Nápsimen kúresýdiń joldary
«Nápsimnen úlken dushpanmen kúresip kórgen emespin.
Keıde men ony jeńemin,
keıde ol basym túsken kezderi de bolady»
(Sýfııan ás-Sáýrı).
Nápsimen kúresý, ony tárbıeleý – adam balasynyń eki dúnıede baqytty ne baqytsyz bolýyn aıqyndaıtyn negizgi sebepterdiń biri. Sondyqtan, nápsimen kúresý – dinimizde úlken jıhad dep tanylady. Islam tarıhynda oryn alǵan «Tábýk» shaıqasynan keıin, sahabalar sýsyz shól dalada sharshap-shaldyǵyp, qaryndary ash kúıde keri qaıtyp bara jatqanda Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn):
«Kishi jıhadtan (joryqtan) úlken jıhadqa (nápsimen kúresýge) oraldyq», - dep aıtqan (Sýıýtı «Jamıǵ ás-saǵırý»).
Qasıetti Quranda nápsige qatysty birneshe aıatta baıan etedi:
«Rasynda nápsisin tazartqan kisi qutyldy. Álde kim ony kirletse, qor boldy», - degen («Sháms» súresi, 9,10-aıattar).
Hasan ál-Basrı (Alla ony raqymyna alsyn): «Jıhadtyń eń abzaly – nápsimen kúresý»; «Júgendeýge muqtaj bolǵan nápsińnen artyq asaý joq», - degen.
Halqymyzda «Myqtymyn dep maqtanba aqyl bilseń, myqty bolsań aldymen nápsińdi jeń», - dep aıtylýy tegin emes. Óıtkeni nápsimen kúresý úshin adamnyń boıynda úlken erik pen jiger kerek. Shákárim babamyzdyń:
Adamnyń syrtqy dene jaralysy,
Nápsisi – aıýanmen anyq teńdes.
Bólektigi – jalǵyz-aq taza aqylda,
Áliń kelse, jol tap ta osyny emdes! – dep aıtqanyndaı, nápsini emdeýdiń, onymen kúresýdiń ózindik joldary bar.
Bilikti dáriger syrqatyńyzdy anyqtap, emdelýdiń joldaryn kórsetip bergenindeı, qasıetti Quran aıattary men Paıǵambarymyzdyń hadısterinde adam balasynyń rýhanı dertteri atalyp qana qoımaı, onymen qalaı kúresýdiń joldary da baıandalǵan.
Olar:
1.Muraqaba
Muraqaba degenimiz – Alla Taǵalanyń adam balasynyń ishki jáne syrtqy dúnıesin árdaıym baqylap turǵandyǵyn este ustaýy ári oǵan naqty senimdi bolýy.
Qasıetti Quran Kárimde:
«Bilip qoıyńdar. Alla ishterińe búkken oılaryńdy túgeldeı biledi. Endeshe, (Onyń buıryǵyna qarsy kelýden) saqtanyńdar», - dep eskertedi («Baqara» súresi, 235-aıat). «Súnnettiń anasy» dep tanylǵan hadıste Jábireıil perishte Paıǵambarymyzdan (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) «ıhsan» týraly suraǵanda, Allanyń Elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn);
«Ihsan degenimiz – Allany kórip turǵandaı qulshylyq etý. Sen Ony kórmeseń de, Ol seni kórip turady», - dep jaýap beredi. Demek, oqıtyn namazymyz, ustaıtyn orazamyz, beretin zeketimiz, oryndaıtyn qajylyq, t.b. amaldarymyz ıhsan jaǵdaıynda bolsa, nápsiniń jaqsy jaǵyna qaraı tárbıelenýin jeńildetedi.
2.Nápsini jaman qalaýlarynan tyıý
Musylman adam ishki qalaýy áldebir oı salǵanda, sol istiń durys-burystyǵyn saralap baryp isteý qajet. Áıtpese, nápsisiniń qalaýyn oryndaı berý adamdy orǵa jyǵary sózsiz. Shal aqyn:
Nápsiń bir kókjal bórideı,
Imanyń baǵlan qozydaı.
Eger tyıý salmasań,
Imanyńdy jep keter, - deıdi.
Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) tálimin alǵan sahabalar nápsilerimen qandaı qatynasta bolǵandyǵyn mysal arqyly keltiretin bolsaq, hazreti Osman (Alla oǵan razy bolsyn) bir kúni et jegisi kelip, bazarǵa baryp satyp alaıyn degen nıetpen úıinen shyǵady. Jolda ketip bara jatqanynda aldynan Alı sahaba (Alla oǵan razy bolsyn) kezigip qalady. Ekeýi sóılesip qalyp, Alı onyń qaıda ketip bara jatqanyn suraıdy. Sonda Osman: «Et jekge ańsarym aýyp, sony satyp alaıyn dep bazarǵa ketip bara jatyrmyn», - deıdi. Alı oǵan: «Sonda siz nápsińiz ne qalasa, sony satyp ala beresiz be?» - dep suraq qoıady. Osy kezde Osman (Alla oǵan razy bolsyn) qateligin túsinip, sol jerden keri burylyp, úıine qaraı ketken eken.
Iahııa ıbn Mýız ár-Razı (Alla ony raqymyna alsyn): «Adamnyń jaýlary úsheý. Olar: dúnıe, shaıtan jáne nápsi. Dúnıeden zýhd(baz keshý) arqyly saqtan, shaıtannan onyń azǵyrǵanyna qaıshy is jasaý arqyly saqtan, al nápsiden shahýatyńdy tárk etý arqyly saqtan», - degen.
Burynǵy ótken danalar: «Rasynda shahýat (nápsi qumarlyq) patshalardy qulǵa aınaldyrady, al sabyrlyq quldardy patshaǵa aınaldyrady. Júsip pen zylıhanyń qıssasyn kórmeısiz be?» - deıdi eken. Shynymen nápsisin jamandyqtan tyıý arqyly Júsip paıǵambar úlken dárejege qol jetkizdi. Al Zylıha nápsi qalaýyna erip, Júsipke jala jaýyp, sońynda isi áshkere boldy.
Nápsisin tyǵan jannyń qııamette oryny jánnat ekendigi Quranda bylaısha baıandalady:
«Al endi kim Rabbysynyń quzyrynda turýdan qorqyp, nápsisin jaman qalaýlarynan tyıǵan bolsa, negizinde onyń baratyn jeri jánnat», - dep aıtylǵan («nazıǵat» súresi, 40-41 aıattar).
3.Nápsini áste-áste tárbıeleý
«Musylman bolý áste-áste» dep aıtylǵandaı nápsimizdi satylap, dárejelep tárbıeleýdiń mánisi óte úlken. Júırik sáıgúliktiń ústinde júıitkip shaýyp kele jatqan adam, túlparynyń basyn birden tartyp toqtata almaıdy. Olaı istegen adam qulap mert bolýy ábden múmkin. Sol sekildi nápsini de jaman qalaýlarynan birte-birte tyıǵan durys. Mysaly, Quranda araqtyń haram etilýine qatysty aıattar úsh bólip túsken. Basynda paıdasynan zııany kóp ekendigi aıtyldy. Keıinnen araq ishken kúıde namazǵa turýǵa tyıym salyndy. Úshinshi ret túskende araqtyń las, odan alys bolý kerek ekendigi buıyryldy. Ol ýaqytta adamdar araqty jappaı ishkendikten birden tastaý nápsilerine aýyr kelgendikten, quran Kárimde araq ishý máselesine ıláhı danalyqpen osylaısha tyıym salynǵan. Omyraýyndaǵy emizýli náresteni odan ajyratý ońaıǵa túspeıdi. Olaı ister bolsa balanyń kerisinshe oǵan degen zaýqy odan saıyn arta túspek. Anasy ony birte-birte ajyratqanda ǵana bala qıyndyqsyz emýin qoıyp kteedi. Adam nápsisi de týra solaı. Jyldar boıy istep, boıy ábden úırenip ketken keı isterdi adam birden qoıyp ketýi óte aýyr. Saıyn dalada erkin jaıylyp, qyrdyń jaıqalǵan kók maısa shúıgin shóbin jep, móldirep aqqan sýyn iship júrgen tórt túliktiń kez kelgenin qolǵa úıreter bolsaq, alǵashqyda tar qoraǵa syımaı, kúıi túsip, keń dalanyń tósyn ańsaıtyny belgili. Keıinnen oǵan boıy úırenip, ýaqyt-ýaqytymen ǵana beriletin jem-shópke de kóndigedi. Ábden úırengennen keıin, dalaǵa qansha qýsa da sol tar qorasyna aınalyp kelip turatyn kúıge jetedi. Olaı bolsa, nápsimizdi de osylaısha birte-birte úırenshikti jaman isterden ajyratyp, jaqsy isterge turaqtandyrýymyz qajet.
Shákárim babamyz bylaı dep aıtqan: «Sózińdi túze – ádetińe aınalady, ádetiń – minezińe aınalady, mineziń – seniń taǵdyryń».
