ORAZA – TÁRBIE MEKTEBI

Aılardyń sultany bolǵan qasıetti Ramazan - Alla Taǵalanyń meıirimi túsetin berekeli aı. Sondyqtan ısi musylman balasy bul aıdy asyǵa kútedi. Biz osy aıda izgi amaldardy júzege asyrý arqyly Alla Taǵalaǵa jaqyndaı túsemiz.

Ǵulamalar «Erejep – jelge, Shaǵban –  bultqa, Ramazan aıy jańbyrǵa uqsaıdy» degen. Shyn máninde, Ramazan - berekeli ári rýhanı azyq jınaıtyn aı. Ramazan aıynyń adam balasyn taqýalyqqa tárbıeleýdegi orny erekshe.
Qasıetti Quranda Alla Taǵala: «Ýa, ıman keltirgender! Ózderine deıingi kaýymdarǵa paryz etilgendeı, taqýalyqqa jetýleriń úshin senderge de oraza ustaý paryz etildi» («Baqara» súresi, 183-aıat) dep baıandaıdy. Osy aıattyń maǵynasynan anyq ańǵarǵanymyzdaı, taqýalyqqa jetý úshin musylman balasyna oraza ustaý paryz etilgen.

Ardaqty Paıǵambarymyz bir hadısinde: «Alla ótirik aıtýyn jáne ótirikke sáıkes amal etýin toqtatpaǵan adamnyn jep-ishýin qoıǵanyna muqtaj emes» degen.
Iá, Alla bizdiń kúni boıy as-sý ishpeı, ashqursaq júrgenimizge muqtaj emes. Oraza tárbıe mektebi bolǵandyqtan, biz bul aıda barynsha nápsimizdi tárbıelep, taqýalyq jolyn ustanýǵa tyrysýymyz tıis. Oraza ustaǵan adam artyq sóz aıtpaýǵa tyrysady. Óıtkeni, Paıǵambarymyz: «Oraza - jaı ǵana iship-jeýden tyıylý emes. Oraza - bos sóz ben jaman sózden tyıylý» degen.
Aýyz bekitken adamnyń oıynda «Osy isim orazamdy buzbaı ma?» degen suraq turady. Tipti oraza ustaǵan kisi bireýdi renjitip alýdan saqtanyp, saýaptan qur kalmaýǵa únemi kóńil bóledi. Oraza ustaǵan kisige bireý kelip, daýys kóterip, ádepsiz áreket jasap jatsa da «men oraza edim» dep máseleni taqýalyq jolmen sheshedi.  Sebebi,  qasıetti aıda «men orazamyn» dep aıtý – súnnet amal, ıaǵnı Paıǵambarymyzdyń joly. Alla elshisi: «Kimde kim aýzy berik bolsa, jaman sóz sóılemesin. Daýys kóterip, aıqaı shyǵarmasyn. Bireý oǵan til tıgizse nemese onymen keriskisi kelse oǵan «Men orazamyn» desin» degen.
Ramazan – saýaptar eselenip jazylatyn aı. Alla elshisi  oraza qulshylyǵynyń saýaby eselenip jazylatyny jaıly bylaı degen: «Senderge ulyq, berekeli aı kelip jetti. Bul aıda myń aıdan artyq Qadir túni bar. Alla osy aıda oraza tutýdy paryz etti. Al túnderinde namaz oqýdy erikti etti. Osy aıda Allaǵa bir izgi qasıetpen jaqyndaǵan jan basqa ýaqytta paryz oryndaǵandaı, osy aıda paryz amalyn oryndaǵan adam basqa ýaqytta jetpis paryz oryndaǵan bolady. Bul – sabyrlyq aıy. Al sabyrdyń syıy — jánnat. Bul - ózara janashyrlyq aıy. Bul aıda múminniń yrzyq-nesibesi eselenedi...» degen.
Ramazan – duǵa qabyl bolatyn aı. Alla Taǵala Quranda: «Quldarym men jaıly suraı qalsa, qasyndamyn. Tilek tileýshiniń duǵasyna jaýap beremin. Olar da meniń ámirime quldyq qylsyn, ıman keltirsin. Sonda ǵana olar týra jolmen júredi» («Baqara» súresi, 186-aıat) dep baıandaıdy. Osy aıatqa qatysty tápsirshi ǵalymdar mynadaı pikir bildirgen: «Birde arabtyń bir bádáýi Paıǵambarymyzdan: «Rabbymyz jaqyn ba, álde alys pa? Eger jaqyn bolsa, oǵan minájat eteıik. Alys bolsa, duǵamyzdy aıqaılap aıtaıyq» dep suraǵan edi. Sol kezde osy aıat túsedi.  «Men jaqynmyn», ıaǵnı, duǵa-tilekterdi bilip turatyny, olardy qabyl etýge kelgende Jaratqannyń pendesinne óte jaqyn ekeni aıtalady.

