QABIR ALDYNDA DUǴA ETÝ MÁSELESI?

Jalpy duǵa ol Jaratýshy Rabbymyzdyń «ál-Mýjıb» esimine arqa súıeý  bolyp tabylady. ál-Mýjıb sózi Ijabat sózinen túlep taraǵan. Ol duǵa-tilekterdi jáne táýbeni qabyl etýshi maǵynasyna saıady. Batagóı elshi duǵa etýdi óz ómirimen órnektep turyp búge-shigesine deıin úıretip ketken. Dara elshige qalaı duǵa etýdi Ulyq Rabbymyz ýahı arqyly úıretti, tipti ózinen buryńǵy elshilerdiń duǵa-tilekterin Quran arqyly qaıta jańǵyrtyp otyrǵan. Buny kóziqaraqty barlyq musylman biledi. Qarasańyz alǵashqy súre bolǵan «Fatıha súresi» naǵyz duǵanyń ozyq úlgisi. Sondyqtan namazda únemi oqylady. Duǵa ol – qulshylyqtyń naǵyz máıegi degen hadıs bar.

«Kúdiksiz, Rabbym quldaryna óte jaqyn, olardyń táýbesi men duǵa-minájattaryn qabyl etýshi» (1).

Al negizgi taqyrypqa qaraı oıyssaq, mazar, qabir, zırat degen arab tilinen enip qazaq tiliniń qurylysyna qalyptasyp sińip ketken sózder. Qaısysyn qoldansaqta bar qazaq birden sózdiń tórkinin túsine qoıady. Keı eldi mekenderde «qamyr» depte qoldanylady. Atalmysh sózderdi arab tilinen endi dedik, sonda eski túrkı tilinde qalaı ataldy eken degen oryndy suraq týary anyq. Ony til mamandaryna qaldyryp qoıa salsaqta oıymyzǵa «Bir aıaǵy tórde, bir aıaǵy kórde» «Tórden kóri jaqyn» syqyldy maqaldarǵa qarap otyryp «Kór» ekenin uǵamyz. Eski ataýy bolsa, «mola» dep topshylaımyz. «Mola» ǵunnan beri qoldanysta qorǵan maǵynasynda kelgen sóz. Al  mola sózin anadoly túrkileri áli kúnge deıin aıaldamany «mola» aıaldama jasaýdy «mola vermek» dep qoldanady.

Endi qabirdegilerge duǵa baǵyshtaý máselesin sholyp ótsek.

«Menen tilek-tilep duǵa etken sátte Men onymen birgemin»(2) - delingen hadıske qaraıtyn bolsaq qul duǵa-tilek tilegen sátte, qaıda turǵanynan da mańyzdysy Rabbymen birge ıaǵnı Rabbysy sondaı jaqyn ekenin seziný qajet.

Marqumdar óte sala «Janaza» namazyn óteýi neni bildiredi. Janaza namazynda máıittiń keýde tusynda ımam artynda jamaǵat sap túzeıdi. Ol burynnan kele jatqan kóne úrdis. Ol da máıit, beıittegi janda máıit. Aıyrmashylyǵy musylman nemese kápir. Musylman bolsa izgi jan nemese qarapaıym musylman. Tipti qarapaıym musylman men ardaqty elshilerdiń aıyrmashylyǵy joq degen musylmannyń ımanynda másele bar degen sóz. Ótken marqumdardyń janazasyn shyǵaryp odan soń duǵa jasamaý kerek degen dálel-dáıek túp-tuqııasymen joqtyń qasy.   Kerisinshe, Áz elshi ózi kún demeı tún demeı qaıtqan sahabalaryna zııarat jasap duǵa etetin. «Sabyr etken nárselerińe baılanysty senderge esendik bolsyn. Sender úshin ahıret ómiri qandaı jaqsy!»  Basqa duǵalarynda « Bizde senderge qaýyshamyz. Allahtan ózimiz úshin jáne sender úshin jarylqaý jáne keshirim suraımyn».(3)

Sahabalarǵa Ardaqty elshiniń aıtqany «Men sizderdi alǵashynda qabir zııarat etýden qaıtarǵan/tyıǵan edim. Endi zııarat etińder. óıtkeni qabir zııaraty sizderge ahıretti  eske salady». (4)

Basqa jerde duǵa etken sekildi, qabirdiń basynda da qol jaıyp jaratýshydan jarylqaý tileý kerek. Áıgili elshi duǵa etken sátinde qolyn jaıyp, sońynda betin sıpaıtyn.

