Alla úshin shóldeý, keshke Allaǵa sájde jasaý men týra qurmanyń jaqsysyn tańdap alǵandaı, sózdiń marjanyn terip sóıleıtin  adamdardyń suhbaty».

Rabı ıbn Haısamnyń qyzy: «Áke, ne úshin adamdardyń uıyqtaǵanyn kórem de, sizdiń uıyqtaǵanyńyzdy kórmeımin?» – degende, ol: «Qyzym, ákeń túngi shabýyldan qorqady», – dep jaýap bergen eken.

 Mýatama (Nápsini qorqytyp turý)

Nápsiniń jamandyqqa, kúnaǵa umtylyp turýy aqıqat. Sonyń úshin ony ár ýaqyt ondaı isterden qorqytyp turý kerek. Kúnálardyń sońy bul dúnıe men aqyrette óte aýyr jaǵdaılarǵa soqtyrýy aqıqat ekenin nápsige eskertip, ony qorqytyp turǵan pende mýatamany oryndaǵan bolady.

Nápsi tárbıesiniń mańyzy

Nápsini tárbıeleý Allaǵa serik qosý men sonyń nátıjesinde paıda bolatyn las tirlikterden tyıý degen sóz. Nápsiniń tárbıelenýi Alla Taǵalaǵa degen qulshylyqtyń nuqsansyz bolýy arqyly júzege asady. Eń negizgi kórinisteriniń biri – jasalǵan barlyq amaldarda Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) sońynan erý. Bul máseleni tolyǵyraq túsiný úshin myna aıattarǵa nazar salaıyq: «Eger senderge Allanyń ıgiligi, meıirimi bolmasa edi, eshbireýiń áste aǵarmaıtyn edińder. Biraq, Alla qalaǵan qulyn aǵartady. Alla ár nárseni estýshi, bilýshi»[6].  Bul aıat Aısha anamyzǵa qarsy uıymdastyrylǵan «ıfk» oqıǵasynan keıin, sondaı-aq, múmınder ishinde fahsh (uıatsyz) isterdi taratý men shaıtannyń izinen erýge tıim salýshy aıattardan keıin jáne de: «Senderden keńshilik, molshylyqqa ıe bolǵandar; jaqyndaryna, miskinderge, muhajirlerge Alla jolynda bermeýge ant etpesin. Ǵapý etip, keshirsin. Allanyń senderdi jarylqaýyn jaqsy kórmeısińder me? Alla asa jarylqaýshy, erekshe meıirimdi»[7] aıatynan buryn nazyl bolǵan.

Osylardyń nátıjesinde tómendegideı qorytyndy shyǵarýǵa bolady:

1. Nápsini pákteý jolynda Alla Taǵalanyń kómegi bolmasa, jeńý kúrdeli bolǵan kedergiler bar. Sol sebepti, barynsha tyrysyp, eń bastysy árdaıym Alla Taǵalaǵa syıynyp, kómek surap otyrý qajet. Imam Mýslım men Nasaı rıýaıat etken hadıste Ardaqty paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Ia, Alla! Nápsime taqýalyq ber. Nápsimdi pákte. Sen eń jaqsy pákteýshisiń. Sen janymnyń Iesisiń!»[8]  degen.

2. Nápsini pákteýde jamandyq jasaǵandarǵa keshirimdi bolý da mańyzdy oryn alady.

3. Shaıtannyń izinen ermeý de – nápsini pákteý. Sebebi, ol árdaıym arsyz ári kúnáli isterge shaqyrady. Demek, jan-dúnıeni pákteý – fahsh pen mýnkar isterden alshaq bolý men shaıtanǵa ermeýden turady. Shaıtan áý basta-aq, adamǵa berilgen mártebege kóre almaýshylyqpen qarap, oǵan sájde jasaýdan bas tartyp, moıynsynbaǵan.

4. Múmınder ishinde buzaqylyq jasaýdy boldyrmaý men odan bas tartý da jan-dúnıeni pákteý jolynda qyzmet etedi.

5. Kisi abyroıyn tógýden tildi tyıý. Adamdardy balaǵattaıtyn kez kelgen ósek áńgimege aralaspaý.

Alla Taǵala ózine laıyqty qul, paıǵambarymyzǵa laıyqty úmbet bolýdy barshamyzǵa násip etsin!

Qýat Erǵalıuly

 

 

[1] «Nısa» súresi, 1-aıat.
[2] Imam Buharı, Múslım, Ábý Dáýit, Tırmızı men Nasaı.
[3] «Hashr» súresi, 18-aıat.
[4] «Nur» súresi, 31-aıat.
[5] Mýslım, Tırmızı.
[6] «Nur» súresi, 21-aıat.
[7] «Nur» súresi, 22-aıat.
[8] Mýslım, Nasaı.

Pіkіrler Kіrý