Nelikten adam sýdy kóp ishýi kerek?

11 qańtar 2020 7014 0
Оqý rejımi

Sý – kez kelgen tiri aǵza úshin asa qajetti nárse. Adam aǵzasynyń 65-70 paıyzy sýdan turady. Adam densaýlyǵy jaqsy bolýy úshin kúnine eki lıtr sý ishý kerektigi dáleldengen. Alaıda, munsha sý ne úshin qajet? Nazar aýdaralyq...

Toksınderdi shyǵarý

Adam aǵzasynda kóptegen toksındik zattar kezdesedi. Óndiristiń zııany, paıdasyz taǵam, kólikten shyǵatyn shań-tozań, osynyń bári – bizdiń aǵzamyz kezigetin jaǵymsyz zattardyń bir bóligi. Odan bólek, tamaqty qaıta ysytý kezinde kóptegen toksındik zattar paıda bolady. Al bul keıin tamaqtan ýlanýǵa ákelip soqtyrady. Qýanyshqa qaraı, sýdyń kóptiginen bizdiń búırekterimiz jaqsy jumys istep, zármen birge aǵzadaǵy qajetsiz zattardy shyǵarady. Aıtpaqshy, taǵy bir mańyzdy múshe baýyr da sýsyz jumys isteı almaıdy. Endeshe, aǵzańyzdy qajetsiz zattardan tazartqyńyz kelse, sý ishińiz.

Ámbebap eritkish

Bizdiń ómirimizdegi kóptegen hımııalyq reaktsııalar da sýdyń kómegimen oryndalady. Aǵzadaǵy barlyq zattar tek eritindi túrinde. Bulshyq et, teri, súıek, buzylǵan tkanderdiń qalypqa kelýi, gormondardyń sıntezdelýi, fermentter, medıatorlar, bári de sýdy qajet etedi.

Júrek pen býynnyń saýlyǵy

Sý ateroskleroz ben basqa da onyń asqynǵan túrleriniń eń negizgi emi bolyp tabylady. Biz qajetti mólsherde sý ishkende qan jaqsy taralady da, aterosklerozdyq túıinderdiń paıda bolýyna jol bermeıdi. Sol sebepti, júrek talmasy jáne ınsýlt syndy aýrýlardyń aldyn alady.

Býyndardyń qozǵalýy ári eptiligi

Árbir býynda býyn suıyqtyǵy bar. Sol suıyqtyqtyń arqasynda býyn jyljyp turady. Al aǵzadaǵy sýdyń azdyǵy býyn suıyqtyǵynyń ózgerýine, qurǵaýyna ákeledi. Býyn qıyndyqpen qozǵalyp, bizdiń belsendi áreket etýimizge kedergi keltiredi.

Denedegi tkanderdiń qorektenýi

Qan – aǵzadaǵy tkanderge ottegi men qorektik zattardy ákeletin basty tasymaldaýshy. Eger biz suıyqtyqty az ishetin bolsaq, qan qoıýlanyp qalady da, eń usaq býyndar - arterıol men kapıllıarlarǵa qıyndyq týady. Al bul býyndar aǵzadaǵy tkanderdi qorektendiredi. Odan bólek, ottegi men qorektik zattar aǵzaǵa sińýi úshin de sý asa qajet.

As qorytý

Sý as qorytý júıesine asa qajetti Elementterdiń biri. Sýdyń kómegimen as qorytylady. Ol taǵamdy qorytady, ad sońynda kerek emes zattardy shyǵarýǵa úshin de ishekte jetkilikti kólemde sý bolýy tıis. Eger sizdiń ishińiz aýyratyn bolsa, sý ishý rejımińizge mán berińiz. Óıtkeni, dárigi júgirgennen buryn, sý ishýdi arttyrý da jetkilikti bolýy múmkin.

Immýnıtet jáne sý

Sý ımmýndyq júıeniń qyzmetin jaqsartady. Birinshiden, ımmýndyq júıe aǵzaǵa qan arqyly taralady. Al qan qoıýlanyp qalsa, usaq býyndardyń arasyna jetýi neǵaıbyl ekenin joǵaryda aıttyq. Ekinshiden, ımmýndyq jasýshalardyń paıda bolýy sýdy qajet etedi. Úshinshiden, nesiptiń durys aıdalmaýy men kerek emes zattardyń aǵzadan tolyq ketpeýi ımmýnıtetti túsiredi. Eger az aýyrǵyńyz kelse sýdy kóp ishińiz.

Sý dene temperatýrasyn retteıdi

Siz sportpen shuǵyldanǵan kezde nemese aýa ystyq bolsa, aǵza ystyqtan ter shyǵarý arqyly qorǵanady. Ter teri syrtyna shyǵady da, sol áreketimen aǵzany salqyndatady. Aıtpaqshy, teri toksınderdi shyǵarýdyń taǵy bir joly ekenin umytpańyzdar. Óz aǵzańyzǵa terleý múmkindigin berińiz. Bul óte qajet. Al ol úshin sý ishý kerek.

Sý aryqtaýǵa kómektesedi

Eger siz aryqtaýdy maqsat etip, dıetaǵa otyryp, sportpen shuǵyldansańyz, sýdy umytpańyz. Sý maıdy joıýǵa kómektesedi. Árıne, aryqtaý úshin sizge júgirip, sportpen aınalysyp, terleý qajet. Alaıda, siz qajetti mólsherde sý ishseńiz, jattyǵýdan da jaqsy qorytyndy shyǵady.

