PAIǴAMBARDYŃ (S.Ǵ.S.) ÁIEL TÁRBIELEÝDEGI ÁDISI
Áıel – er-azamatqa berilgen amanat. Demek onyń tárbıesi de – amanat. Kúıeýine arqa súıeý, ony ustazy retinde úlgi tutyp, tálim alý, qamyqqanda qamqoryn seziný, qýanǵanda qoldaýyn kútý – jany názik áıel tabıǵatyna tán kórinister. Áıeliniń qulshylyǵyna kómektesý, ony izgi amalǵa tárbıeleý, bilmegenin úıretý – er-azamattyń moınyndaǵy asyl mindettiń biri.
Áıel tárbıesine nemquraıly qaraý – otbasyndaǵy keleńsiz oqıǵalardyń paıda bolýyna ákep soǵatyn faktordyń biri. Osy rette eki dúnıe sardary, ardaqty Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) áıel tárbıeleýdegi ádisi jaıly az-kem oı bólisýdi jón kórip otyrmyz.
Alla elshisi (s.ǵ.s.) jubaıyn paryz amaldardan bólek qosymsha qulshylyqtarǵa baýlıtyn. Ol otbasyn qasıetti Ramazan aıynda kóbirek saýap alýǵa úndep, túngi namazǵa oıatatyn. Aısha anamyz (r.a.) bylaı degen: «Paıǵambar Ramazan aıynyń sońǵy on kúni kelgen sátte belin bekem býyp, túnderin namaz oqýmen ótkizetin jáne otbasyn namazǵa oıatatyn».
Adam janyn emdeýde «aıtpa – kórset, úndeme – úıret» degen jaqsy tásil bar. Óziń istemegen isti aınalańnan talap etý – óte sátsiz ádis ári ádiletsiz qadam. Osy turǵydan kelgende «aıtpa – kórset» degen psıhologııalyq áser etý ádisi sátti qadamnyń biri bolary anyq. Ardaqty Paıǵambar (s.ǵ.s.) áýeli ózi amal etip, odan keıin otbasyn qulshylyq jasaýǵa shaqyratyn.
Halqymyzdyń kórnekti jazýshylarynyń biri Ǵabıt Músirepovtiń «Qazaqtyń biletini az emes – isteı biletini az. Bir qazaq eń kemi eki aqyl aıtyp ketedi. Óz qara basy sol eki aqyldyń bireýin oryndap júrgen bolsa, áldeqashan adam bolyp keter edi» degen sózinde jan bar. Otbasymyzǵa áýeli ózimiz úıretip, úlgi kórsetpesek, qalaısha olarǵa kiná artamyz? Buıryq raımen ún qatyp, májbúrlegen túrde bir amalǵa ıtermelegen bul isimiz bolashaqta baıandy bolmaıdy.
Qulshylyqta yqylasty bolý – óte mańyzdy másele. Yqylaspen jasalmaǵan is adamǵa árqashan qıyndyq týǵyzady. Hadıs sharıfte: «...Alla Taǵala tek shynaıy yqylaspen jáne Onyń razylyǵy úshin jasalǵan amaldy ǵana qabyl etedi», – delingen. Otbasymyzǵa osynyń mańyzyn danalyqpen, kórkem minezben jetkizsek, Allanyń qalaýymen kez kelgen istiń oryndalýy jeńildeıdi.
Adam janyn tárbıeleýde onyń qolymen saýapty amaldar jasaý – tıimdi tásilderdiń biri. Haq elshisiniń (s.ǵ.s.) danalyqqa negizdelgen tárbıesinde osy ádis kórinis tapqan. Aısha anamyz (r.a.) myna bir oqıǵany baıandaıdy: «Birde bir kisi úıge sadaqa surap keldi. Úıde Alla elshisi boldy. Men odan kúte turýyn suradym da beretin nárseni esepteýge kiristim. Sonda Alla elshisi: «Sen úıińe kirgen-shyqqan nárseni tek óziń bilip júrgendi qalaısyń ba?» – dedi. Men: «Iá», – dep jaýap berdim. Sonda ol: «Áı, baıqa Aısha! Esepteme, Alla da saǵan eseptep bermesin», – dedi».
