Paıǵambar (ﷺ) meshitine qatysty qyzyqty derekter

12 shіlde 2019 3907 0
Оqý rejımi

Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) Mekkeden Mádınaǵa hıjret etkennen keıingi eń iri jumystarynyń biri sol qalada salǵan meshit qurylysy bolatyn.  Búgingi tańǵa deıin bútin jetken Másjıd án-Nábáýı meshitiniń salynýyna Alla Elshisi (s.ǵ.s.) úlken kúsh-jigerin sarp etti. Sondaı-aq, Islam sáýleti tarıhynda meshit úlgisiniń qalyptasýyna septigin tıgizdi. Alǵashqy kezde fýntsıonaldyq turǵydan óte qarapaıym jáne yńǵaıly boldy. Islam ǵalymdarynyń pikirinshe, Másjıd án-Nábáýı eń múbárak úsh meshittiń qataryna kiredi.

Mádına qalasy

Hıjret kezinde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) tarapynan bolashaq meshittiń salynatyn orny belgilendi. Sosyn Rabıúl-áýýal aıynda bıiktigi 3 shyntaq keletin meshittiń alǵashqy irgetasy qalanyp, Sháýýal aıynda aıaqtaldy. Iaǵnı, meshit qurylysy segiz aı jalǵasty. Alǵashqyda balshyq kirpishten jartylaı tóbesi ashyq úlgide jasaldy. Ol adam boıyndaı (60h70) bıiktiktegi qabyrǵalarmen qorshaldy. Aýdany 1022 m² bolǵan meshitte shamamen 2 000 adam qulshylyq ete alatyn edi. Oǵan úsh esiksalynyp, qubylasy Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) keńesimen Ierýsalımge qaraı baǵyttaldy. Qabyrǵanyń Ońtústik-shyǵys bóligine Aısha anamyz ben Sáýda anamyz úshin meshitke kiretin eki esigi bar bólme salyp berdi. Keıinshelik bólmeler sany toǵyzǵa artty[1].

Meshit salý isine Paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.)  bastap barlyq sahabalar belsendi aralasty. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.)  tas pen kirpishti arqalap tasydy. Qurylys barysynda Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.)  kirpish arqalap bara jatqanyn kórgen bir sahaba: «Ýa, Rasýlýlla! Maǵan berińiz, kirpishti men kótereıin», – deıdi. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.)  oǵan óte náziktikpen óziniń de mundaı saýapty isten qur qalmaýǵa tyrysyp jatqanyn aıtyp, kirpishti bermedi. Álgi sahabaǵa da tas tasýyna keńes berdi.[2]        

Másjıd án-Nábáýıdiń salynýynda eń kóp jumys istegenderdiń biri Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) ózi edi. Eń úlken tastardy kóterip, ustalarǵa aparyp beretin. Tas, kirpishterdi tasyp júrip bul istiń qundylyǵyn, beriletin nyǵmetter týraly aıtyp, sahabalaryna kúsh-jiger beretin.   

Másjıd án-Nábáýıdiń qabyrǵalary Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) dáýirinde de, odan keıingi kezeńderde de únemi jańaryp otyrdy. Biz endi osy ýaqytqa deıin kúrdeli jóndeý jáne keńeıtý jumystaryn hronologııalyq júıe boıynsha tizbelep kóreıik:

1. Eń alǵashqy keńeıtý jumystary hıjrı jyl sanaýy boıynsha 7-jylda (628 j.) Haıbar shaıqasy kezeńinen bastap júrgizildi. Qubyla jaǵy úsh baǵyttan 100x100 sharshy metr kóleminde 7 zıraǵa úlkeıtildi. Qabyrǵa qalyńdyǵy 1,5 zıraǵa (74 sm) artyp, bıiktigi 7 zıraǵa (345 sm) deıin kóterildi. Namaz oqıtyn alańqaıdyń syrtyn palma butaqtary men japyraqtary kómkerip turdy. Hıjrettiń 8-jylynda qurma aǵashynan úsh baspaldaqty qutpa oqıtyn minber salyndy.[3]      

2. 628 jyly Hazireti Omardyń kezinde qaqpa esikteri 6-ǵa kóbeıdi. Jáne de qabyrǵa bıiktigi 11 zıraǵa deıin (543 sm) artty.

