NEKENI ONLAIN TÚRDE QIIýDYŃ ÚKIMI
بسم الله الرحمن الرحيم الحمد لله ربّ العالمين و الصلاة و السلام على خير خلقه محمـد و آله و أصحابه أجمعين
Asa meıirimdi, erekshe raqymdy Allanyń atymen bastaımyn. Barsha madaq ataýly álemderdiń Rabbysy Allaǵa tán. Adamzattyń asyly Muhammedke, onyń otbasy men barsha sahabalaryna salaýat pen sálem bolǵaı! Neke (nıkah) – er men áıeldiń sharıǵat boıynsha adal jolmen urpaq jalǵastyrýlaryn qamtamasyz etetin kelisimi.
Neke qıyp otbasyn qurý bekitilgen súnnet amalyna jatady. Onyń óz sharttary bar. Neke júzege asýy úshin ıjab (usynys) pen qabýldyń (qabyl alýdyń) bir orynda bolýy, taraptardyń biriniń sózin ekinshisi estýi jáne sózderi bir-birine qaıshy kelmeýi shart. Qazirgi kezde nekeni onlaın formatta (telefon nemese ınternet arqyly beıne baılanys túrinde) qııý máselesi kóterilýde. Islam ǵalymdary arasynda bul másele jaıynda eki túrli kózqaras bar. Hanafı mázhabynyń ǵalymdary ıjab pen qabýldyń birneshe sharty bar ekenin, onyń biri – bir jerde bolý kerektigin aıtqan. Naqtyraq aıtqanda, Alaýddın Kásanı (Alla ony raqymyna alsyn):
«Neke kelisimi ótkiziletin orynǵa qatysty shartqa toqtalatyn bolsaq, ol – eki taraptyń (kúıeý men qalyńdyq) ıjaby men qabýly bir jerde júzege asýy tıis. Eger basqa jerde bólek-bólek bolsa, neke qıylmaıdy»[1], – degen.
Osy másele jóninde Alaýddın Haskáfı da (Alla ony raqymyna alsyn) mynadaı tujyrym aıtqan: «Ijab pen qabýldyń sharttarynyń biri – eki taraptyń bir jerde bolýy qajet»[2].
Ibn Abıdın osy máselege qatysty «ál-Bahrý ar-Raıq» kitabynan úzindi keltire otyryp: «Neke qıdyrýshylardyń orny bólek-bólek bolsa, neke qıylmaıdy. Neke qıdyrýshylardyń biri ıjab (usynys) bildirgende, ekinshisi ornynan turyp ketip qalsa nemese basqa ispen shuǵyldanyp ketse, ıjab beker bolady. Atqa minip nemese júrip bara jatyp neke qıylsa da, durys emes.
Alaıda, bir kemege minip bara jatsa, onda durys bolady. Óıtkeni keme bir meken úkiminde júredi»[3], – degen.
Islam fıqhy akademııasy Ǵulamalar keńesi, Saýd Arabııa patshalyǵy turaqty Pátýa komıteti[4], Pákistan «Darý ál-ýlým» ıslam ýnıversıteti Ǵulamalar keńesi jáne ǵalym Mýhammad Iýsýf Bannýrı[5], sheıh Mýhammad Taqı Ýsmanı syndy taǵy basqa kóptegen qazirgi ǵulamalar, belgili sharıǵı sharttar tabylmaǵandyqtan onlaın túrde neke qııý durys emes degen pátýa bergen[6].
Desek te Ýahbá Zýhaılı, Mustafa Zarqa syndy keıbir belgili ǵalymdar eger qandaı da bir aldap-arbaý ıakı sharıǵatty kemsitý syndy teris áreketter bolmaǵan jaǵdaıda onlaın túrde neke qııýǵa bolady dep pikir aıtqan[7].
Qazirgi ýaqytta ınternet arqyly neke qııý kezinde qandaıda bir aldap-arbaý áreketteri bolyp-bolmaıtyndyǵyna eshkim kepildik bere almaıdy.
Úkim:
1. Neke qııý kezinde kúıeý men qalyńdyq jáne kýágerler bir jerde bolýy, sondaı-aq aıtqan sózderin bári estýi shart. Sondyqtan onlaın túrde neke qııýǵa ruqsat etilmeıdi*.
2. Belgili sebeptermen neke qııatyn adam (ımam, molda) basqa jerde, al kúıeý men qalyńdyq jáne kýágerler bir shańyraq astynda otyryp, neke qııýǵa ruqsat etiledi.
[1] «Bádaıǵý as-sanaıyǵ», 2/232.
[2] «Raddý ál-muhtar», 4/76.
[3] «Raddý ál-muhtar», 4/76.
[4] «Islam fıqhy akademııasy birinshi otyrysynyń qararlar jınaǵy», 10-bet.
[5] «Fátaýa darý ál-ýlým», 3/558.
[6] «Fátaýa Ýsmanı», 2/204.
[7] «Májállátý ál-fıqh ál-ıslámı», 2/867-888.
* Eskertý: Bul másele tek úzirli jaǵdaıda ǵana QMDB Sharıǵat jáne pátýa bólimi mamandary tarapynan qarastyrylady.
Istochnık: http://fatua.kz/kz/post/view?id=1065