PAIǴAMBARDYŃ QAJYLYǴY

Qajylyq – ısi musylman úmmetine paryz etilgen bes ǵıbadattyń biri. Musylman balasynyń mal-dúnıesimen jáne dene múshesimen jasalatyn bul qulshylyqtyń syıy – Alla rızashylyǵy úshin qajylyq etse, eshbir jaman sóz aıtpaı, jaman is-áreket jasamaı ótese, anasynan týǵan kúndegideı beıkúná hám pák kúıde eline oralmaq.

Qajylyq – qulshylyq maqsatymen jasalatyn teńdesi joq sapar. Musylman týǵan jerinen qasıetti de qutty mekenge tánimen de, janymen de sapar shegedi. Jer betindegi eń kóne úı – qasıetti Qaǵbany taýap etip, boıdaǵy dúnıe kirinen tazaryp qaıtýǵa tyrysady. Óıtkeni Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) aıtqandaı, kóriktiń oty temir, altyn men kúmistiń tatyn ketirgeni sııaqty, qajylyq pen umra kúná men kedeılikti ketiredi.

Alla Taǵala qasıetti Qurannyń «Álı Imran» súresiniń 97-aıatynda: «Allanyń úıin zııarat etýge shamasy keletin árbir adam úshin qajylyqqa barý – onyń moınyndaǵy Allanyń aqysy...» – dep buıyrady. Iaǵnı sharıǵatymyzda balıǵatqa tolǵan, aqyl-esi durys, densaýlyǵy saý ári qarajat múmkinshiligi bolǵan árbir musylmannyń Alla razylyǵy úshin ǵumyrynda bir márte sharıǵat belgilegen merzimde arnaıy sharttarǵa táýeldi qulshylyq rásimderin oryndaýǵa taǵaıyndalǵan qasıetti oryndy zııarat etýi paryz sanalady.

Qajylyq – júrektegi ımandy is-áreketpen kórsetetin qulshylyq. Ihram kıgen sátten bastap «Lábbaıká Allahýmmá lábbaık, lábbaıká lá shárıká láká lábbaık, ınnál hamdá ýán nıǵmátá láká ýál mýlk, lá shárıká lák» dep tálbııa aıta bastaıdy. Bul sózder – Alla Taǵalanyń: «Qajylyqqa kel, jan dúnıeńdi bosatyp kel, keýdeńdi basqan pánıdiń tirshiligin tastap kel, janyńdy tazartamyn kel, minájattyń dámin tatýǵa kel, Meniń súıispenshiligimdi sezinýge kel, Meniń ulyq belgilerimdi kórýge kel, ózińdi de aınalańdy da nurǵa bóleımin kel, eki dúnıede de ústemdik etetin ımanı nurǵa bólenýge kel» degen ámirine jaýap. Bul eki aýyz sózde pendeniń barlyq nıeti men ǵıbadaty túıindelgen. Alla Taǵalanyń «Qajylyq jasa» degen ámirine «lábbáık» dep Jaratqannyń rızashylyǵyn nıet etip shyǵýmen musylman óziniń Jaratýshy Iesi barlyǵynan da qymbat ekenin kórsetedi.

Alla Taǵala qasıetti Qurannyń «Baqara» súresiniń 197-aıatynda: «Qajylyq – belgili aılar. Kim ol aılarda (ıhramǵa kirip) qajylyq jasaýǵa mindettense, áıelge jaqyndasý, kúná isteý jáne janjal jasaý syndy isterden aýlaq tursyn. Áı, aqyl ıeleri! Nendeı haıyr (izgi is) isteseńder, Alla ony biledi. Azyq alyńdar. Negizinde azyqtyń eń jaqsysy – taqýalyq. Ýa, aqyl ıeleri! Menen ǵana qorqyńdar», – dep eskertedi. Bul aıattyń basynda qajylyq jaıynda baıandalyp, keıin taqýalyqpen aıaqtalýynyń syryn ǵalymdarymyz «Qajylyqtyń adam boıynda taqýalyq qalyptasýyna erekshe áseri bolǵanynan» dep túsindirgen. Sondyqtan qajylyq sapary musylman balasyna taqýalyq mektebi bolýy tıis.

Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) óziniń bir hadısinde: «Qajylyq jáne umraǵa barýshylar – Allanyń jer-jerden kelgen ókilderi jáne qonaqtary», – dep áspetteıdi. Demek kıeli mekenge joly túsken kez kelgen musylman ózin osy dárejege laıyq tutyp, berilgen múmkindikti qur jiberip almaǵany jón. Sebebi qajylyq jasaý – kez kelgen janǵa buıyra bermeıtin baqyt. Bireýge qarjy máselesi qıynǵa soqsa, endi bireýge ýaqyt pen densaýlyq mursha bermeýi múmkin.

