OTAN –  BABA AMANATY

24 mamyr 2023 2456 0
Оqý rejımi

Islam sharıǵatynda Otan mahabbat, jaýapkershilik, birlik pen qaýipsizdik kózi retinde mańyzdy oryn alady. Otan degenimiz árbir musylman úshin qoǵamdy jaqsartýǵa, beıbitshilik pen qaýipsizdikti saqtaýǵa jáne azamattyq isterge belsendi qatysýǵa úles qosa alatyn oryn. Osy qaǵıdalardy júzege asyra otyryp, musylmandar ádil, úılesimdi jáne gúldengen qoǵam qurýǵa yqpal etedi.

Asyl dinimiz musylmandarǵa ózderi turatyn jerdi baǵalaýǵa úıretedi, Muhammed Paıǵambar (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) kóptegen qıyndyqtarǵa qaramastan, óziniń týǵan jerine, otanyna súıispenshiligin kórsete bildi. Bul musylmandarǵa óz Otanyn súıýge jáne ony jaqsartý úshin at salysýǵa úlgi bolarlyq is. “Otan otbasynan bastalady” demekshi, álbette otanymyzda beıbitshilik pen molshylyq bolý úshin árbir adam jaýapkershilik alý mańyzdy. Otbasy músheleri bir-birin syılap, qurmettese, árbir adam óz mindetin abyroımen atqarsa, Otanymyzdyń da nyǵaıa túsetini anyq. Osy oraıda, áıel men kúıeýi jaıly sóz qozǵaǵym keledi. Er adamnyń jubaıyna qurmet kórsetýi, oǵan jumsaq sóılep, kóńilin aýlaýy kúıeýlik mindeti bolyp tabylady. Áıel men kúıeýi arasyndaǵy qarym-qatynas olardyń balalaryna úlgi bolady. Bolashaqta balalary da ata-anasynan kórgen tárbıeni óz otbasynda qoldanady. Osylaısha, tárbıe urpaqtan urpaqqa jalǵasa beredi. Sonymen qatar, áıeli de kúıeýine demeý bolyp, ony qurmetteı bilýi tıis. Bul jaıly «Nısa» súresiniń 19-aıatynda: «...Sondaı-aq, olarmen jaqsy mámilede bolyńdar. Eger olardy jek kórseńder, sender jaqtyrmaǵan nársede Allanyń kóptegen qaıyry bolýy múmkin», – dep baıandalǵan eken. Ardaqty Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Áıelderimen jaqsy qarym-qatynasta bolǵandar, mine, solar aralaryńdaǵy jaqsylaryń», – dese, basqa bir rıýaıatta: «Áıelderdiń quqyqtaryn aıaqasty etpeńder, Alladan qorqyńdar. Óıtkeni, sender olardy Allanyń amanaty retinde aldyńdar», – dep, áıelge atústi emes, Allanyń erlerge tapsyrǵan amanaty retinde qaraýǵa shaqyrady.

Ata-ananyń mindeti balaǵa durys tárbıe berip, Otanyna, halyqqa qyzmet etetin tulǵa retinde ósirý. Ata-anasynyń bir-birine degen súıispenshiligin, qurmetin kórgen bala bolashaqta aınalasyndaǵy adamdarǵa qamqorshy bolady. Sondaı-aq, áke-sheshesine jaqsylyq jasap, Alla Taǵalanyń aıtqanyn oryndaıdy. Qasıetti Quran kitabynda Alla Taǵala ózine qulshylyq qylýdan keıingi mańyzdy oryn ata-anamyzǵa qurmet kórsetýdi qoıǵanyn kóremiz. Alla Taǵala bylaı deıdi: «Rabbyń Jalǵyz, Oǵan ǵana qulshylyq etýlerińdi jáne de ata-anaǵa jaqsylyq isteýlerińdi buıyrady. Eger olardyń bireýi nemese ekeýi seniń qol astyńda kárilikke jetse, olarǵa qarap «úh» deme jáne olardyń (sózderin) qaıtarma! Olarǵa (árdaıym) jaqsy sóz aıt!». Álbette, jaryq dúnıege ákelip, bar meıirimimen ósirgen, balasy úshin otqa da, sýǵa da túsetin ata-anaǵa qandaı jaqsylyq jasasaq ta kóptik etpeıdi. Ata-anaǵa qamqor bolyp, qurmet kórsetýdiń, jaqsylyq jasaýdyń mańyzdy bolǵany sonsha, Alla Taǵala Qurannyń birneshe jerinde buıyrady: «Biz adamzatqa áke-sheshesine jaqsylyq isteýin ósıet ettik...». Bul ósıet san ǵasyrlar boıy urpaqtan urpaqqa berilip keledi. Ata sózine bas ıip, ana jaýlyǵyna qurmetpen qaraý sekildi qundylyq halqymyzdyń qanynda bar qasıet sekildi kórinedi. Árbir ata-ana balasyna Otandy, onyń árbir tasyn, árbir adamyn súıýdi úıretýi kerek. Paıǵambarymyz (Oǵan Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn) bir hadısinde «Alla laǵynettegen eki nárseden saq bolyńyzdar. Adam júretin joldar men kóleńkeleıtin oryndardy lastaý» dep aıtý arqyly adamdar júretin jerlerdi, qoǵamdyq oryndardy, qorshaǵan ortany taza ustaýǵa shaqyrǵan. Tazalyq - musylman adamnyń ustanýy kerek qaǵıdalarynyń biri. Tek boı tazalyǵy emes, sonymen qatar óziniń shańyraǵyn, aýlasyn, aýylyn, qalasyn taza ustaý naǵyz musylmandyqtyń belgisi. «Bul jer tek meniki dep emes, bolashaq urpaǵymnyń mekendeıtin jeri, Otany» degen senimmen ómir súrý kerek. Jer betinde óz otanyna jete almaı jatqan ulttar qanshama?! Bizdiń de urpaǵymyz bireýdiń qas-qabaǵyna qarap jáýteńdemesin, bireýdiń qolyna qarap dámetpesin desek, atadan qalǵan asyl murany saqtap, aqyldy urpaq tárbıeleý – múlt ketpes paryzymyz bolý kerek.

«Otandy súıý –  ımannan» degen sózdiń máni tereń. Baladaǵy Otanǵa degen súıispenshilikti arttyrý úshin ata-ana da, jalpy qoǵam da at salysýdyń qanshalyqty mańyzdy ekenin kórdik. Urpaǵymyzdyń sanaly, otansúıgish, halqyna qyzmet etip, ımandy bolýy týǵan jerimizdi kórkeıteri sózsiz.

 Rahmatýlla Orazuly

«Sádýaqas qajy Ǵylmanı» meshitiniń naıb ımamy

Pіkіrler Kіrý