Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) súıikti taǵamdary

06 qarasha 2019 15611 0
Оqý rejımi

Arpa nany
Ibn Abbas (r.a.) bylaı deıdi: «Alla Elshisi (s.ǵ.s.) men Onyń otbasy birneshe kún qatarynan ash túneıtin. Keshki asqa talǵajaý eterlik nárse tappaıtyn. Negizinen jeıtinderi de arpanyń nany edi»[1]. Aısha anamyz bylaı deıdi: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) dúnıeden ozǵanǵa deıin Onyń otbasy arpa nanyn toıa jegen emes»[2]

Tátti jáne bal 
Aısha anamyz (r.a.) bylaı deıdi: «Alla Elshisi (s.ǵ.s.) tátti men baldy súıetin»[3]

Záıtún maıy 
Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) bylaı deıdi: «Záıtún maıyn jeńizder jáne jaǵynyńyzdar. Óıtkeni, záıtún maıynda bereket bar. Záıtún maıy berekeli aǵashtan alynady»[4].  

Taýyq eti 
Záhdám ál-Jermı bylaı deıdi: «Ábý Musanyń úıine barǵan edik. Ol taýyq etin jep otyr eken. Bizge de usyndy. Aramyzda Teımullahuldarynan bir adam bar edi, ol tamaqqa qol sozbady. Muny baıqaǵan Ábý Musa: «Kel, tamaqqa jaqynda. Men taýyq etin Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) da jep otyrǵanyn kórgen edim»[5], – dedi. 

Qurma jáne sút 
Ábý Halıd bylaı deıdi: «Qurma jep, sút iship otyrǵan bir adamnyń úıine kirdim. Ol: «Kel!», – dep dastarhanǵa shaqyrdy da: «Paıǵambarymyz bul ekeýin «eki tamasha jáne halal as» dep ataǵan edi»[6], – dedi. 

Anar 
Haziret Álı(r.a.) jetkizedi: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Anardy ishindegisimen jeńder. Óıtkeni, ol asqazandy tazalaýshy», – degen»[7]

Aıva 
Hazireti Talha (r.a.) bylaı deıdi: «Birde Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) zııarat etýge barǵan edim. Qolynda aıva jemisi bar eken. Maǵan: «Aý, Talha, kel je! Aıva júrekti qýattandyrady, kóńilińdi hosh qylady»[8], – dedi. Ibn Abbas (r.a.) bylaı deıdi: «Jábır bın Abdýlla (r.a.) Paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) Taıyptan ákelgen bir aıva berdi. Paıǵambarymyz: «Bul keýdedegi qaıǵyny qaıtaryp, júrekti jarqyratady»[9], – dedi. 

Sirke sýy 
Aısha anamyzdan (r.a.) jetken hadıste: Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Sirke sýy – netken tamasha tuzdyq!»[10] – dedi. Úmmú Saǵdtan jetken hadıste: «Birde Aıshanyń (r.a.) janynda edim, Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) kirdi de: «Túski asqa jeıtin birdeńeler bar ma?», – dep surady. Aısha: «Kepken qurma men sirke sýy bar», – dedi. Paıǵambarymyz: «Sirke – tamasha tuzdyq. Allam, sirkeni berekeli et! Óıtkeni, sirke maǵan deıingi paıǵambarlardyń da tuzdyǵy edi. Sirke sýy bar úı kedeı sanalmas!»[11] – dedi.

Kepken qurma 
Aısha (r.a.) anamyz Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bylaı degenin jetkizedi: «Úıinen kepken qurma tabylmaǵan otbasy músheleri ash sanalady»[12], – dedi. 

Nan men qurma 
Iýsýf bın Abdýlla bın Sálám (r.a.) bylaı deıdi: «Men Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) bir tilim nan alyp, onyń ústine qurma qoıyp: «Mine, mynaý mynaýmen birge jelinýi kerek»[13], – dep jegenin kórdim». 

Maı 
Býsrlyq Súlem qaýymynan aǵaıyndy Abdýlla pen Atıadan (r.a.) jetken hadıste bylaı delingen: «Bir kúni janymyzǵa Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) keldi. Biz oǵan maı men qurma berdik. Paıǵambarymyz maı men qurmany birge jegendi óte qatty unatatyn» [14]

Qarbyz 
Aısha anamyzdan (r.a.) jetken hadıste: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qarbyz ben jas qurmany birge jeıtin de: «Mynanyń ystyǵyn mynanyń sýyǵy, mynanyń sýyǵyn mynanyń ystyǵy basady»[15], – deıtin». 

Qııar 
Abdýlla bın Jaǵfardan (r.a.) jetken hadıste: «Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qııar men jas qurmany birge jeıtin»[16]

Qaýyn 
«Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) qaýyn, qarbyz jáne qııardy qatty súıetin»[17].

Asqabaq 
Ánás (r.a.) bylaı deıdi: «Birde bir tiginshi Paıǵambarymyzdy (s.ǵ.s.) Oǵan arnaıy tamaq ázirlep, qonaqqa shaqyrdy. Men de Paıǵambarymyzben (s.ǵ.s.) birge bardym. Úı ıesi dastarhanǵa arpa nanyn, asqabaq qosylǵan bir sorpa jáne súr et ákeldi. Men Paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) tabaǵynyń aınalasyndaǵy asqabaqtardy terip jep otyrǵanyn kórdim. Mine, sol kúnnen beri asqabaqty súıip jeıtin boldym»[18]

 


[1] Ibn Májá.
[2] Ibn Májá.
[3] Ibn Májá, Darımı.
[4] Ibn Májá, Darımı.
[5] Darımı.
[6] Ahmad bın Hanbal.
[7] Ahmad bın Hanbal.
[8] Ibn Májá.
[9] Tabaranı.
[10] Ibn Májá, Ábý Dáýit.
[11] Ibn Májá.
[12] Múslım, Ábý Dáýit, Tırmızı, Ibn Májá.
[13] Ábý Dáýit.
[14] Ábý Dáýit.
[15] Ábý Dáýit, Tırmızı.
[16] Ibn Májá, Ábý Dáýit.
[17] Tırmızı.
[18] Ibn Májá, Tırmızı, Ábý Dáýit, Múslım.

Pіkіrler Kіrý