ÓNEGELI OTBASY
Barlyq madaq álemderdiń Rabbysy Alla Taǵalaǵa tán. Paıǵambarymyz Muhammedke, onyń áýleti men sahabalaryna ıgilikter men sálemder bolsyn!
Halqymyzda: «Otan – otbasynan bastalady», – degen qanatty sóz bar. Otbasy – shaǵyn memleket. Januıada jaqsylyq kóbeıse, qoǵamda izgilik saltanat qurady. Qoǵam túzelse – memlekettiń mereıi tasyp, mártebesi artady. Sondyqtan da, asyl dinimiz otbasy tárbıesine óte úlken mańyzdylyq qoıǵan.
Alla Taǵala qasıetti Qurandaǵy Baqara súresiniń 187-shi aıatynda:
هُنَّ لِبَاسٌ لَكُمْ وَأَنْتُمْ لِبَاسٌ لَهُنَّ
«Olar (áıelder) sender úshin kıim, sender olar úshin kıimsińder», - dep aıtqan. Osy aıattaǵy «kıim» sóziniń aıtylýynyń mánisi:
- Kıim – adamnyń denesine eń jaqyn nárse. Demek, erli-zaıyptylar da bir-birine óte jaqyn bolýy kerek. Biriniń sózine biri muqııat qulaq asyp, janyn túsinýge tyrysýy tıis.
- Kıim – adamnyń tánin ystyq pen sýyqtan qorǵaıdy. Sol sekildi erli-zaıyptylar da bir-birine ómirdiń ashy-tushysynda demeý bolyp júrýi tıis. Ómirdiń qıyn kezeńderinde bir-birine qoldaý kórsetip, senim artýy lázim.
- Kıim – adamnyń denesindegi kemshilikterdi syrt kózden jasyryp turady. Sol sekildi erli-zaıyptylar da bir-biriniń qateligin syrt kózden jasyryp, jaqsylyǵyn asyryp otyrýy qajet. Óziniń de kemshiligi kóp pende ekenin este tutyp, jubaıynyń kemshilikterine keshirimmen qaraýy kerek.
- Ádette adam bóten adamnyń kıimine jolamaıdy. Otbasynyń altyn dińgegi – adaldyq. Otbasylyq ómir baıandy bolsyn degen jandar adaldyqty tý etip ustaýy tıis.
Sondaı-aq, ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) hadıste:
أَلَا كُلُّكُمْ رَاعٍ و كُلُّكُمْ مَسْؤُولٌ عَنْ رَعِيَّتِهِ
«Jaqsylap kóńil buryńdar! Senderdiń árqaısylaryń baqtashysyńdar jáne qol astylaryńdaǵy týraly suralasyńdar», - dep aıtqan. Sondyqtan da, er azamattyń da, áıel kisiniń de otbasy ishinde jaýapty bolǵan isteri bar. Atap aıtqanda, er azamatqa mindetteletin negizgi boryshtardyń biri - otbasyna dinı tálim-tárbıe berip, shamasyna saı baspana, nápaqa jáne kıim-keshekpen qamtamasyz etý bolsa, áıel kisige kúıeýine baǵynyp, buıryǵyna boısuynyp, otaǵasy joq kezde onyń mal-múlki men óziniń abyroıyn saqtaýmen qatar bala-shaǵanyń qasynda kópshilik ýaqytyn ótkizetin sebepti, olardyń dinı ahýaldary men tálim-tárbıelerin qadaǵalap, nazarda ustaýy qajet. Mine osyndaı quqyqtar ortada saqtalǵan jaǵdaıda ǵana ózgege úlgi bola alatyn otbasy bolmaq.
«Al-Fattah» meshitiniń ustazy
ARNABAEV Dýlat