Otbasyn oırandaıtyn sóz
Qazirgi ýaqytta jastar, tipti orta jastan asqandardyń arasynda januıalyq qazynanyń qadirin bilmeı, aıaqastynan ajyrasýdyń kóbeıýi eshkimge jasyryn emes. Bir ókinishtisi, olardyń «talaq» sózin qoryqpaı qoldanýy. Jalpy, talaq sózi tildik turǵyda materıaldyq jáne rýhanı túıindi sheshý maǵynasyn bildiredi. Al, termındik maǵynasyna kelsek, belgili sózderdi qoldaný arqyly nekeni buzý maǵynasyna saıady.
Islam dini januıalyq qundylyqtardy mańyzdy orynǵa qoıatyny belgili. Alaıda, dinı bilim men januıalyq qundylyqtar jaıly bilim azdyǵynan dinimiz talabyn aıaq asty etip jatqanymyz ókinishti. Keıbir bilimsiz erler «talaq» sózin qoldaný arqyly januıada ústemdigin júrgizbekshi bolsa, keı kelinshekter erlerine «talaǵymdy ber» dep qıǵylyq salyp, qatelikke jol ashýda. Degenmen, erli-zaıyptylar arasynda talaq sózi qoldanylyp, bolar is bolyp, boıaýy sińgennen keıin de másele tolyǵymen sheshimin tappaı qalady. Ashý basylyp, aqyl ornyna kelgen kezde baryp, bala-shaǵanyń bolashaǵyn oılaǵandaı, aqyl keńes, ıaǵnı aýyl aqsaqaldary men ımamdardyń aqyl-keńesterine muqtajdyq keıpin tanytady. Jastarǵa janashyrlyq tanytqan olar da jastardyń januıasy buzylmasyn degendeı úzir izdeı bastaıdy.
Oılanyp kóreıikshi, januıalyq máseleni sheshýde talaqtan basqa jol joq pa eken?
Menińshe, januıa qundylyqtaryn túsindirý – bilim ıeleriniń moınyndaǵy jaýapkershilik. Múmkin jastarǵa januıanyń maǵyzdylyǵy qarapaıym sózdermen túsindirilmedi. Demek, qazirgi ýaqytta januıa jarasymyna syna qaǵatyn sebepterdi úırenip, odan qutylý joldaryn usyný – kezek kúttirmes másele.
Talaq jaıly keńinen zerttesek, onyń ishki jáne syrtqy sebepteri bar ekenin kórýge bolady. Ishki sebep – er men áıel arasyndaǵy ózara baılanystan kelip shyǵatyn sebepter. Al, syrtqy sebepter degende ózara baılanystan tys, ıaǵnı syrtqy faktorlar. Talaq máselesin zertteı kele keıbir túıtkildi jaıttardyń keıbir sebepterin usynamyz.
1.Erli-zaıyptylar arasynda januıanyń mańyzdylyǵy jáne talaq jaıly maǵlumattyń az bolýy. Kóbinese, jastar ózderiniń dostary aıtqan aqyl-keńespen shektelip qalyp jatady. Toıdan keıin eki jaq bir-birine táýeldi bolý jaqtaryn izdestiredi. Óıtkeni eki jaq janashyrlary olarǵa alǵashqy kúnnen bastap «tizgindi myqtap ustaý» kerektigi jaıynda keńester bergen bolyp shyǵady. Biraq olardyń keńesteri eki jas arasyn jarastyryp, baılanystaryn nyǵaıtýǵa alyp barmaı jatady.
Januıa baılanysy ǵasyrlar boıy tájirıbeden ótip, kórinis taýyp jatady. Ár ulttyń ózindik qundylyqtar men erekshelikteri bolady. Januıa qundylyǵynda ımanı tárbıeniń orny erekshe. Bazardan satyp alynǵan ár zattyń ishinde qaýipsizdik sharalary men zattyń uzaq merzimge paıdalaný eskertpeleri qamtylǵan. Pende bolǵan soń atalmysh erejelerge jiti mán berip, satyp alynǵan zatty uzaqyraq paıdalaýǵa qyzyǵýshylyq tanytamyz. Al eki dúnıede baqytqa jetýge birden-bir sebep bolatyn ıláhı nusqaýlyqty ne úshin jan-tánimizben qarap shyqpasqa?
Allaǵa shúkir, qazirgi ýaqytta januıa qundylyqtary baıandalǵan kitaptar men maǵlumattar barshylyq. Tipti, qajetti maǵlumatty áleýmettik jeliler arqyly da kóptep tabýǵa bolady.