Paıǵambar (s.ǵ.s.) meshitiniń maketi

3. Hazireti Osman óz dáýirinde Másjıd-án Nábıdiń keńeıtý jumystaryna úlken qarjysyn jumsady. 29 jyldyń Rabıúl-áýýal aıynda (649 jyl, qarasha) qaıta qalpyna keltirý jumystary bastalyp, 30 jyldyń Muharram aıynda aıaqtaldy. Nátıjesinde, meshit eni 5061 sharshy metrge keńeıdi. Qurylysqa jonylǵan tastar men ák qoldanyldy.

4. Halıfa Rashıdiń dáýirinen soń, Ámáýıler halıfaty Ýálıd Ábdýlmáliktiń kezinde meshitte eshqandaı ózgeris bolǵan joq.  Tek hıjrı 87-88 (707-708 jj.) jyldary Medına gýbernatory Omar Ábdýlazız meshit qujyralaryna birneshe túzetýler engizdi. Atalmysh túzetý jumystarynda Halıfa Vızantııa ımperatorynan arnaıy mamandar aldyrdy. 100.000 altyn berip, 40 mozaıka sheberleri men 100 usta shaqyrdy. Úsh jaqtan keńeıtilgen meshit alańy shamamen 7500 sharshy metrge jetti. Barlyq qabyrǵalarǵa jonylǵan tastar qoldanyldy. Sonymen qatar, alǵash ret meshittiń qosymsha bólshekteri salyndy. Olar: munara, taýasha stılindegi mıhrab jáne qubyla jaqtaǵy qabyrǵaǵa «Sháms» súresinen bastap Qurannyń basqa da súre, aıattaryn jálı (iri jazý) úlgisimen jazdyrdy.   

5. Abbası halıfalarynan bolǵan Mehdı-Bıllá hıjrı 160 (777 j.) jyly Medınaǵa zııarat etý kezinde meshittiń jetkiliksiz bolǵan tustaryn baıqap, jańa keńeıtý jumystaryn jasaýdy uıǵardy. Ol 162-165 (778-782 jj.) jyldar aralyǵynda ótti. Meshit alańy 9309 sharshy metrge deıin keńeıip, baǵanalar sany 290-ǵa jetti. Qubyla jaqtaǵy qabyrǵaǵa arnaıy bezendirý jumystary júrgizilip, astyńǵy bóligi mármármen qaptaldy. Al, joǵarǵy jaǵy keremet mozaıkalarmen kómkerildi.

6. Hıjrı 460-654 (1068-1256 jj.) jyldar arasynda keıbir jer silkinisteri men órtter sebepti Halıfa Mútasım-Bıllá tarapynan meshitte júrgizilip jatqan keıbir jumystar toqtap qalady. Sondyqtan Mámlúkter dáýirine deıin túzetý jumystary jalǵaspady. Al, keıinirek Sultan Málik Mansur Álıden bastalǵan jóńdeý jumystary hıjrı 668 (1269-1270 jj.) jyly Sultan Beıbarys tarapynan aıaqtaldy. 

7. Alǵashqy aǵash kúmbez Sultan Kalaýnnyń tarapynan boı kóterdi. Al, Sultan Kaıtbaı hıjrı 881 (1476 j.) jyly meshittiń kúmbezi men keıbir jerlerine jóndeý jumystaryn júrgizdi. Hıjrı 886 (1481 j.) jyly naızaǵaı túsip, meshittiń keıbir bólshekteri zııan shekti. Al, ony túzetý hıjrı 888 (1483 j.) jylǵa deıin jalǵasty. Osynyń nátıjesinde meshit alańy 9429 sharshy metrge ulǵaıdy.

