ÓNEGELI SALT-DÁSTÚRIMIZ
• Jasy kishi bolsa da ákesi úlken «Joly úlken» bolyp sanalady. Iaǵnı salt –dástúrde jol, kezek soǵan beriledi.
• Qyz úıdegi kelinderden joǵary otyrady. Qyzdyń aǵalarynanda joǵary otyrýǵa haqy bar. Óıtkeni «Qyzdyn joly jinishke» deıdi halyq.
• Sábıdi besikke salǵanda jol qudaǵıdyke dep sanalady nemese sol eldiń ájesine, el syılaǵan anaǵa beredi. Besikti otpen alastaıdy.
• Bata berý, as qaıyrý qonaqtardyń nemese aqsaqaldardyń joly úlkenniń úlesinde.
• Alystan qonaq kelse, sol úıdiń kórshisi jáne aýyl aqsaqaldary shaqyrylady. Syılastyq belgisi osydan kórinedi. Alystan kelgen qonaqqa aýyldyń úlken-kishisi sálem begýge tıis.
• Úıge kelgen kisige «Kimsiń?» demeıdi, ony tórge shyǵaryp, qonaqasy beredi.
• Týǵan –týysqanyna, eline kelgender aldymen aýyldyn úlkenine túsedi nemese solarǵa sálem beredi.
• Kóship kele jatqandarǵa «Kósh oń bolsyn» dep at jaldatyp, dám-tuz usynady.
• Baıǵazy, kórimdik, súıinshi suraǵandardy qur qol qaldyrmaıdy. «Aıttyq» suraǵandarǵa aıttyq berý mindet.
• Úıge kelgen kisige dám aýyz tıgizedi. Dám qashanda dostyqqa, syılastyqqa shaqyrady.
• Úıge kelgen adam sharýasyn turyp aıtpaıdy, otyryp bolǵań soń asyqpaı jetkizedi.
• Aıpker aıybyn tólep keshirim surasa, qarsy jaq keshirim jasaýǵa tıis.
• Oljasyn joldasyna usynady nemese bólisedi. Aty ozyp kelgender, kúreste jyqqan palýandar, jengen aqyndar alǵan básekesin eldiń aqsaqaldaryna, úlken shanyraqqa baılaǵan.
• Jigittiń ata-anasymen tanysýǵa kelgen qyzǵa laıyqty syı-sııapat usynady.
• Aýyr qylmys jasaǵandar qatań jazalanady nemese elden qýylady. Olardyn artynan jurt bir ýys topyraq shashady. Bul- qylmysty qaıta boldyrmaýdyń joly.
• Qonaq qondyrmaý, qonaq shaqyrmaý ult dástúrin sılamaıtyn, jón-josyqty bilmeıtinderdiń isi.
• Jetim balanyn basynan sıpaý, jetimge kómek berý, qaıyrshyǵa sadaqa usyný, biliktilik pen adamgershiliktiń belgisi.
• Qonaqqa domalaq jilik, jambastyn quıymshaǵy salynbaıdy. Qazaq uǵymyndy bular – kádesiz. Qyzǵa kári jilik usyný- ábestik. Uzatylǵan qyzdyn kúıeýine tós tartylady. Aqty (sút, aıran,qymyz) jerge tókpeıdi. Maldyń jelini ketedi.
• Elshini óltirmeıdi («Elshige ólim joq» degen sodan qalǵan).
• Toıǵa, qýanyshqa qur qol barmaıdy. Toı jasaǵandarǵa-«Toıhana», «syı-sıapat», músheli toıǵa –«syılyq», úılený toıyna –«nemeýrin», qudalyqqa –«kıit» aparady.
• Kóship kelgen otbasyna turǵylyqty jurt «erýlik» beredi. Kóshken otbasy korshilerine «aıyrylysar kóje» beredi.
• Kelgen kisige úı ıesi ókpesin aıtpaıdy.
• Sársenbi – sátti kún. Qazaq ıgi isterdi qyzyq –qýanyshty osy kúni bastaıdy. Seısenbi-sátsiz kún. Saparǵa shyqpaıdy, is bastamaıdy. Beısenbi, juma – ıslamnyń qasıetti kúni. Bul kúni ár adam árýaqtardy eske alady, duǵa baǵyshtaıdy.