4.Yqylaspen qulshylyq etý
Shynaıy yqylaspen atqarylǵan qulshylyq adamnyń nápsisin jamandyqtan tyıylýyna sebepshi bolady. Alla Taǵala Quranda namaz týraly bylaı dep aıtqan:
«Rasynda namaz – adam balasyn arsyzdyqtan jáne jamandyq ataýlydan (teris qylyqtardan) tyıady» («Ankabýt» súresi, 45-aıat), zeket berý syrttaı qaraǵanda ózgege paıda keltiretin is bolyp kóringenimen, shyn máninde adam balasy ózgege járdem berý arqyly óz boıyndaǵy sarańdyq, dúnıeqońyzdyq, syndy ishki dertterden tazarady. Alla Taǵala Paıǵambarymyzǵa (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) osyny meńzep:
«Olardyń dúnıe-múlkinen zeket, sadaqa al da, sol arqyly olardy tazartyp, kúnálarynan arylt (berekege ulastyr)», - dep aıtqan («Táýbe» súresi, 103-aıat).
Mine osy syndy dinimizde kórsetilgen barlyq paryz, ýájip, nápil jáne t.b. izgi amaldar nápsimizdi tazartyp, jaman ádetterimizden arylýymyzǵa dáneker bolady.
5.Izgi adamdarmen (ortamen) birge bolý
Adamnyń jaqsylyq ataýlyǵa boı úıretip, jamandyqtan jırenýine izgi ortanyń áseri óte úlken. Sebebi adam izgi adamdarmen birge bolǵan saıyn boıyndaǵy izgilik sıpattary oıanyp, jaqsy isterge beıimdeledi. Sol sekildi jaman ortamen aralassa, olardyń jaman sıpattary juǵady. Alla Taǵala Muhammed paıǵambarymyzǵa (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn):
«(Muhammed) tańerteń jáne keshke Rabbylaryna, Onyń (razylyǵyn qalap) dıdaryn izdep, jalbarynǵandarmen birge óziń de barynsha sabyrlyq tanyt. Dúnıe tirshiliginiń sán-saltanatyna kóńil aýyp, olardy kózińe de ilme. Sondaı-aq, júregin Bizdi eske alýdan qapersiz etken, nápsiniń áýesine ergen jáne búkil isi shekten shyqqan áldebireýlerge baǵynba (erme)», - dep Allany eske alǵan, onyń razylyǵyn izdegen jandarmen birge bolýdy ámir etken («Káhf» súresi, 28-aıat).
Nápsimen kúresýdiń budan basqa da joldary kóp. Aıtalyq, bilimi joǵary, nápsi tárbıeleý jolynda tájirıbesi bar adamnan keńes alý, qasıetti Quran men Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) hadısterinde kelgen duǵa, ıstıǵfar, zikirlerdi jıi oqý, t.b. Jalpy nápsimen kúresý – árdaıym dárigerdiń qaraýynda bolǵan aýyr syrqatqa ushyraǵan adamdy emdeý tárizdi. Adam onymen árkez kúres ústinde bolýy kerek. Ǵalym Sýfııan ás-Saýrı (Alla ony raqymyna alsyn): «Nápsimnen úlken dushpanmen kúresiap kórgen emespin. Keıde men ony jeńemin, keıde ol basym túsken kezderi de bolady», - deıdi. Qasıetti Quran bizge Júsip paıǵambardyń (oǵan Allanyń sálemi bolsyn) bylaı degeninen habar beredi:
«Nápsimdi aqtamaımyn. Rasynda nápsi jamandyqqa buıyrady. Biraq Rabbym meıir etse, onyń jóni basqa. Kúdiksiz Rabbym óte jarylqaýshy, erekshe meıirimdi» («Júsip» súresi, 53-aıat). Atalmysh aıattan nápsimen kúresýdiń ońaıǵa soqpaıtynyn túsinýge bolady. Óıtkeni n ápsini esepke tartýda adam balasynyń bir ǵana erik-jigeri jetkiliksiz. Biz árqashan Jaratqannyń meıirimine muqtajbyz. Allanyń jarylqaýy, meıirimi bolmasa, nápsini esepke tartyp, onyń zııanynan saqtaný múmkin emes. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) nápsiniń kesirinenn saqtaýyn surap, duǵa etetin bolǵan. Alla barshamyzhdy nápsiniń vaılasynan saqtap, aman etkeı!
"Ihsan - rýhanı tárbıe negizi" kitabynan alyndy
