Paıǵambar aıtqan paıdaly jemister

03 jeltoqsan 2019 2147 0
Оqý rejımi

Paıǵambar (s.ǵ.s.) qarbyzdy pisken qurmamen qosyp jegendi unatyp: «Qurmanyń ystyǵy qarbyzdyń sýyǵyn basady», - dep aıtqan.

Qarbyz týraly birneshe hadıste bar, alaıda, olardyń birde-bireýi joǵaryda keltirilgen hadısteı sahıh emes.

Jasyl qarbyz sýyq, ylǵaldy jáne tátti. Ol asqazan men ishek úshin jaqsy tazalaýshy qural  bolyp tabylady. Qarbyz asqazannan qııarǵa qaraǵanda jyldam shyǵady da, asqazandaǵy bar kez-kelgen zatpen aralasyp ketedi. Qarbyzdy jyly kúıinde jegen paıdalyraq, al sýyq qarbyzǵa azdap zimbir (ımbır) qosyp jegen durys. Qarbyzdy tamaq ishkenge deıin jegen abzal. Kerisinshe bolǵan jaǵdaıda júrekti aınytýy múmkin.  

Anar – rýmman

Alla: «Ol eki baqshada túrli jemister jáne qurma, anar bar»  (Rahman súresi, 68-aıat), - dep aıtqan.

Álıdiń: «Anardy jumsaǵymen jeńder, sebebi, olar asqazannyń búrin qorǵaıdy», - dep aıtqanyn jetkizedi.

Tátti anardyń ystyqtyq jáne ylǵaldyq qasıeti bar, asqazanǵa paıdaly, ony nyǵaıtady, sebebi, jumsaq nyǵaıtýshy qural bolyp tabylady. Ol tamaqqa, keýdege jáne ókpege paıdaly, sol sııaqty, jóteldi de jeńildetedi. Anar shyryny asqazandy jumsartady ári aǵza úshin jaqsy qunarly azyq bolyp esepteledi. Anar tez sińip ketedi jáne asqazanda az ǵana aýasy bar ystyq jasaıdy. Ol  uryq jasaýǵa kómektesedi, alaıda, qyzý kóterilgen kezde anardy jemeý kerek. Eger anardy nanmen jeıtin bolsa, onda ol asqazanda onyń qasıetin buzbaı saqtaıdy.  

Ashy anar sýyq jáne qurǵaq qasıetke ıe jáne jumsaq nyǵaıtýshy qural bolyp tabylady. Ol  qatty qyzǵan asqazanǵa paıdaly jáne anardyń basqa túrlerine qaraǵandy zár jasaýǵa áser etedi. Ashy anar óttiń belgilerin jumsartady, ish ótkenge kómektesedi, loqsyǵandy basady,baýyrdyń ystyǵyn basady, ót quıylǵanǵa, júrek aýrýlaryna jáne qanǵa paıdaly.

Qoıý ári jabysatyndaı dárejege deıin balmen aralastyrylyp qaınatylǵan anar shyryny kózge tamshy retinde paıdalanylady, kózdiń aǵyndaǵy sarǵysh tús pen bylshyqty ketiredi. Dál osy maı tistiń qyzyl ıeginde paıda bolatyn bórtpege de kómektesedi. Balǵa aralastyrylǵan anardyń dáni isik aýrýlaryna kómektesedi. Anardyń gúlin jaralardy emdeýge paıdalanady. Anardyń úsh gúlin jese, bir jyl boıy konıýnktıvıtten saqtaıdy degen sóz bar.

Júzim – ǵynab 

Allanyń Elshisiniń (s.ǵ.s.) júzim men qarbyzdy óte jaqsy kórgendigi habarlanady. Allanyń  Qasıetti Quranda dinge nanýshylardy Jumaqta kútip turǵan ıgilikter týraly aıtatyn mátinderiniń ishinde júzim alty jerde kezdesedi. Júzim – eń jaqsy ári paıdaly jemisterdiń biri, ony balǵyn kúıinde de, keptirip te, kókteı de, piskenin de jeıdi. Ylǵaldyq pen ystyqtyq  - bul júzimniń basty qasıeti.

Júzimniń eń jaqsysy – ol iri ári shyryndy júzim. Aq júzim, táttilikteri birdeı bolǵanymen,  qara júzimnen jaqsy. Jemis piskennen keıin eki-úsh kún kútken durys, áıtpese, olar ishti ótkizýi múmkin jáne jeldiń paıda bolýyna alyp keledi. Ádette júzimdi qabyǵy juqarǵansha sabaǵynda qaldyrady. Júzim meıiz ben ınjır sııaqty qunarly. Eger júzimniń dánnin alyp tastasa, ol ish júrgizýge tıimdi áser etedi. Júzimdi mólsherinen kóp jese bas aýyrýy múmkin, olaı bolmas úshin onymen birge anardy da qosyp jegen durys. Júzim jemisterdiń ishindegi eń jaqsy úshtikke kiredi: júzim, qurma, ınjır.

Baklajan – bazındjan

Baklajannyń eki túri bar: aq jáne qara. Ǵalymdar baklajan ystyqtyq qasıetke ıe dep esepteıdi. Qara baklajan qara ót, gemorroı, tyǵyndaý, obyr men alapes aýrýlaryn týdyrady. Sonymen qatar, bettiń túsin buzady, aýyzdan jaǵymsyz ıis shyǵarady. Al, aq baklajannyń mundaı qosalqy áserleri joq.

Pіkіrler Kіrý