Ólim aldyndaǵy arpalys
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) bizge jannyń shyǵýyn jatqyza sýrettep, ony ydys erneýinen bir tamshy sýdyń aǵyp shyǵýyna teńegenimen, pendeniń jantásilim etetin sátindegi jaǵdaı aýyr bolady. Máselen, denemiz bir aýyr soqqy alsa, aýyrsynýdy sezemiz. Óıtkeni adam balasy kórý, estý, ıis sezý sezimderine ıe bolǵany sııaqty seziný qabiletine de ıe. Al ólim sátindegi qınalý bul sezinýden áldeqaıda aýyr. Sebebi bul jaǵdaıda adamnyń búkil aǵzasy qatty aýyrsyný, qınalý sezinedi. Mine, «ólim sandyraǵy» degenimiz osy. Adam jantásilim eter aldyndaǵy «ólim sandyraǵy» kelgen sát Quranda: «Ólim sandyraǵy aqıqat keldi. Mine, sol – seniń qashqan nárseń», – dep baıandalady.
Ólimmen arpalysyp jatqan pendege jan berý qıynǵa soǵady. Sol sátte ol sandyraqtap, eseńgireıdi. Tipti úreılengeni sonsha, mas adam sııaqty halge túsedi. Mastyq adamda ádette alkagoldi ishimdiktiń ıakı esirtki zattyń saldarynan paıda bolady. Sonymen qatar qorqynysh, aýrý sııaqty jan azabynan da adam masań kúıge túsedi. Olaı deıtinimiz, Alla Taǵala Qııamettegi adamdardyń qorqynyshyn: «...Adamdardy mas halinde kóresiń.Negizinde, olar mas emes. Biraq Allanyń azaby qatty», – dep sýrettegen.
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) dúnıe salarda onyń aldynda bir ydysta sý turdy. Ólim aldynda arpalysqa túsip, jany qınalyp jatqanda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) ydystaǵy sýǵa qaıta-qaıta qolyn batyryp, betin sıpap: «Lá ıláhá ıllallah. Rasynda, ólimniń sandyraǵy bar», – dep aıtqan.
Aısha (r.a.): «(Ólim aldynda) Alla elshisindeı (s.ǵ.s) qınalǵan eshkimdi kórgen joqpyn», – degen.
Ánásten (r.a.) rıýaıat etilgen hadıste Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) dúnıe salarda jaǵdaıy aýyrlap, qatty qınalǵan kezde qaıta-qaıta talyqsyp, esin joǵaltyp ala bergen. Sol kezde Fatıma (r.a.): «Áketaı, qınaldyń-aý...», – dep daýystaıdy. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Ákeńe ólimnen keıin eshqandaı qıyndyq joq!» – degen eken.
Endeshe, ólim sandyraǵy jantásilim etetin árbir pendede bolady. Odan eshkim de shet qalmaıdy. Eger ólim sandyraǵynan qutylatyn adam bolsa, odan, sózsiz, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) qutylar edi. Al ol kisiniń ózi de ólim sandyraǵyna dýshar bolǵany joǵarydaǵy hadısterde aıtyldy.
Ábý Hýraıra (r.a.) rıýaıat etken hadıste Paıǵambarymyz(s.ǵ.s): «Sender ólgende kózderi shaqshıǵan (kózderi ashyq qalǵan) adamdy kórgensińder me?» – dep suraǵan. Adamdar: «Árıne», – dep jaýap beredi. Sonda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Bul onyń kóziniń (shyqqan) janǵa ileskendegisi», – depti. Iaǵnı adam ólgende onyń kóziniń ashyq qalýy – kóz janarynyń shyǵyp bara jatqan rýhqa ilesýi bolyp tabylady.
Ýmmý Sálámá (r.a.): «Alla elshisi (s.ǵ.s) Ábý Sálámáǵa kirdi. Onyń kózderi ashyq qalǵan edi. Ol (s.ǵ.s) onyń (kózin) jaýyp: «Jan shyqsa, kóz ilesedi», – dedi. Sol sátte otbasymnan adamdar daýystady. (Paıǵambar (s.ǵ.s): «Óz-ózderińe qarsy duǵa qylmańdar! Tek jaqsylyqpen (duǵa qylyńdar). Óıtkeni perishteler senderdiń aıtqandaryńa «ámın» (qabyl bolsyn) dep aıtyp turady», – dep aıtty», – degen.
Mine, sondyqtan da ólgen adamnyń qasynda turǵan jaqyndary qate bir nárse aıtýdan saq bolý kerek. Óıtkeni Paıǵambarymyz (s.ǵ.s) aıtqandaı, sol sátte perishteler adamdardyń aıtqanyna «qabyl bolsyn» aıtyp turady.
Osy sebepti de Paıǵambarymyz (s.ǵ.s): «Allam! Ábý Sálámány keshir! Týra jol tapqandardyń ishinde onyń dárejesin kóter! Onyń artyndaǵylardyń (tirilerdiń) arasynan onyń ornyn basqyz! Bizdi jáne ony keshir, ýa, álemderdiń Rabbysy! Onyń qabirin keńeıt jáne ol úshin (qabirin) nurlandyr!» – dep duǵa qyldy.
Sondyqtan qaıbir musylman jantásilim etken pendeni kórse, Paıǵambarymyzdyń(s.ǵ.s) súnnetine saı joǵarydaǵy duǵany aıtýy kerek.
Amr ıbn Astyń (r.a.) ómir jolynan mynadaı bir áńgime keltiriledi: Amr dúnıe salarda onyń qasynda uly Abdýllah ıbn Amr (r.a.) bar edi. Ol ákesine: «Ýa, áketaı! Sen ólim kelgen kezde aqyldy, parasatty bir kisige jolyqsam deıtin ediń ǵoı. Sen – sol kisisiń (ıaǵnı saǵan da ólim keldi). Endi maǵan aıtyp ber», – deıdi. Sonda Amr ıbn As: «Eı, ulym! Allamen ant eteıin! Astym otta turǵan sııaqty, beıne bir ıneniń kózinen dem alyp jatqandaımynjáne bir tikendi butaq tabanymnan bastap búkil denemdi boılap syryp bara jatqandaı», – depti.
Iaǵnı aqtyq demin alyp jatqan pendeniń búkil aǵzasy aýyrsynyp kúızeledi.
Bul – Quran men hadısten keıingi, sahaba uldyń saýalyna sahaba ákeniń bergen jaýabyndaǵy ólimniń eń tamasha sıpattamasy.
Demek, jan berý, jannyń tánnen bólinýi ońaı emes. Mundaı arpalys sátte adam búkil bolmysymen jan shydamas kúızeliske túsedi. Bul kúızelisti tek qana bir Alla Taǵalanyń meıirim-shapaǵaty jeńildetedi. Joǵaryda sıpattalǵan ólim aldyndaǵy kúızelisti Alla Taǵalanyń ýádesi boıynsha sháhıdter sezbeıdi. Alla elshisi (s.ǵ.s) sháhıdterdiń jan tapsyrýlary jaıly: «Sháhıd óltirilýdiń aýyrýyn sezbeıdi. Tek qaısybirińdi shirkeı shaqqanda aýyrsynǵandaryń sııaqty ǵana (sezedi)», – degen.
