Paıǵambardan (s.ǵ.s.) aqysyn daýlaǵan sahaba

16 qańtar 2021 461 0
Оqý rejımi

Haziret Muhammed paıǵambardyń (s.ǵ.s.) bul ómirdegi dám-tuzy taýsylýǵa aınalǵan sońǵy kúnderi edi. Alpys úsh jyldyq ómirin abyroımen ótkizip, ımandylyq pen aqıqat jolyna bastaý arqyly halyqtyń ystyq yqylasyna bólengen ol tirshiliginde bir qumyrsqa ekesh qumyrsqany da renjitpeıtindeı óte kishipeıil, qaıyrymdy bolatyn. Ol ómiriniń sońǵy sátterinde musylmandar arasynda jibergen qateligi bolsa keshirim surap, baquldasyp qalýdy jón kórdi.

Osy nıetpen bir kúni Bilálge azan aıtqyzyp, jurtty meshitke jınaýyn ótindi. Paıǵambar sózin eki etip kórmegen Bilál (r.a.) dereý munaraǵa shyǵyp, zor daýsymen azan shaqyrdy. Áýezdi azan daýsyn estir-estimes Mádınalyǵy bar, Mekkeden kóship kelgeni bar – barlyq musylmandar meshitke aıańdap jınala bastady. Sálden keıin-aq meshit ishi lyq toldy.

Súıikti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.)  sahabalarǵa eki rákat namaz oqytqannan keıin minberge shyǵyp sóz bastady. Aldymen Alla Taǵalaǵa shúkir etip maqtaý aıtty. Artynsha búkil eldiń et júregin eziltip, jan-júregin tebirentken, eriksiz kózderine jas alǵyzyp, tula boıyn shymyrlatqan hutbasyn oqydy. Hutba sońy anyq-anyq aıtylǵan myna sózderge ulasty:

«Eı, múminder! Men senderdiń paıǵambarlaryńmyn. Ómir boıy izgilikke úgittep, tynbastan bárińdi de Allanyń aq jolyna shaqyrýmen keldim. Jaqsylyqty nasıhattaýda bir ǵana Jaratqannyń járdemine arqa súıeýmen boldym. Senderdi qyzǵyshtaı qorǵadym. Qanattyǵa qaqtyryp, tumsyqtyǵa shoqtyrmaýǵa tyrystym. Senderge qolymnan kelgenshe bir ákedeı-aq meıirimdilik tanyttym. Muń-qaıǵylaryńdy da birge arqaladym...

Al, endi senderden surarym: osynsha jyl birgemiz,  mende aqysy ketken jan aralaryńda bar ma? Aqysy ketkeniń bar bolsa, Qudaı úshin, Qııamet kúnindegi esepke qaratpastan dál qazir menen aqysyn alsyn!».

Bul sózdi estigende kóńilderi órekpip, kózderine jas úıirilgen sahabalardyń eshqaısysy da tikeleı Paıǵambarǵa baryp «Sizde meniń aqym ketken» demedi. Suraq eki-úsh ret qaıtalanǵanda ǵana sahabalardan Úkkasha ornynan turyp Paıǵambarymyzdyń qasyna bardy. Sóıtti de sóz bastady: – Ýa, Alla Taǵalanyń súıikti elshisi! Siz úshin áke-sheshemniń de jany pıda! Qudaı úshin dep birneshe márte qaıtalaǵandyqtan aıtpasqa lajym joq, sizde meniń aqym ketken edi, – dedi de, bolǵan oqıǵany bylaısha baıandady:

– Ia, Rasýlalla! Bir kúni sizben birge soǵysqa qatystym. Shaıqastyń qyzǵan kezi edi. Bir ýaqytta qalaı ekenin qaıdam, mingen túıelerimiz búıirlesip qatar kelip qalypty. Munym uıat boldy ma, qoı keshirim suraıyn dep túıemnen túsip ımene jaqyndaı bergenim sol edi, arqamdy qamshyńyz osyp tústi. Ia, Rasýlalla, sol joly siz ádeıi-aq meni qamshymen tartyp jiberdińiz be, joq álde, baıqamastan boldy ma sol jaǵyn áli kúnge ajyrata almaı kelemin...

Buny estigende Paıǵambarymyz:

– Eı, Úkkasha! Seni qaıtip ádeıi uraıyn, baıqamastan bolǵan ǵoı, – dep keshirim suraıdy da artynsha Biláldi qyzy Fatımanyń úıine baryp dál sol jolǵy qamshyny ákelýge jiberdi.