Ádiletti ekinshi halıfa, áıgili palýan ál-Farýq  «Paıǵambarymyz sǵs qoldaryn duǵa etý úshin kóterer bolsa, ony júzine sıpamaı túsirmeıtin edi»(5)  

Saǵıd ıbn Iazıd ákesinen: «Arda elshi duǵa etkende, qos qolyn joǵary kóteretin jáne (duǵsy aıaqtalǵanda) qolymen betin sıpaıtyn» (6).

Quran Kárimde ata-anaǵa tipti ózimizden buryn ıman keltirip ótip ketken barsha musylman marqumdarǵa duǵa etý úlgisin kórsetip bergen:

«Rabbymyz esep qurylatyn kúni, meni, ata-anamdy jáne momyn-musylmandardy jarylqaı gór!» (7).

«Ol ekeýine meıirim qushaǵyńdy jaıyp; Rabbym! Ol ekeýi meni kishkentaı kúnimde meıirimderimen baǵyp-qaqqandaı, Sen de olardy marhámatyńa bóleı kór!» (8).

«Mýhajır, ansarlardan alǵashqy ıman keltirgender hám jaqsylyqta olarǵa ergenderden Allah razy boldy. ári olarda Allahtan razy boldy...» (9). Iman keltirip jaqsylyqta buryńǵylarǵa ergen musylmannyń sarqyty allah qalasa qııametke deıin úzilmeıdi. Tirisi ótkenine duǵa-tilegin áste úzbeıdi.

«... Olar: Rabbymyz! Bizdi hám bizden buryn ıman keltirgen baýyrlarymyzdy jarylqaı kór! Ári sondaı ıman keltirgender úshin júregimizde bir jekkórýshilik/kirbeń sala kór me!..» (10). Minekeı, budan artyq ne aıtýǵa bolady?!.

«Aıt olarǵa: «jasaıtyndaryńdy jasańdar. Istegenderińdi Allah, Paıǵambar jáne momyndar kóredi...» (11).   

Ánás rh-tan: «Ótken jaqyn-janashyr marqumdaryńyzǵa jasaǵan amaldaryńyz kórsetiledi. Jaqsy is bolsa onymen shúıinshilenedi (qýantylady)...» (12). Joǵaryda ótken aıatta Allah, Elshi jáne momyndar kóredi delingen. Buny biz belgili bir merzim men ǵana shekteı almaımyz. Iaǵnı adamdar tiri kezinde kóredi, ómirden ozǵan soń kóre almaıdy deı almaımyz. Olaı aıtý úshin osyndaı aıat kelýi kerek. Al bizdiń oıymyz tek oı, boljam ǵanadan ary aspaıdy.

Sondaı-aq duǵanyń qorshaǵan ortadaǵy keıbir zattarmen baılanysy baryn umytpaǵan jón. Qarańyz, áıgili kóp hadıs jetkizgen ózi Ashabýs-sýffadan bolǵan Ábý Hýraıra rh «Ýa, Allahtyń elshisi sizden kóp nárse estımin, biraq olardy jattaı almaımyn». Bul arqyly estigenderin umytpaıtyndaı Ardaqty elshiden duǵa etýin ótingen edi. Aqkóńil elshi onyń ótinishin jerge tastamaı, «shapanyńdy jerge jaı» dedi. Ábý Hýraıra rh ózi áńgimeleıdi. «Shapanymdy jerge jaıdym. Duǵagóı elshi meniń shapanyma uzaq bir nárse oqydy (duǵa jasady). Sóıtip shapanymdy búktep meniń júregimniń ústine basqyzdy. Sodan beri estigen nársemdi esh umytqan emespin» (13).

Balasynan aıyrylyp qaıǵy muńnan kóz janarynan aıyrylyp, jyǵylǵanǵa judyryq degendeı odan keıin bir balasy urlyq jasap saraı ámirshisi alyp qaldy dep san-synaqqa tap bolǵan Iaǵqýb ǵs, jan balasy Iýsýftyń kóılegimen betin súrtkende kóz janary jarq ete túskeninde qanshama syr qupııa tylsym jatyr.

«Shúıinshi kelgen sátte, jeıdeni Iaǵqýb ǵs-niń betine qoıa sala kózi kóre bastady...» (14). Qabir basynda duǵa etý, alaqan jaıý shırk dep soǵatyndar, Másjıdýl-Haram ıaǵnı Qaǵbanyń aınalasy tolǵan Paıǵambarlardyń qabiri ekenin qaperlerine de alǵysy kelmeıdi. Qabirdiń aldy emes, dál ústinde namaz, duǵa etip júrgenderin bile me eken. Tipti Ibrahım maqamy ıaǵnı aıaǵynyń izi túsken tasty namaz orny etip alyńdar degen buıryq aıat baryn qaıda qoıamyz?!