Degenmen, asyl dinimizdiń tarıhyna qarar bolsaq, Alla elshisiniń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ózi ómirinde bir márte úlken qajylyq jáne tórt márte umra (kishi qajylyq) jasaǵan. Imam Buharı jáne Múslımniń rıýaıatynda Qatada: «Maǵan Ánástiń (oǵan Alla razy bolsyn) aıtýy boıynsha, Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) tórt márte umra jasady, barlyǵy da zulqaǵda aıynda edi, tek qajylyqpen birge jasaǵany bólek», – deıdi.

Ǵumyrynyń ár sáti ǵıbratqa toly Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) ómirine qatysty bul jaıttardy árbir musylman balasynyń bile júrgeni jón. Alla elshisi hıjrettiń 6 jyly Hýdaıbııa degen jerge kelgende múshrikter kedergi bolyp, Mekkege kirgizbeı, sol jerde qurbandyǵyn shalyp, shashyn aldyryp, keri qaıtqan. Al hıjrettiń 7 jyly umra jasap, Mekke qalasynda úsh kún bolyp oralǵan. Úshinshi kishi qajylyǵyn hıjrettiń 8 jyly Hýnáın ǵazaýatynan keri qaıtqan ýaqytynda jasaıdy. Paıǵambar osy saparynda áýeli Mekkege baryp umra jasap, sodan keıin Mádınaǵa oralǵan. Tórtinshisi – hıjrettiń 10 jyly qajylyqpen biriktirip jasaǵan umrasy.

Aqıqatynda, Paıǵambarymyzdyń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) bul qajylyq sapary Islam tarıhyndaǵy erekshe oqıǵalardyń biri boldy. Eki dúnıe sardary osy saparynda ózine júktelgen elshilik mıssııasyn múltiksiz oryndap, asyl dinimiz Islamdy tolyǵymen támamdaǵanyn aıtyp, sahabalaryna sońǵy ósıetin jetkizdi. Arafat taýynda Allanyń atymen sóz bastaǵan Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) 120 myńǵa jýyq sahabanyń aldynda sońǵy qutpasyn oqydy. Qoshtasý qutpasy degen atpen Islam tarıhyna engen paıǵambar lebizi barsha musylmandarǵa, kúlli adamzatqa máńgi óshpeıtin ómir ólshemi sekildi. Asylynda musylman balasynyń únemi jadynda tutyp, jolyna baǵyt etip alar baǵdarshamy da – Alla elshisiniń (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) qoshtasý qutpasyndaǵy sońǵy ósıetteri bolýy tıis.

Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) sońǵy qutpasynda: «Rasynda, senderdiń qandaryń, mal-dúnıeleriń jáne ar-namystaryń bir-birińe osy qasıetti qalada, osy qasıetti aıda, osy qasıetti kúndeı qasterli (qol suǵýǵa tyıym salynady)», – dep eskertedi. Qarap tursańyz, musylman adamnyń qany, dúnıesi, ar-namysy, quqyǵyn qasıetti sanalǵan úsh birdeı uǵymnan da joǵary qoıýy – Islam dininiń negizgi ustanymyn aıqyndap tur. Islamdaǵy musylmandar baýyrlastyǵy – eń kúshti jáne eń berik baılanys. Alla Taǵala Quranda: «Shyn máninde, múmınder – baýyr», – sıpattaıdy. Osy rette áıgili sahaba Abdýlla bın Omardyń (Alla oǵan razy bolsyn) Qaǵbaǵa qarap turyp: «Sen qandaı ulyqsyń, qadiriń qandaı bıik. Biraq Alla Taǵala quzyrynda musylman qadiri senen ulyq», – degen sózin sanamyzda bir jańǵyrtyp ótkenimiz artyq bolmas.

Alla elshisi (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) qoshtasý qutpasynda úmmetine amanat máselesi, qaryz ben paıyz týraly, qan daýy, ósimniń haramdyǵy jáne áıelderdiń aqysy, adamdar teńdigi jaıynda ómirlik ereje bolarlyq ósıetin qaldyrdy. Sondaı-aq Alla elshisi sol kúni: «Eger berik ustansańdar, esh ýaqytta adaspaıtyn nárse qaldyryp baramyn, ol – Allanyń kitaby jáne paıǵambarynyń súnneti», – dep eki qymbat qazynany kórsetip ketti.

Ómiri úmmetine ónege bolǵan Muhammed (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn) paıǵambarymyzdyń ósıetine adaldyq tanytyp, árdaıym adamı tulǵamyzdy, minez-qulqymyzdy kórkemdikke tárbıeleýge tyryssaq, mine osy naǵyz musylmandyqtyń belgisi bolmaq. Sondyqtan qajylyq ǵıbadatyn qalypty sapardyń biri sanamaı, uly qulshylyqtyń rýhanı paıdasyna oı júgirtip, kemeldikke qol sozý qajet. Sonda ǵana Paıǵambarymyz aıtqandaı, musylman balasy qajylyqtan jańa týǵan sábıdeı kúnádan pák qalpynda qaıtady. Alla Taǵala barsha qajylarymyzdyń nıetin qabyl etkeı!

Erbolat JÚSIPOV,
Nur-Sultan qalasynyń bas ımamy