Bilál (r.a.) meshitten shyqqan boıy birden Fatımanyń úıine bet túzedi. Bir jaǵynan Paıǵambardyń qalaı óz-ózine jurt kózinshe jaza bermek bolǵandyǵyna da tańǵaldy.

Kele sala esikti qaqty. Ishten Fatımanyń: – Ol kim? – degen daýsy estildi. Bilál (r.a.) óziniń atyn aıtyp Paıǵambardyń qamshy suratqanyn jetkizdi. Fatıma: – Eı, Bilál! Ákem qamshyny ne istemek? – dep surady.

– Óz-ózin jazalandyrmaqshy, – dep jaýap berdi.

– Eı, Bilál! Qamshymen uryp ákemnen aqysyn almaq bolǵan kim? – dep surady.

– Úkkasha, – dep jaýap qatqannan keıin qamshyny alǵan boıy meshitke zaýlady. Qamshyny aparyp haziret Paıǵambarǵa (s.ǵ.s.)  ustatty. Paıǵambar bolsa qamshyny Úkkashaǵa berdi.

Dál osy arada oryndarynan atyp turǵan Ábý Bákir men Omar (r.a.) qosarlana: – Eı, Úkkasha! Qamshymen Paıǵambardy urǵansha bizdi ur, mine arqamyz, – dep jalynysh bildire jon arqalaryn tosty. Haziret Paıǵambar (s.ǵ.s.):

– Ýa, Ábý Bákir, eı, Omar! Alla Taǵala senderdiń bul tilekteriń úshin syı-qurmetke bóleıtindigi kúmánsiz, – dedi.

Bul joly Úkkashaǵa Alı (r.a.) jalyna bastady: – Eı, Úkkasha! Paıǵambardy qamshymen urýyńa rıza emespin. Ony urǵansha meni ur! Mine, arqam, mine, keýdem, qaı jerimnen qansha urǵyń kelse de ur!

Oǵan da haziret Paıǵambar basý aıtty: – Ýa, Alı! Ornyńa otyr! Uly Alla seniń bul jaqsylyǵyńdy da eleýsiz tastamaıdy.

Úkkashaǵa endi Hasan men Húseıin jalyna bastady.

– Eı, Úkkasha! Bizdiń Paıǵambar nemereleri ekendigimizdi bilesiń, odan almaq bolǵan óshińdi bizden alǵanyń jarasady. Ótinemiz, odan da bizdi ur! – desti.

– Ýa, meniń kózaıym nemerelerim! Oryndaryńa otyryńdar! – dedi Paıǵambar olarǵa da, sóıtti de Úkkashaǵa burylyp: – Áı, Úkkasha! Meni shyndap urǵyń kelse, káne ur! – dedi. Úkkasha: – Ia, Rasýlalla! – dedi taısalmastan: – Siz urǵanda men jalańash bolatynmyn. Men de sizdi urarda deneńizdiń jalańash bolǵanyn qalaımyn, – dedi.

Súıikti Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.)  eki sózge kelmesten birden jeıdesin sheshti. Sóıtti de: – Káne, ur! – dedi, – qalaǵanyńsha ur!

Buny kórgen meshittegi bar sahabalar kóńilderi bosap jylady. Jeıdesin sheshkende Paıǵambar denesiniń sútteı appaqtyǵyna otyrǵan jurt tańǵalysty. Arqasynda týmysynan Alla Taǵalanyń bergen syıy, elshi ekendiginiń haq dáleli – qal tárizdi Paıǵambarlyq móri de kózge ottaı basyldy. Alaıda dál osy sát esh kútpegen tosyn jaıt boldy. Mine, qyzyq! Qamshymen urady dep kútken Úkkasha barǵan boıy Paıǵambar arqasyndaǵy sol mórdi qushyrlana súıip-súıip almasy bar ma?!

Sóıtti de: – Ýa, Alla Taǵalanyń qurmetti elshisi! – dedi: – Sizdeı adamǵa kim qol kótersin?! Bar armanym: sizdiń arqańyzdaǵy Paıǵambarlyq qalyńyzdy bir súıý bolatyn. Sol armanyma búgin jettim. Men baqyttymyn! Alla Taǵala endi sizdiń qurmetińizge bola men beıbaqty tozaq otyna qııa qoımas!

Otyrǵan jurt tebirene teńselip ketti. Paıǵambarymyz da qatty tolqydy. Qýanyshty júzben kópshilikke kóz tastaǵan Paıǵambarymyz:

– Jumaqtyq adam kórgileriń kelse, myna Úkkashaǵa qarańdar! – dedi.

Buny estigen búkil musylmandar Úkkashany quttyqtap, ony mańdaıynan súıgishtedi. 

Qudaıberdi Baǵashar

Pіkіrler Kіrý