Mı da sýdy qajet etedi

Bas aýyrý, álsizdik, jumys isteý qabiletiniń tómendeýi – bul aǵzasyndaǵy sý mólsheri az adamǵa kezdesetin qıyndyqtar. Ortalyq júıke júıesinde oryn alatyn ózgerister, qıyn hımııalyq reaktsııalar jáne mıǵa ottegi jetkizý, munyń bári sýdy qajet etedi.

Teriniń ádemiligi saqtalady

Jumsaq, taza teri qandaı jaǵymdy ári ádemi kórinedi! Árıne, teri tazalyǵyn saqtaý úshin biz túrli kosmetıkalar qoldanamyz, kosmetologtar keńesine júginemiz, alaıda, sýdyń qajettiligin de umytpaımyz. Sýdy kerekti mólsherde qoldaný teridegi ylǵaldyqty saqtaýǵa kómektesedi, teriniń qartaıýyna qarsy áreket etedi.

Aǵzany qalaı «sýarý» qajet?!

1. Adam kúnine 2 lıtr sý ishýi kerek. Bul salmaǵy 65-70 keli aralyqtaǵy adam úshin jaramdy. Eger siz budan da iri bolsańyz, onda kún saıynǵy ishetin sý mólsherin eseptep shyǵyńyz. Árbir kılogramm úshin 30 gramm sýdan qosylyp otyrady. Mysaly, siz 90 keli tartasyz. 90*30=2700 ml sý.

2. Árbir tańdy bir stakan kofemen emes, sýmen bastańyz. Osylaı, siz aǵzanyń oıanýyna kómektesesiz. Mıǵa kúsh beri, ishek pen qarynǵa tańǵy asty qorytýǵa múmkindik beresiz.

3. Sizde bos ýaqyt múlde az bolsa da, kún saıynǵy ishetin sý mólsherin umytpańyz. Bul jospardy asyra oryndaýǵa da bolady. Búırek saý bolsa, sýdyń keıbir artyq mólsherin de retteıdi. Eger óte jumysbasty bolsańyz, sýdy jumys ústeline artyǵymen qoıyńyz. Óıtkeni, sý izdep áýre bolmaısyz jáne mańyzdy qujattar arasynda sýdyń turǵany sizdiń deneńizge sý kerektigin eske salyp turady.

4. Eger siz sportpen shuǵyldanyp, belsendi qımyldaıtyn bolsańyz, aǵzańyzǵa sý artyǵymen qajet ekenin este saqtańyz. Óıtkeni, aǵzadaǵy sýdyń kóp bóligi termen ketip qalady. Kúnine ishetin sý mólsherine kem degende 2 lıtr jáne 2 stakan sý qosyńyz.

5. Aýyrǵan kezde, ásirese, dene qyzýy kóterilgende sizge sý asa qajet bolady. Mundaı kezde sý eń mańyzdy dáriniń biri bolmaq. Sizdiń aǵzańyzǵa jınalǵan bakterııalar men vırýstardyń kesirinen toksınder jınalyp, sizdiń qımyldaýyńyz da aýyrlap ketedi. Aǵzadaǵy jaǵymsyz zattardan arylý úshin sý ishińiz. Eger sý ishe almasańyz, lımon qosylǵan shaı, kompot, mors, taýyq sorpasyn qabyldańyz. Bakterııalardyń boı alýyna jol bermeı, búırekterińizdiń jumysyn jaqsartýǵa kómektesińiz.

6. Qurǵaq aýa kezinde sýdy kóp ishińiz. Óıtkeni, mundaı kezderde kóp terlep, kóp tynys alǵandyqtan, aǵzadaǵy sý azaıady. Mysaly, ushaqta aýa qurǵaq. Sol sebepti, stıýardessalar jolaýshylarǵa sý, shyryn jáne shaıdy kóp usynady.

7. Keıbir aýrýlar kezinde sý mólsherin azaıtýǵa týra keledi. Eger búırek qyzmeti buzylsa, júrek óz jumysyn durys atqara almasa, al aıaq isip ketse, onda sýdan bas tarta turǵan durys.

8. Ishetin sýdy durystap tańdańyz. Árıne, qaınaǵan sýdy da ishýge bolady. Alaıda, qaınaǵa sýda kóptegen Elementter joıylyp ketedi. Sondyqtan, dámsiz sýdy kóp ishe almaısyz. Bótelkelengen sýdy satyp alyńyz. Tipti, tabıǵı sýdy alyp ishseńiz, nur ústine nur. Alaıda, kóktemde qar erigen sáttegi sý da qaýipti bolýy múmkin. Mundaı kezderde ishek qyzmetin buzatyn bakterııalar kezdesedi. Sol sebepti, sý ishkende de saq bolyńyz.

9. Sýdy kúni boıy ishińiz. Bir kúnniń normasyn az ýaqytta oryndaımyn dep oılamańyz. Óıtkeni, ol búıregińizge kúsh túsiredi. Al sálden soń bul suıyqtyqtyń teń jartysy syrtqa ketedi de, aǵzańyzǵa taǵy da sý jetpeýi múmkin.

Aǵzańyzdy qurǵatpaı, sý iship turyńyz! Sý iship, densaýlyǵyńyzdy saqtańyz!

Pіkіrler Kіrý