Alla Taǵala «Eger de Maǵan duǵa-tilek aıtsa, duǵasyna jaýap qaıtaramyn» dep, pendeleriniń duǵasyna jaýap qaıtarýǵa ýáde beredi, ol aqıqat. Biraq duǵaǵa jaýap kaıtarý men pendeniń muqtajdyǵyn berý – eki bólek is. Duǵaǵa jaýap kaıtarý - pende «O, Rabbym!» dese, Alla «Labbaı, pendem!» dep jaýap qaıtarýy arqyly bolady. Bul – árbir múmınge oryndalatyn ýádeli is. Al pendeniń suraǵan muqtajyn berý –  pendeniń tilegenin sol mezette berý nemese uzaq merzimnen keıin nemese akyrette berý nemese basqasyn tańdaýǵa erik berýi arqyly júzege asatyn is».

Ramazan – tárbıe aıy. Oraza ustaǵan adam barynsha óz nápsisimen kúresedi. Nápsi adam balasyn jaman iske buıyrady. Al oraza adam balasyn tek jaqsy iske buıyrady. Otyz kún boıy oraza ustaǵan adam óz boıyndaǵy jaman qylyqtardan arylyp, nápsisine tusaý salady. Nápsini tizgindeý musylman úshin óte mańyzdy amal. Ǵulama Hasan ál-Basrı: «Nápsiniń jeteginde ketken adam – óz qalaýynyń quly bolǵany. Kimde kim nápsi qalaýyna ıelik etse, nápsisiniń patshasyna aınalady» degen.

Paıǵambarymyz  bylaı degen: «Dushpandaryńmen kúreskendeı, nápsilerińmen de kúresińder». Islam ǵulamalary nápsimen kúresý, ony tárbıeleý jáne jaman qasıetterden arylý Allanyń adam balasyna buıyrǵan ámiri ekenin jetkizgen.

Alla Taǵala qasıetti Quranda: «Bizdiń jolymyzda aıanbaı kúreskenderdi (ıaǵnı boıyndaǵy bar kúsh-jigerin kemel adam, úlgili musylman bolý jolynda jumsaǵandardy) mindetti túrde Ózimizdiń jetistikke jetkizetin joldarymyzǵa baǵyttaımyz. Rasynda, Alla árdaıym Rabbylaryn óz kózimen kórip turǵandaı únemi ıgi is isteıtin izgi jandarmen birge» («Ánkabýt» súresi, 69-aıat) deıdi.
Nápsimen udaıy kúresý isi ótkinshi jalǵanda salıqaly ómir súrý men máńgilik dúnıe maqsaty úshin kóbirek paıdaly bolatynyn túsingen adam qalaýyna ermeı, kerisinshe onyń basqarýshysyna aınalady. Óıtkeni júrek dertiniń emi – nápsige karsy kúresý. Sebebi nápsi adamdy únemi jamandyqqa azǵyrady. Quranda Júsip paıǵambardyń tilinde baıandalatyn aıatta bylaı delingen: «Nápsimdi aktamaımyn. Rasynda nápsi jamandyqqa buıyrady. Birak Rabbym márhamet etse, ol basqa. Kúdiksiz Rabbym – óte jarylqaýshy, erekshe meıirimdi» («Iýsýf» súresi, 53-aıat).
Nápsisin ıman arqyly, Allaǵa jaqyndaý jolymen jamandyqtan tazartý ár musylmannyń máńgilik maksaty bolýy kerek.
Ramazan – jaqsylyqta jarysatyn aı. Jaqsylyqta jarysý – musylmanǵa tán sıpattyń biri. Alla Taǵala qasıetti Quranda: «Árkimniń bet alatyn kubylasy bar. Jaksylykta jarysyńdar» («Baqara» súresi, 148-aıat), «Rabbylarynnyń jarylqaýyna jáne taqýalar úshin ázirlengen, keńdigi jer men kókteı bolǵan jánnatqa asyǵyndar» («Álı Imran» súresi, 133- aıat) degen.

Alla Taǵala qasıetti aıda jaqsy isterde jarystyryp, ramazan boıy jasaǵan árbir jaqsy isimizdiń saýabyn arttyrǵaı. Ámın!

Aıdos Jambyluly, Jańaózen

qalalyq meshitiniń naıb ımamy