«OI DA KÓP, ÝAIYM DA KÓP – OILAI BERSEŃ...»

15 qarasha 2022 327 0
Оqý rejımi

Islam meken men ýaqytqa táýeldi emes. Deıturǵanmen, ár halyqtyń uzyn-sonar tarıhy, ózine tán ulttyq qundylyqtary bolady. Bul – Allanyń hıkmeti.

Biz ne úshin dástúrli Islam degen termındi qoldanýǵa májbúr boldyq? Islamdy dástúrli, dástúrli emes dep bólý qandaı qajettilikten týdy? Dindi ustanýdyń joly osy eken dep, qalaı eliktesek te, báribir arab bola almaımyz. Túbimiz túrik degenmen, saltymyz ben sanamyz basqa. Pákistannyń, aýǵannyń kıimin kısek te, pýshtýn bolý qolymyzdan kelmeıdi. Óıtkeni, bizdiń san ǵasyrlyq sara jolymyz bar. Biz dala zańyna baǵynǵan halyqpyz. Mentalıtetimizge meılinshe jaqyn dástúrli dinimiz Islamnan qýat alǵan ultpyz. Kópshilik qaýym qosh kórgen uǵymdar men ádetterdiń jıyntyǵyn dástúr deımiz. «Dástúrli Islam» dep musylman úmbetiniń basym kópshiligi, sonyń ishinde áıgili ǵalymdardyń ustanyp kelgen, sonaý ardaqty Muhammed paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) dáýirinen búgingi kúnge deıin úzilmeı jalǵasyp jatqan dinı joldy aıtamyz. Namazdy aıtpaǵanda, jaınamaz, táspiniń ózin qasterlegen keshegi batagóı aqsaqaldarymyzdyń, aq jaýlyqty analarymyzdyń joly. Qajylyqqa barǵan kisi qasıetti Mekkeden «tábárik» ákelse, balasha qýanatyn, qonaǵyn qurmettep, urpaq úshin udaıy duǵa qylatyn ata-babalardan qalǵan sar jol – dástúrli Islam nege búgin kádemizge «jaramaı» qalýy tıis? «Taza Islamdy» uranǵa aınaldyrý kim úshin kerek? Myń jyldan astam tarıhy bar, dala zańy demokratııasynyń negizi sanalǵan dinimizdiń quqyqtyq mektebi – Imam Aǵzam Ábý Hanıfa mázhaby jurtymyzdyń júrer joly bolǵan. Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy osy dástúrli Islamdy nasıhattaıdy jáne birligimizdi nyǵaıta túsý úshin musylman jamaǵatyn Ábý Hanıfa mázhabyn ustanýǵa shaqyrady. Dinı senim bostandyǵy týraly zańymyzda da tól mázhabymyzǵa aıryqsha mártebe berildi.  

Jastar týraly

Jastarymyz kópshil, memleketshil, uıymshyl, qoǵamshyl bolsa, jaqsy otbasy qursa deımiz. Olar ásire dinshil bolmasa eken. Biz jastardyń qoǵamnan bólinip qalmaýyn barynsha qadaǵalaýymyz qajet. Ýaǵyzdarymyzda osy qoǵamda ómir súrgen soń halyqtyń búgingi jaǵdaıymen, salt-dástúrimen sanasý qajettigin aıtamyz. Iá, dinge bilimsiz kelgen jastarǵa kórkem nasıhat kerek. Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasynyń jat aǵymnyń jetegine ketken jastarǵa qatysty ustanymy osyndaı. Kiná taǵyp, qoǵamnan bólip tastaǵan ońaı sharýa, árıne. Ol bizdiń balamyz, birimizge ini, birimizge baýyr emes pe? Qamqorlyq qajet-aq. Qoǵamnan jylý sezingen bala búgin adassa, erteń qaıta aınalyp, qazyǵyn tabady.

Dástúrli emes Islam degennen shyǵady, Qostanaıda ókil ımam qyzmetin atqaryp júrgende, ımamǵa baǵyna bermeıtin bir azamat boldy. Endi ne isteý kerek? Urysý, kúshpen baǵyndyrý, talap etý – bizdiń ustanatyn jol emes. Din – názik dúnıe. Adam dinge júrek qalaýymen keledi. Sonymen, ımam álgi jigitti dástúrli dinge qanaǵattandyrý joldaryn qarastyrdy. Tek sózben emes, amalmen. Qaıǵysy men qýanyshyna ortaqtasty, qoldan kelgenshe otbasyna kómektesti. Kúnderdiń kúninde bala-shaǵasy ımamdy jaqsy kóre bastady. Dinı senimde kózqarasy qataıyp ketken jigittiń úıine barǵan saıyn azyq-túlik, balalaryna kıim-keshek úlestirdi. Kámpıt berip, kóńilderin aýlady. Balalary ımamdy kórse: «O-o-o, dıadıa ımam kele jatyr», – dep qýanatyn. Bárimiz et pen súıekten jaralǵan pendemiz ǵoı. Adam áserlenbeı turmaıdy. Sonymen shynaıy nıet pen júıeli amaldyń arqasynda qataıǵan júrek jibidi. Jigit qatarymyzǵa qosylyp, qazir kózqarasy durys, Ábý Hanıfa mázhabyn ustanatyn namazhan. Islam – keshirim dini. Danalyq, keshirim jolyn ustansaq, aǵym degen aǵyp óte shyǵatyn dúnıe. Olardyń júregine jol taba bilsek, túbi ortamyzǵa oralatynyna senemin.  