Paıǵambar (s.ǵ.s.) meshiti. Jyly belgisiz

8. Qasıetti Paıǵambar (s.ǵ.s.) meshitiniń jóndeý jumystary túrki Osmanlylar dáýirinde óte joǵary dárejede ilgeriledi. 9 jyl júrgizilgen modernızatsııalaý jumystarynan soń, Osman ımperııasynyń basqa da sultandary ár kezeńde irili-usaqty jóndeý jumystaryn júrgizip otyrdy. Sultan II Mahmut bılik etken tusta qasıetti qujyralardyń joǵarǵy bóligindegi tas kúmbezder qaıta jańartylyp, jasyl túske boıaldy. Másjıd án-Nábáýıdiń kólemdi jóndeý jumystary sultan Ábdýlmájıt dáýirinde jasaldy. Hıjrı 1266 (1849 j.) jyldyń basynda 14 ǵasyrdan beri jóndi qalpyna keltirilmegen meshit jumystaryna arnaıy ınjenerler quramasyn jumyldyrdy. Ol 1277 (1861 j.) jyly aıaqtaldy.[4] Onyń nátıjesinde meshit alańy 10.939 sharshy metrge ulǵaıyp, aldyńǵy bóligi men kireberiske 327 baǵana qoıyldy. Al, qubyla jaqtaǵy baǵanalar sany 12-ge artty.Bes esikti bolǵan Paıǵambar (s.ǵ.s.) meshitiniń edenderi mármármen qaptaldy. Baǵanalar altynmen bezendirilse, qubyla jaqtaǵy qabyrǵalarǵa Osman stılindegi shynylar qoıyldy. Kallıgrafııa sheberi Abdýlla Zýhdý tarapynan 3 jyl júrgizilgen jumys nátıjesinde meshittiń búkil kúmbezi, qubyla jaqtaǵy qabyrǵasy, qaqpalardyń joǵarǵy jaǵy men mıhrab bóligi sulý da ásem jálı úlgisi arqyly (iri jazý) Quran aıattary men hadıster jazyldy. Bul iri jóndeý jumystarynda Stambýl men Mysyrdan qajetti materıaldardy ákelý úshin 700 000 lıra jumsalypty.

Paıǵambar (s.ǵ.s. meshiti. 1890 jyl

9. Saýdııalyqtar dáýirinde 1949-1955 jyldary arasynda jańa keńeıtý jumystary nátıjesinde meshit alańy 16.326 sharshy metrge artty. Sonymen qatar, 232-den asa jaqtaýlar salyndy. 

10. Másjıd án-Nábáýıdiń tarıhyndaǵy eń kólemdi keńeıtý jumystary 1984-1994 jyldar aralyǵynda júrgizildi. Oǵan sáıkes, meshit alańy 98. 326 sharshy metrge ulassa, ǵıbadat zaly 67.000 sharshy metrge ulǵaıdy. Mármármen qorshalǵan meshit aýlasynyń eni 235.000  sharshy metrge jetip, bir mezette 650.000  adam namaz oqyp, qulshylyq ete alatyndaı deńgeıge jetti. Munaralar sany sol kúıinshe qalyp, jertóleler kólik turaǵy retinde paıdalanyla bastady.

Paıǵambar (s.ǵ.s.) meshiti. 2016 jyl

Paıǵambar (s.ǵ.s.) meshitiniń aınalasyn keńeıtý áli de jalǵasyn tappaq.  Ol 2 mıllıonnan astam adam bir ýaqytta erkin ǵıbadat jasaıtyn orynǵa ıe bolmaq. Qazirgi tańda meshittiń 41 jerden kiretin esikteri bar.

Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) qabiri

Másjıd-án Nábı meshitin keńeıtý jumystaryn bastaý saltanatty túrde ótip te qoıǵan. Atalmysh sharada Abdýlla korol keleshekte ádemdegi eń úlken meshit sanalatyn orynnyń alǵashqy tasyn qoıdy. 2040 jylǵa deıin sozylatyn 3 satyly keńeıtý jobasynyń alǵashqysynda 800 myń adamdyq oryn salynbaq. Keńeıtý barysynda Másjıd án-Nábáýıdiń aınalasynda ornalasqan keıbir ǵımarattar buzylady.  Memleket qaramaǵyna kóshken jerdiń ıelerine 6,5 mıllıon dollarǵa jýyq qarjy qarastyrylǵan[5].

Qýat ERǴALIULY

 


[1] Ibn Sad.  Tabakatýl-Kýbra. I, 239.
[2] Semhýdı. Vefaýl-Vefa.  I, 333.
[3] Ibn Sad.  Tabakatýl-Kýbra. I, 254.
[4] http://www.ehlisunnetbuyukleri.com/Islam-Tarihi-Ansiklopedisi/Detay/MESCID-I-NEBI/509
[5] Ariffin Syed Ahmad Iskandar Syed Architectural Conservation in Islam : Case Study of the Prophet's Mosque — Penerbit UTM, 2005. — P. 88–89,109.     

 

Pіkіrler Kіrý