ÓZ-ÓZIŃE ESEP BER!
Asa qamqor, erekshe meıirimdi Allanyń atymen bastaımyn. Adam balasyna eń kórkem beıne násip etken Alla, bizdi Ózine qulshylyq qylý úshin jaratty. Alla Taǵala Zárııat súresiniń 56- aıatynda:
﴿ وَمَا خَلَقْتُ الْجِنَّ وَالْإِنْسَ إِلَّا لِيَعْبُدُونِ ﴾
«Jyndar men adamdardy men tek Ózime ǵıbadat qylý úshin ǵana jarattym» delingen. Sonymen qatar Múlik súresiniń 2- aıatynda:
الَّذِي خَلَقَ الْمَوْتَ وَالْحَيَاةَ لِيَبْلُوَكُمْ أَيُّكُمْ أَحْسَنُ عَمَلًا ۚ وَهُوَ الْعَزِيزُ الْغَفُورُ ﴾
«Ol qaısybiriń anaǵurlym ıgi hám saýapty is ister eken dep, bárińdi synap kórý úshin ólim men ómirdi jaratty. Ol – Azız, ári Ǵafýr» dep keltirlgen.
Adam balasy ózi ómirge kelgeni sııaqty, bul ómirden ótýi de haq. Joǵarydaǵy aıatta bul ómir synaq, ári emtıhan ekeni baıandalyp tur. Aqpaly-tókpeli, ýaqyttyń bereketi az bul zamanda ne istep, ne qoıǵanymyzdy ańǵarýdyń ózi qıyn. Sol sebepti qamshynyń sabyndaı qysqa ǵumyrda óz-ózimizdi esepke almasaq, onda aqyrettegi jaǵdaıymyz múshkil bolmaq. Bul máseleniń sheshimi álbette – óz-ózimizge esep berý. Alla Taǵala qasıetti Quran Kárimde:
یَـٰۤأَیُّهَا ٱلَّذِینَ ءَامَنُوا۟ ٱتَّقُوا۟ ٱللَّهَ وَلۡتَنظُرۡ نَفۡسࣱ مَّا قَدَّمَتۡ لِغَدࣲۖ وَٱتَّقُوا۟ ٱللَّهَۚ إِنَّ ٱللَّهَ خَبِیرُۢ بِمَا تَعۡمَلُونَ ﴾ ﴿
«Eı, ıman keltirgender! Alladan qorqyńdar jáne árkim erteńi úshin (aqyretke) ne daıyndaǵanyna qarasyn, esep bersin. Alladan qorqyńdar, shyndyǵynda Alla ne istep jatqandaryńnan habardar» (Hashr súresi, 18- aıat.)
Bul aıatta Alla Taǵala óz-ózimizge esep berý arqyly aqyretke daıyndalýymyzdy buıyrýda. Hazireti Omar (oǵan Alla razy bolsyn): «Esep alynbaı turyp, ózińe-óziń esep ber» degen sózinde ár musylman ózimen eseptesip, durys jáne burys amaldaryn saralap, oı qozǵaýy tıis ekeni meńzeledi. Hakim Abaı: «Egerde esti kisilerdiń qatarynda bolǵyń kelse, kúninde bir márte, bolmasa jumasynda bir, eń bolmasa aıynda bir ret ózińnen óziń esep al!» degen. Halqymyzda «Sýdyń da suraýy bar demekshi» ár nárseniń qarymy mindetti túrde bolady. Kimde-kim kún saıyn ózine esep berse, qııamette esep berý jeńilirek bolary sózsiz.
Aqyrette adam balasy ár amaly úshin suralady. Ózińe únemi esep berýdiń eń úlken paıdasy adam óz amaldaryn baqylaýǵa alýy jáne ólim haq ekeniń oılap, Jaratýshymyzdy únemi eske alýy. Sebebi amal bar jerde onyń suraýy bar, al suraý bar jerde Suraýshysy da bar. Bul amal Alla men onyń qulynyń baılanysyn jaqsartatyny anyq.
Bir kúnde úzdiksiz qozǵalystyń arqasynda túrli amal jasalady. Onyń dúnıege nemese aqyretke paıdalysy bolýy múmkin. Al keı amaldar eki dúnıede de paıdasyz, maqsatsyz jasalady. Kúnine jasaǵan bolmashy nárselerdiń ózi qııamette úlken suraýlarǵa alyp kelý múmkin. Al óz amalyńdy qadaǵalap, ózińe-ózin esep beretin bolsań, beıberketsiz amaldan aýylyń alys bolmaq. Alla taǵaly qasıetti Quranda:
«Sender qaıda bolsańdar da, Ol sendermen birge. Alla senderdiń ne istep, ne qoıyp júrgenderińdi tolyq kórip turady» (Hadıd súresi, 4- aıat.)
Ýa, Rabbym! Eń ulyq esimińniń qurmetine Ózińnen suraımyn. Meni túngi hám kúndizgi ýaqyttarymdy Ózińdi eske alýmen kúsheıte gór. Ári meni Ózińniń qyzmetinde usta”. (Haziret Álı (oǵan Alla razy bolsyn))
Mýsın Saılaý Jumaǵululy