Din men dástúr týraly

Din men dástúr – qos qanatymyz. Bul ekeýi birinsiz biri júre almaıtyn óte jaqyn uǵymdar. Alla óz pendelerin ulttarǵa, ulystarǵa bólip jaratqan. Qalasa, búkil adamdardy bir ǵana ult etip jaratar edi. Ultty ózgelerden erekshelep turatyn basty qundylyǵy, ol – dástúri. Ózindik dástúri, mádenıeti joq ult bolmaıdy. Arab, parsy, túrik, aǵylshyn bolsyn, ózbek, qyrǵyz, qazaq bolsyn, bárinde de birinen birin erekshelendirip turatyn dástúrleri bolady. Ol ár ulttyń isher asynan, kıgen kıiminen, qonaq kútýinen, mereke toılaýynan, bala tárbıesinen, úılenip, shańyraq kóterýinen kórinedi. Al bizdiń dinı qundylyqtarymyz dástúrimizben biteqaınasyp ketken. Tipti, musylmandyq minezder dástúrimiz arqyly boıymyzǵa daryp, qanymyzǵa sińip ketken desek te artyq bolmas edi. Mysaly, qazaqta úlken turǵanda kishi sóılemeıdi. Otbasynda eń qadirli adamdar – ata-ana. Ózi jemegen táttini qazaq qonaǵyna saqtap otyrady. Osy sekildi dástúrlerimiz óte kóp.

Qazaqstan musylmandary dinı basqarmasy óz qyzmeti aıasynda Bas múftı Erjan qajy Malǵajyulynyń bastamasymen 2014 jyldy «Din men dástúr» jyly dep jarııalady. Jyl basynda «Din men dástúr» kitabyn shyǵardyq. Alla buıyrsa, jýyrda ekinshi nusqasy oqyrmandarymyzdyń qolyna tıedi. QMDB-nyń «Hıkmet» teleradıostýdııasy «Din men dástúrdiń» aýdıo nusqasyn ázirlep shyǵardy. Osynyń bári halyq óziniń dini men dástúrinen ajyrap qalmasa eken degen ıgi tilekten týyp jatqan dúnıeler.

Birlik týraly

Biz «áhlı súnna ýal jamaǵat», ıaǵnı paıǵambarymyzdyń jáne sahabalardyń (kópshiliktiń) jolyn ustanýshy úmbetpiz. Qajylyq, qurbandyq, jamaǵatpen oqylatyn namazdar, t.b. ıgi amaldar musylmandardy birlikke tárbıeleıdi. Ábý Zarr (r.a.) rıýaıat etken ósıetti sózinde paıǵambarymyz (s.ǵ.s.):

«Kimde-kim kópshilikten bir súıemdeı bolsa da ajyrasa, moınyndaǵy Islam jibin sheship tastaǵany», – dep, kópshilikpen bolýdyń mańyzdylyǵyn aıtqan. Asyl dinnen qýat alǵan halqymyz: «Kóppen kórgen uly toı», – dep, urpaqty uıymshyldyqqa tárbıelegen. 

Musylmanshylyq – adam qalasa isteıtin, nápsige aýyr kelse, tastaı salatyn saýdagerdiń zaty emes. Musylman degen atyna jarasa din ámirin tolyǵymen moıyndap, shamasy kelgenshe oryndaý shart. Hazireti Omar (r.a.) hutpa oqyp turyp, sóziniń arasynda Alla elshisiniń (s.ǵ.s.):

«...Jamaǵatpen bolyńdar! Bólinýden saqtanyńdar! Álbette shaıtan jalǵyz júrgenmen birge, shaıtan ekeýden alshaqtaý júredi. Kimde-kim jánnattyń tórin qalasa, jamaǵattan ajyramasyn...», – degen sózin minberde turyp qadap aıtqan.

Alla Taǵala barshamyzdy aýyzbirshiligimizden aıyrmasyn. Táýelsiz elimizdiń egemendigi baıandy, muratymyz asyl, duǵamyz qabyl bolǵaı!   

Pіkіrler Kіrý