Qadir túni qandaı tún?

31 mamyr 2019 9048 0
Оqý rejımi

Bul tún asa qadirli tún, óıtkeni arap tilindegi «لَيلَةُ القَدر» sózi: «qadirli tún, qudiretti tún, mańyzdy tún» degen maǵynalardy bildiredi. Bul tún basqa túnderden orny erekshe. Ózge túnderde jasalǵan ǵıbadattar oǵan jete almaıdy. Sondyqtan atyna zaty saı «Qadir túni» dep atalǵan.

Bul túnde jaratylystardyń taǵdyry belgilenip, kelesi qadir túnine deıingi bolatyn (adamdardyń ryzyq nesibeleri, ómir ólshemderi sekildi) mańyzdy oqıǵalar Alla Taǵala tarapynan perishtelerine aıan bolady.

Ramazan aıy kelgende paıǵambarymyz (s.ǵ.s.): «Oraza aıy keldi, onda myń aıdan qaıyrly qadir túni bar. Kimde-kim sol túnniń saýabynan qur qalsa, barsha jaqsylyqtan maqurym qalmaq. Maqurym adam ǵana onyń saýabynan qur qalady»,[1] – dep jaqsylyqqa umtylýǵa shaqyrǵan.

Qulshylyq etip saýapqa kenelýge eń utymdy ýaqyt – qadir túni. Al, eń qorqynyshty tún – adamnyń qabirde bolatyn túni. Qadir túnin qulshylyqpen ótkizý qabirdiń jap-jaryq bolyp nurlanýyna jol ashady.

QURAN – QADIR TÚNINDE TÚSKEN

 «Ramazan – adamdarǵa týra jol nusqaýshy, aq pen qarany aıyrýshy, bekem tutynatyn jolbasshy retinde Quran túsirile bastaǵan aı».[2]

Al, Ramazan aıynyń ishindegi qadir túninde Qurannyń túskendigi jaıynda «Qadir» súresiniń birinshi aıatynda bylaı delingen: إِنَّا أَنزَلْنَاهُ فِي لَيْلَةِ الْقَدْرِ «Shynymen de Biz Qurandy Qadir túni túsirdik».

JÁBIREIIL JÁNE BASQA DA PERIShTELER TÚSETIN TÚN.

«Sol túnde Allanyń ámirimen barlyq isti retteý úshin (aspannan) perishteler jáne Rýh (Jábireıil) túsedi».[3]

Bul túni perishteler túsip, jer betinde bereke ornaıdy, Allanyń keshirimi násip bolady. Perishtelerdiń jer betine túsýi qadir túniniń mańyzdylyǵyn bildiredi. Sol túni perishtelerdiń kóp bolatyny myna hadıste bildirilgen: «Qadir túni ramazan aıynyń jıyrma jetinshi nemese jıyrma toǵyzynshy túnine saı keledi. Bul túni jerge túsetin perishtelerdiń sany jer betindegi maıda tastardan da kóp bolady»[4].

Perishteler musylman úmbetin aralap, qandaı ǵıbadat jasaǵandaryn, tań namazyna deıingi duǵa-tilekterin tyńdap, amal dápterlerine mol saýap jazyp turady. Jamandyq azaıatyn, qulshylyq pen ıgi ister kóbeıetin tún.

TYNYShTYQ PEN ESENDIKKE BÓLENETIN, TOZAQ AZABYNAN QUTYLATYN TÚN.

 «Bul túnde tań atqansha (Alla Taǵalanyń) sálemi jalǵasady»,[5] – delingen. Qadir túni myń aıdan artyq. Eseptesek, myń aı degenimiz 83 jyl 4 aılyq ýaqyt eken. Demek, Qadir túnindegi qulshylyǵymyz 83 jyldyq ǵıbadattyń saýabyna teń bolmaq. 95 jyldyq adam ómirin alsaq, onyń 15 jyly balıǵat jasy bolyp sanalady, sonda tolyq 80 jyl ómir súrgeni. Endeshe, adam ómirinde bir qadir túnine dóp kelý, búkil ómirin qulshylyqpen ótkizgendeı saýapqa keneltedi.

QATE, KEMShILIKTER, KÚNÁLAR KEShIRILEDI.

Hadıs sháripte: «Kimde-kim qadir túnin artyqshylyǵyna senip, Alla Taǵaladan saýap kútip, qulshylyqpen ótkizse, onyń ótken kúnálary keshiriledi»[6], – delingen.

QADIR TÚNI BEREKELI TÚN.

Quranda Alla Taǵala: «Biz Qurandy berekeli túnde túsirdik»[7], – deıdi.

QADIR TÚNI RAMAZANNYŃ QAI TÚNINE TÝRA KELEDI?

Alla Taǵala bul ómirdi synaq retinde jaratqan. Sondyqtan da ómir ishine ólimdi, adamdar arasyna áýlıe quldaryn, duǵanyń qabyl bolatyn sátin juma kúniniń belgili bir ýaqytyna jasyrǵan. Osy retpen ramazan aıynyń qaı túni qadir túni ekenin de ashyq bildirmegen.

Qadir túniniń naqty qaı tún ekenin tek Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ǵana bilgen. Alaıda, ár isti belgili bir hıkmetpen jaratatyn Alla Taǵala paıǵambarymyzǵa (s.ǵ.s.) ony umyttyrǵan.

Ábý Huraıradan jetken hadıste Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Túsimde qadir túni maǵan bildirildi. Biraq jaqyndarymnyń bireýi meni oıatqanda, jańaǵy ýaqytty sol mezet umytyp qaldym. Ony ramazannyń sońǵy on kúniniń ishinen izdeńder», – degen.

