QADYR MYRZA-ÁLI AǴAMYZ ÁIELDER TÝRALY

Áıeldiń aqyldysy - sende, ádemisi - qurdasyńda bolǵany durys.

 

Áıel - kúıeýiniń ólgenin tilemeıdi, ózinen keıin tiri qalǵanyn da qalamaıdy.

 

Áıel - attyń erinen bıik, óz erinen alasa bolýy kerek.

 

Ózi týraly joǵary oılaıtyn qyz, úıinde otyryp qartaıady.

 

Erkek - kórseqyzar,

Áıel - qyzǵanshaq.

Qashan tabysar ekenbiz?

 

Jýas jigit áıel tappaıdy, áıel ony tabady.

 

Ashýly áıel aıdahardan da beter.

 

Áıeldiń súıkimdiligi - qylyǵynda, kúsh-qýaty - qýlyǵynda.

 

Erte turatyn erinshek joq,

Baıyn qyzǵanbaıtyn kelinshek joq.

 

Kedeıde toqal bolmaıdy.

 

Qyz tańdama, ene tańda!

 

Áıeldiń tili ashy, erkektiń judyryǵy jaman.

 

Jaqsy áıel óz úıine ári hanym, ári kúń.

 

Eki áıel bar úıde eden jýylmaıdy.

 

Áıelsiz kún kórý múmkin emes,

Biraq, kúniń kún emes!

 

Qazymyr qatynnyń baıy erte qartaıady.

 

Kúıeýi soqyr bolsa, salaq qatynnyń jany tynysh.

 

Áıeldi ǵashyq bolyp al,

Kózińdi ashyp turyp al.

 

Betpaq áıel - baıynyń baıy.

 

Toqal úıge kirip kele jatqanda,

Tynyshtyq úıden shyǵyp bara jatady.

 

Áıelder qyzyq: myqty erkektiń boıynan osaldyqty, osal erkektiń boıynan myqtylyqty izdeıdi - degen eken, Qadyr atamyz.