2. Qazirgi tańda jastar arasyndaǵy ajyrasý oqıǵalarynyń taǵy bir sebebi –– ishimdiktiń kesiri. Keshe ǵana kótergen jas shańyraqtyń toz-tozy shyǵarǵan «talaq» sóziniń kóbine ishimdikke sylqııa toıǵan mas jandardyń aýzynan aqtarylyp jatqany eshkimge jasyryn emes. Allanyń pendelerine keıbir isterdi aram etýiniń syry – olardyń eki dúnıede baqytqa jetýi. Pende osy kúnáǵa boı aldyrǵanda, kóbine januıalyq baqyttan aıyrylyp jatady. Abdýlla ıbn Amrdan (r.a.) mynadaı rıýaıat jetkiziledi: «Men Allanyń Elshisinen (s.ǵ.s.) araq týraly surap edim: «Araq – úlken kúnálardyń eń úlkeni, azǵyndyqtyń basy. Kimde-kim araq ishse, namazyn tastap qoıady», – dep jaýap berdi». Sondyqtan kimde-kim Allanyń tyıǵan isin kórgende, tilmen nemese qolmen qaıtarýy kerek.
3. Januıa buzylýyna sebep bolatyn isterdiń biri – sabyrlyq pen qanaǵattyń joqtyǵy. Kúndelikti kúıbeń tirshilik aǵysynda keıde jubaılar arasynda kelispeýshilikter shyǵyp jatady. Asyǵystyq, tez ashýlaný nemese ómirlerin basqalarmen salystyryp, tyrnaq astynan kir izdeý áıel kisige abyroı alyp bermeıdi. Demek, adam ustamdylyq pen qanaǵatshyldyqqa úırený kerek. Paıǵambar (s.ǵ.s): «Múmin múminge ashýlanbasyn. Jaqtyrmaıtyn qylyǵy bolsa, onyń jaqsy kórilgen qylyǵy da bolýy múmkin», – degen eken.
Er adam ashýlanǵanda áıeliniń jaǵymsyz jaqtaryn aqtaryp tastamaı, jaqsy jaǵyn da eske alyp qoıýy kerek. Kerisinshe áıelge keshirimdilikpen qarap, jaqsy jaqtaryn kóbirek eske alsa, jarasymdy januıaǵa aınalary sózsiz. Paıǵambar (s.ǵ.s.) ósıeti árqashan er adamnyń jadynda bolýy kerek. Sonymen qatar, bul jaýapkershilikten áıel zaty da syrt qalmaýy tıis. Áıel árqashan aqyldy bolyp, beıbit ómir uranyn tý etýi kerek. Áıeldiń aqyldylyǵy men danalyǵy – er adam úshin umytylmas sabaq. Onyń erin qoldaýy, árdaıym janynan tabylyp, kerek kezinde aqylshysy bola bilýi áıeldiń kóregendiligi. Biraq keıde ókinishke oraı orynsyz kúıeýlerinen talaq surap, shańyraq shyrqyn buzǵysy keletin áıelder de tabylyp jatady. Talaq talap etý – musylman áıelge laıyq bolmaıtyn, kúná is. Sahaba Sáýbannan (r.a.) kelgen rıýaıatta Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı degen: «Qaısybir áıel kúıeýinen sebepsiz talaq suraıtyn bolsa, ol áıelge jánnattyń ıisi aram bolady».
Sebepsiz kúıeýinen talaq suraǵan áıelge jánnatqa kirý bylaı tursyn, ısiniń ózi aram etiledi eken. Demek, Alla elshisi (s.ǵ.s.) osy hadısi arqyly januıalyq ómirdegi úlken qıynshylyqtardyń biri sheshilýde.
Adam ómiriniń januıalyq jaǵynda kóptegen qıynshylyqtardyń bolýy tabıǵı. Ártúrli synaqtarǵa da jolyǵýy múmkin. Er adam januıasyna shekten shyǵyp, zulymdyqta jasap qoıýy múmkin. Biraq bir eskerterimiz – bul qıyndyqtardan shyǵý joly tek talaq emes. Ashý ústinde ańdamaı sóılep, artynan opyq jegenshe, joǵaryda aıtylǵan jaıttardy saralap, sabyr túbi – sary altyn ekenin bilgeısiz!
Erbolat Júsipov
«Áziret Sultan» meshitiniń naıb ımamy