Ibn Aýzaǵı (r.a.) jáne Sýfıan ıbn Uıaınanyń (r.a.) rıýaıatynda: «Ant etemin, men Qadir túni Ramazan aıynyń jıyrma jetisi ekenin bilemin, óıtkeni Rasýlýlla (s.ǵ.s.) bizderge sol túni uıyqtamaýdy buıyrǵan», – delingen.

Ikrımadan jetken hadıste Ibn Abbas bylaı deıdi:«Omar (r.a.) sahabalardy janyna shaqyryp qadir túni jaıly suraıdy. Barlyǵy qadir túni ramazan aıynyń sońǵy on kúninde ekendigin aıtady. Sonda Ibn Abbas Omarǵa:
– Men qadir túni qaı tún ekendigin bilemin, – dedi. Omar (r.a.) qaı tún ekenin surady. Ibn Abbas:
– Sońǵy on kúnniń jeteýi ótkende (27-i) nemese jeteýi qalǵanda (23-i), – deıdi. Omar:
– Sen muny qaıdan bildiń? – dedi. Ibn Abbas:
– Alla Taǵala aspandy jeti qabat etip jaratty, jerdi de jeti qabat jaratty, jeti kúndi jaratty, ǵasyr jetide aınalady, adam jetiden jaratyldy, jeti nárseni jeıdi, jeti aǵzasymen sájde etedi. Taýap jasaý jeti, tas laqtyrý jeti. Sodan bildim, – deıdi. Sonda Omar:
– Sen biz bilmegendi bilgen ekensiń, – deıdi.

Jalpy alǵanda, bul hadıster ramazan aıynyń sońǵy on kúninde, onyń ishinde taq sandy kúnderde, tipti aıdyń jıyrma jetisinde delingen. Bul da pendeniń Allanyń razylyǵyna jetkizetin isterdi isteýge, túnderdi izdeýge qyzyqtyrady. Alaıda, musylmannyń tek osy kúni ǵana saýapty isterdi istep basqa kúnderdi bosqa ótkizý jetkilikti deýge bolmaıdy. Sol úshin de bul túndi jasyryp qoıǵan. Sondyqtan musylman barlyq kúnderin osy qadir túni sekildi bilip, mańyzdy sanap, duǵa-tilekpen, qulshylyqpen ótkizse, qadir túnine de dóp basýy múmkin. Ata-babalarymyz «ár kelgendi Qydyr bil, ár túnińdi qadir bil» degenine saı ramazannyń barlyq túnin ǵıbadatpen ótkizsek, qadir túnin ótkizip almas edik.

QADIR TÚNINIŃ BELGISI

Ábý ıbn Kaǵb Alla Elshisinen (s.ǵ.s.) qadir túniniń belgileri jaıly mynadaı derekter jetkizgen:

Ol tún tynysh bolady. Qatty ystyq ıa qatty salqyn da emes. Alla Taǵala keıbir adamdarǵa túsinde nemese óńinde bildiredi. Sol túnniń nurly ekenin kóredi. Keıde júregine osy qadir túni ekendigi bildiriledi. Alla Taǵala barlyǵyn bilýshi.

Ábý Dáýit: «Qadir túniniń tańynda kún shýaqsyz týady. Kóterilgenge deıin bir tabaq sekildi bolyp kórinedi», – deıdi.

QADIR TÚNINDEGI QULShYLYQTAR

Qadir túninde jasalǵan duǵa-tilekter qabyl bolady. Abdýlla ıbn Omardyń (r.a.) rıýaıat etken hadısinde Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Myna tórt túni jasalǵan duǵalar keri qaıtarylmaıdy. Olar: erejep aıynyń alǵashqy túni, shaǵban aıynyń ortasy (báraat túni), qadir túni jáne aıttyń birinshi kúni», –  degen.

Aısha (r.a.) anamyz paıǵambarymyzdan (s.ǵ.s.) qadir túni qalaı duǵa etemin dep suraǵanda Alla Elshisi (s.ǵ.s.): «Ýa, Rabbym, Sen, árıne, keshirimdisiń, jomartsyń. Keshirimdi jaqsy kóresiń, meni de keshire gór!»[8] – dep duǵa et», – deıdi.

Alla Taǵala adam balasyn Ózine qulshylyq etsin dep qana jaratqan. Olaı bolsa, myń túnnen qaıyrly bul túnde túrli ǵıbadat jasap, nápil namaz oqyp, Allaǵa jaqyndatatyn is jasaǵan abzal.

Rasýlalla (s.ǵ.s.): «Kimde-kim qadir túniniń artyqshylyǵyna senip, Alla Taǵaladan saýap kútip, qulshylyqpen ótkizse, onyń ótken kúnálary keshiriledi», – deıdi.

Quran oqý, ózi úshin, áke-sheshesi úshin, týǵan-týystary men barsha musylmandar úshin duǵa etý, kúnálarynan táýbe etý, ýaǵyz-nasıhat tyńdaý Alla Taǵalanyń keshirimi men meıirimine aparar tóte jol bolmaq.

 


[1] Ibn Májá, Sıam, 1634.
[2] «Baqara» súresi, 185-aıat.
[3] «Qadir» súresi, 4-aıat.
[4] Ahmad, 10316.
[5] «Qadir súresi, 5-aıat.
[6] Buharı, mýslım.
[7] «Dýhan» súresi, 3-aıat.
[8] Tırmızı.

Pіkіrler Kіrý