«ÓMIRIMDE ESTIMEGEN, TEŃDESI JOQ SÓZ ESTIDIM»

Birde múshrikterdiń bedeldi kisileriniń biri Ýtba ıbn Rabıǵa Hazireti Paıǵambarymyzǵa kelip:

 – «Ne qalasań bereıik. Baı bolǵyń kelse dúnıe bereıik, ámirshi bolǵyń kelse Mekkege ákim eteıik, qalasań Mekkeniń eń sulý degen qyzyn nekeleıik, tilegińdi túgel oryndaıyq. Tek raıyńnan qaıtsań bolǵany», – deıdi.

 Sonda Hazireti Paıǵambarymyz jaýap retinde «Fýssılat» súresin oqyp beredi. Ýtba Qurannyń sonshalyqty keremet maǵynaly sózderinen keıin ún-túnsiz, basy salbyrap ózin kútip otyrǵan dostaryna baryp:

– «Ne aıtarymdy bilmeımin. Ómirimde estimegen, teńdesi joq sóz estidim. Óleń de emes, sıqyr da emes, palshylyq ta emes, men biletin eshbir nársege uqsamaıdy. Eı, Quraısh taıpasy, meni tyńdańdar! Ony erkine jiberińder. Estigenderim adam sózine uqsamaıdy. Ol óz degeninde tabysqa jete almasa, arabtar Ony jónge salar, biz de qutylamyz. Al eger Ol tabysqa jetip jatsa, ol jeńis sizdiń de jeńisińiz bolmaq!» ‑ deıdi.

* * *

 Mekke múshrikteri Hazireti Muhammedti (s.ǵ.s.) óltirmek bolyp sheshim qabyldaǵanda Hazireti Omar: «Muhammedti (s.ǵ.s.) men-aq óltiremin. Eldiń birligi úshin eshqandaı aqy da almaımyn», – deıdi. Biraq, jany jaısań Omar «Taha» súresin oqyǵanda onyń adam sózi bolýy múmkin emes ekendigin eriksiz moıyndap, tilin birden ıman keltiredi.

 * * *

Múshrikterdiń kósemi Ábý Sýfııan, Ábý Jáhıl jáne Ahnes Qurannyń sheksiz keremetine ózderin qalaısha aldyryp qoıǵanyn bilmesten tún jarymda bir-birinen jasyrynyp kelip Paıǵambarymyzdyń Quran oqyǵan áýenin úsh kún qatarynan tyńdaǵan edi. Olar Paıǵambarymyzǵa qarsy shyǵýshylardyń kósemderi bolatyn. Sóıte tura, olar nelikten Quran tyńdaǵan sátte ózderin ustaı almady?! (oqıǵalar «Iman negizderi» kitabynan alyndy).

* * *

Iá, Quran Kárimniń sózi men maǵynasynyń baılyǵy onyń tek qana Jaratýshydan ekendigin tolyqtaı aıǵaqtaıdy.  «Qurandy Jábreıil perishte (ǵ.s.) túsirip, eń ulyq perishtege aınaldy;

 Quran Kárim Muhammed Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) túsip, ol adamzattyń myrzasyna aınaldy;

Quran kárim Muhammettiń (s.ǵ.s.) úmmetine jiberilip, ol eń qaıyrly úmmetke aınaldy;

Quran kárim Ramazan aıynda túsip edi, on eki aıdyń sultany boldy; Quran kárim Qadir túninde túsip edi, ol myń aıdan da qaıyrly boldy. Eger Quran bizdiń júregimizde ornyqsa, ne bolaryn paıymdaı berińiz!» – dep elimizge belgili ıslamtanýshy Qanat Jumaǵul Quran Kárimniń ǵajaıyp bir kitap ekendigin pash etetin arabshadan aýdarǵan jazbasymen bólisken edi.

Qasıetti Quran Kárimniń taǵy bir keremettiligi árbir taqyrypqa qatysty sózder birdeı qaıtalanyp eskertilgen. Muny da bir úlken muǵjıza dep aıtpasqa bolmas. Mysaly;

Quranda dúnıe sózi – 115 márte aıtylsa, aqyret sózi de – 115 márte aıtylǵan.

Erler týraly – 24 márte aıtylsa, áıelder de – 24 ret qaıtalanǵan.

Perishteler – 88,

shaıtan da – 88.

Ómir – 145,

 ólim de – 145.

Paıda – 50,

zııan da – 50.

Halyq – 50,

Paıǵambarlar da – 50.

Ibilis sózi – 11 márte aıtylsa, Ibilistiń jamandyǵynan Alladan pana tileý týraly da –11 ret eskertilgen.

Qıynshylyq – 75,

shúkir sózi de – 75.

Qaıyrymdylyq – 73,

razylyq bildirý – 73.

Balgerlik – 60,

búlik shyǵarý – 60.

Zeket – 32,

molshylyq – 32.

Aqyl – 49,

nur – 49.

Til – 25,

nasıhat – 25.

Aýyrtpalyq – 114, sabyr da –  114 ret aıtylǵan.

Budanda basqa taqyryptarǵa qatysty keńinen qamtylǵan. Demek, qarama-qarsy qaıtalanatyn sózder adamdardyń nazaryn Quranǵa aýdaryp, aqyl júgirtýge, oı tolǵaýǵa baǵyttaıdy. «Dúnıesi QURAN bolǵannyń, Aqyreti JÁNNAT bolar» -depti izgilerdi biri. Laıym solaı bolǵaı!

Turar TÚGELULY