«... Ibrahım ǵs-nyń orynyn namaz orny qylyp alyńdar!..» (15).

Musylman balasy úshin óli men tiriniń aıyrmashylyǵy múlde joq. Abaı hákimniń:

Ólse óler tabıǵat, adam ólmes

Ol biraq qaıtip kelip, oınap – kúlmes.

«Meni»men «menikiniń» aırylǵanyn

«Óldi» dep at qoıypty,óńkeı bilmes»- óleńiniń kebin kóbimiz kıip alyp, Áhlýs-sýnna ýál-jamaǵattyń sara da dara jolynan taıyp ketkenimizdi eskermeýdemiz. «Olardy óli demeńder. Olar tiri, biraq sender sezip bile almaısyńdar» (16). Iá biz sezip bile almaıtynymyz aqıqat. Biraq biz bilmegen nárseniń bári joq, teris, negizsiz degende sóz emes. Minekeı izgi, ıgi taqýa jan dúnıeden ozdy boldy degen sóz qatelikke jol salady. Onda elshilerden bastap, ata-anamyz, babalarymyzdan qostap kómdik boldy bitti degenge baramyz ba? Odan Qudaı saqtasyn! Ol kisilerdiń basyna baryp, dáneker etip duǵa etýdiń eshbir sógettigi joq. Árıne tikeleı árýaqtan ısi musylman balasy duǵa/tilek suramaıtyny da aqıqat. Dáneker etý degen sóz árýaqtan suraý degen sóz. Joǵaryda atalyp ótkendeı molanyń qasynda turǵanmen, Rabbymyz bizben birge ekenin, duǵa-tilekti bir Ózi qabyldaıtynyn barsha musylman jurty tegis biledi.

Aǵa býyn áıgili ǵalym ımamdarymyzdan bolǵan Imam Málık, Imam Shafıǵı jáne Imam Jázáárı (Allah ol kisilerdi Óz rahymyna bólegeı) lediń sózderinen úzindi keltirý arqyly sózimdi aıaqtaıyn.

Imam Málık rh «Tilekterińe Allah elshisin dáneker qylyńdar!» - dese, Imam Shafıǵı rh «Qandaı bir máseleni bilmeı qalsam, eki bas namaz oqyp, Ábý Hanıfa hazrettiń qabirine baryp, zııarat etetinmin. Sóıtip qajetim oryndalatyn». – degen. Al Imam Jázáárı rh «duǵalaryńnyń qabyl bolýy úshin paıǵambarlar men salıh adamdardy dáneker etińder!» - degen.

Rabbymyz! Bizdi hám bizden buryn ıman keltirgen baýyrlarymyzdy jarylqaı kór! Ári sondaı ıman keltirgender úshin júregimizde bir jekkórýshilik/kirbeń sala kór me! Iaǵnı ótkenderimizge duǵa-tilek etýden bizdi aıyra kórme!

 

 

 

 

SILTEMELER:

1. Hýd súresi – 61 aıat.
2. Mýslım, Zıkr, 19. 
3. Mýslım, Jánááı-iz, 104.
4. Mýslım, Jánááı-iz, 106; Termezı, Jánááı-iz, 60.
5. Termezı, Daǵaýat, 11.
6. Ábý Dáýit, Sýnán, Kıtábýs-salah, Bábýd-duǵa, № 1492.
7. Ibrahım súresi – 41 aıat.
8. Isra súresi – 24 aıat.
9. Táýbe súresi – 100 aıat.
10.  Hashr súresi – 10 aıat.
11.  Táýbe súresi – 105 aıat.
12.  Imam Ahmed.
13.   Mýbarakfýrı, Tuhfatýl-ahýazı, Kıtabýl-mánááqıb, Babý mánááqıbı Ábı Hýraıra, № 3843-3844.
14.  Iýsýf súresi – 96 aıat.
15.  Baqara súresi 125 aıat.
16.  Baqara súresi – 154 aıat.
17.  Qosymsha QMDB sharıǵat jáne pátýa bóliminen shyqqan «Qabir zııaratynyń ádepteri» atty pátýaǵa qarańyzdar.

Berikbaı GERMANULY