Bul oqıǵadan alatyn sabaq mynadaı: beretin sadaqanyń mólsherin, úıde qalatyn nárseniń kólemin eseptemeý, Allanyń bizge bergen nyǵmetiniń esebi joq ekenin bilý, múmkindigine qaraı sadaqany kóbirek berý, t.b.
Biz kóp jaǵdaıda kez kelgen nárseniń ózimizge kóbirek qalǵanyn qalaımyz. Rızyǵymyzdyń azaıyp qalýynan qorqamyz, mal-dáýletimiz kemip qala ma dep ýaıymdaımyz. Asylynda Alla Taǵala sadaqasyn eseptemeı bergen pendesin oılamaǵan jerden rızyqqa, nyǵmet pen ıgilikke bóleıdi eken.
Ardaqty Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) áıelin sadaqanyń kóp bóligin ózgelerge berip, az bóligin ózine qaldyrýǵa úıretetin. Osy rette myna oqıǵany baıandap ketkeni abzal. Birde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) otbasy qoı soıyp, onyń etin sadaqa retinde taratady. Sol kezde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Qoıdyń qansha bóligi qaldy?» – dep suraǵanda, Aısha anamyz (r.a.):«Qoıdyń bir qolynan basqa eshteńe qalmady», – dep jaýap beredi. Sonda Alla elshisi (s.ǵ.s.): «Qoıdyń bir qolynan basqasynyń bári qaldy» degen ósıetin jetkizedi.
Osy oqıǵadan alatyn sabaq mynadaı: sadaqa retinde taratylǵan ettiń barlyǵy Paıǵambar otbasynda qaldy. Úıde qalǵan et ózimizge tıesili emes degen sóz. Asylynda jaǵdaıy bar ár adam sadaqa berýge muqtaj. Óıtkeni kúlli múlik – Allaǵa tán. Allanyń adam balasyna bergen baılyq-nesibesinde kedeıdiń aqysy bar. Sol aqyny áıeldiń qolymen berý – tárbıe tetiginiń biri.
Áıel – názik jaratylys. Sol úshin oǵan jumsaq qarym-qatynas jasaý qajet. Alla elshisi (s.ǵ.s.) jubaıyna kórkem minezben nasıhat aıtyp, olardy da jumsaq bolýǵa shaqyratyn. Paıǵambarymyz (oǵan Allanyń salaýaty men sálemi bolsyn): «Áı, Aısha! Alladan qoryq jáne jumsaq bol! Anyǵynda jumsaqtyq bir nársege aralassa, ony áshekeılendiredi. Eger bir nárseden (jumsaqtyq) alynatyn bolsa, oǵan syzat túsiredi», – dep eskertetin. Taǵy bir hadıs-sharıfterde: «Áı, Aısha! Jumsaq bol! Qatygez nemese dóreki bolma. Áı, Aısha! Úndeme. Anyǵynda, Alla uıatsyzdyq pen ádepsizdikti áste jaqsy kórmeıdi», – delingen.
Rasynda, jumsaqtyq – áıeldiń tulǵasyn áshekeılendirip, kórkine kórik qosatyn sıpat. Minezi jumsaq áıeldiń kúıeýiniń aldynda súıkimi artyp, súıispenshiligine ıe bolady.
Alla Taǵala barshamyzdy aınalamyzǵa, otbasymyzǵa jumsaq minez tanytqan, kórkem nasıhat aıtyp, kóp saýapqa ıe bolǵan pendelerinen etkeı. Ózara súıispenshiligi artqan, ónegeli ómir súrýge umtylǵan otbasylardan etkeı. Rabbymyz áýeli ózimizdi túzep, odan keıin otbasy men qoǵamdy izgilikke úndeıtin quldarynyń qataryna qosqaı. Ámın!
Altynbek UTYSHANULY
