Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) múbárak denesin urlamaqshy bolǵan kimder?

24 qyrkúıek 2020 642 0
Оqý rejımi

Derekterge súıensek, Islam tarıhynda Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) múbárak máıitin tórt ret urlaýǵa tyrysqany aıtylady. Olar kimder? Munafyqtardyń jaýyz áreketi nemen aıaqtaldy? Bul suraqtarǵa jaýapty qysqa da nusqa osy maqalamyzdan oqı alasyz.

Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) qabirine qastyq oılaǵandardyń eń alǵashqysy –shııt aǵymynan shyqqan ısmaılder bıleýshisi Ýbaıdı. Ol múbárak máıitti Mysyr jerine alyp ketpek bolǵan. Alaıda, Alla Taǵala óz Elshisin jaýyzdardyń qastandyǵynan qorǵap qalady. Ýbaıdıdiń buıryǵymen kele jatqan bir top jandaıshap jolda kúshti daýylǵa kezigip, Medınaǵa jetpeı jatyp arttaryna qaıtýǵa eriksiz májbúr bolǵan.

Alaıda, Alla Taǵalanyń ámirimen oryn alǵan bul tylsym oqıǵa júregin aramdyq bılegen Ýbaıdıdiń raıynan qaıtara almaıdy. Arada ýaqyt ótisimen aram nıetin júzege asyrýǵa umtylady. Bul joly onyń adamdary jer astynan jol qazyp, Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) qabirine deıin jetpek bolady. Biraq, jergilikti turǵyndar túnde janǵan shyraqtardy kórip qalyp, olardy ustap alady da ólim jazasyna kesedi.[1]

Paıǵambar (s.ǵ.s.) qabirine jasalǵan úshinshi qastandyq oqıǵasy tarıhı derekterde bylaı sýretteledi. Maǵrıbtik eki múshrik dárýishter kıiminde Medınaǵa keledi. Sosyn Nábáýı meshitiniń (Masjıdýn Nábáýı) janyndaǵy úılerdiń birine jaıǵasady. Olardyń maqsaty – Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) múbárak denesin urlap, Maǵrıbqa alyp ketý edi. Hıjranyń 557-jylynda (1161-jyl) Sham ámirshisi Núrıddın Shahıdtiń túsine úsh ret Alla Elshisi (s.ǵ.s.) kirip: «Eı, Núrıddın, meni olardan qorǵa!» – dep aıan beredi. Tústiń tegin emestigin uqqan ol ýáziri men keńesshilerin, áskerlerin ertip Medınaǵa qaraı jol alady. Kele salysymen qalyń buqarany jınap alyp, olarǵa syılyq úlestiretini jóninde habar taratady. Tegin syılyqqa qumartqan qala halqy jınalǵan shaqta olardyń arasynda Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) belgi bergen álgi eki adamnyń joq ekenin baıqaıdy.

Olardyń qaıda ekendigin anyqtaý maqsatymen: «Bul jerge kelip syılyq almaǵandar da bar sekildi. Olar da kelip, ózine buıyrǵan syılyǵyn alsyn!» – deıdi. Al, adamdar: «Nábáýı meshitiniń janynda turatyn eki dárýish bar. Biraq, ol dýanalar syılyq almaıdy», – deıdi. Bir shıkilik baryn sezgen ámirshi olardy dereý aldyna alyp kelýin buıyrady. Eki dárýish súıretilip kelgen kezde týra sol túsinde aıtylǵan adamdar ekenin túsindi. Sosyn olar turyp jatqan úıdi tekserip, baǵaly zattarǵa toly ekenine kóz jetkizedi. Bul – olarǵa tólengen aqylary bolatyn. Al, jerde tóseýli jatqan kilemniń astyn kóterip kep jibergende, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) qabirine alyp baratyn jol qazylyp jatqanyn kóredi. Núrıddın Shahıd artynsha ekeýin jaýapqa tartyp, olar Maǵrıbtan Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) máıitin urlaý josparymen kelgenderin moıyndatady. Olar jer astyn qazý barysynda, topyraǵyn ylǵı Baqı mazaryna alyp shyǵyp tógip otyrypty.

«Keshe túnde qabirge jaqyndap qalǵanymyzda qatty kúrkiregen naızaǵaı daýysynan qorqyp, esimizden adasa jazdadyq. Al, kúnniń ertesinde sizdiń kelgenińizdi estidik», – deıdi olar.

Núrıddın Shahıd ekeýin ólim jazasyna kesýge buıyrady. Odan soń, Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) qabirin qorǵaý maqsatynda aınalasyn tereń qazdyryp, ony qorǵasynmen toltyrýdy ámir etedi.

Al, tórtinshi ret Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) máıitin shamdyq nasranıler urlamaqshy bolǵan. Biraq, olardyń da aılasy iske aspady. Jergilikti musylmandar olardyń josparyn bilip qoıady. Qylmyskerler qolǵa túsip, ólim jazasyna kesiledi.[2] 

Mine, osylaısha Alla Elshisiniń (s.ǵ.s.) múbárak máıitin urlaýǵa tyrysqan opasyzdardyń barlyq áreketi jelge ushyp, tıisti jazalaryn alady. Sebebi, Uly Jaratýshynyń ózi ondaı bassyzdyqqa jol bermeıdi. "Máıda" súresiniń 67-aıatynda: «Áı, Paıǵambar... Alla seni adamdardan qorǵaıdy», – degen buıryǵy bar. Úmbetine tek raqym tileýshi Paıǵambarymyz Muhammedke (s.ǵ.s.) Allanyń ıgiligi men sálemi bolsyn!

 

Qýat Erǵalıuly


[1] «Ýáfaýl-Ýáfa» II tom, 653-bet
[2] «Rıhla ıbn Jýbaır», 31-32-better

 

Pіkіrler Kіrý