Qasıetti Qaǵba tarıhy

08 shіlde 2019 3143 0
Оqý rejımi

Qasıetti Qaǵba – adam balasynyń qulshylyq etýi úshin turǵyzylǵan eń alǵashqy Alla úıi. Onyń Qaǵba atalýy syrtqy beınesiniń sharshy bolýymen túsindiriledi, ıaǵnı «Qaǵba – tik tórtburyshty bolǵandyqtan osylaı atalǵan»[1]. Qaǵba – musylman balasynyń kózi men júregi talpynyp turatyn qubylasy. Bul jóninde Quran Kárimde: «Negizinde adam balasy úshin Mekkede alǵash qurylǵan úı (Qaǵba) búkil álemge múbárak jáne týra jol»,[2] – deıdi. Qolda bar tarıhı derekterge súıensek, Qaǵbanyń búgingi kúnge deıin birneshe ret qaıta qurylǵanyna kóz jetkizemiz. Alaıda, Kóne úıdiń[3] kirpishin eń birinshi qalaǵan kim ekendigi – tarıhshylar arasynda daýly taqyryp. Óıtkeni, Qaǵba jónindegi tarıhı derekterdiń basym bóligi joǵalǵan. Alaıda, bul qurylys Adam (ǵ.s.) ata jerge túspesten buryn turǵyzylǵan.

Qaǵbanyń qaq tóbesinde jetinshi qabatta perishteler qulshylyq etetin Báıtýl Maǵmýr[4] (turǵyzylǵan úı), al onyń ústinde Arshy bar.

Musylmandar bes ýaqyt namazdy sol tarapqa bet túzep qulshylyq etedi. Qaǵbany Allanyń quldary kúni-túni táýep etedi. Tek namaz ýaqytynda ǵana toqtatady.

Quran Kárimde: «Sol ýaqytta úıdi (Qaǵbany) adam balasy úshin ortalyq ári beıbitshilik orny etip jasadyq...»,[5] – dep aıtylǵandaı, Qaǵba Alla elshileri ákeli-balaly Ibrahım men Ismaıl (ǵ.s.) kótergeli beri eshýaqytta óz qasıetin joǵaltpaǵan. Qaǵba musylmandardyń júreginde qasterli bolǵany sııaqty, Mekke múshrikteri de ony erekshe qurmet tutty. Sol dáýirlerde dini men qulshylyǵy bólek múshrikter de musylmandarmen qatar óz rásimderin jasaıtyn edi. Osylaısha, olardyń óz qulshylyǵy bolǵanymen, Jalǵyz Jaratqanǵa qulshylyq etýshiler men putqa tabynýshylar birdeı Qaǵbany qurmet etti.

Alla Taǵalanyń sońǵy elshisi Muhammed (s.ǵ.s.) kelip qasıetti jerdi kópqudaıshylyq jáne putqa tabynýshylyqtan tazarta bastady. Hıjrettiń 10-jyly Mekke shahary jáne Qaǵba rýhanı lastyqtan tolyǵymen tazardy.

Mekke onyń ishinde Qaǵba barlyq put pen onyń nyshandarynan qulan-taza etildi. Sol jyldan bastap kápirlerdiń Qaǵbaǵa qajylyq etýine tyıym salyndy.

Qaǵba Alla Taǵala úıi bolǵandyqtan, ony túrli qaýip-qater men aılakerler zııankestiginen qorǵalǵan. Onyń túbegeıli buzylyp ketýinen saqtaıdy. Qaǵba Ibrahım (ǵ.s.) turǵyzǵannan beri 4 myń jyl boıy óziniń qasıettiligi joǵatpady. Qııamet kúnine deıin osylaısha jalǵasa beredi. Qaǵbany qıratpaq bolǵan áreketter de tarıhta bolǵan. Onyń eń úlkeni – Iemen patshasy Ábrahanyń áreketi. Ol jer qaıystyrarlyq qalyń qolmen Qaǵbany qıratpaq bop Mekkege bet alady. Alaıda, qalaǵa on shaqyrym qalǵanda Mýzdalıfa men Mına arasyndaǵy oıpatta Alla Taǵalanyń qaharyna ushyraıdy. Bul oqıǵa Quranda Fıl súresinde baıandalady.

Qaǵba qyzmeti

Qaǵba qyzmeti – hıjaba (qaqpa kúzeti), al, Qaǵba qyzmetkerleri – sánádá (qasıetti oryn qyzmetkerleri) dep atalady. Bul – Báný Sháıbá áýletiniń atadan balaǵa mura etip qaldyratyn qyzmeti. Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) ol áýletke:

خذوها خالدة تالدة لا ينزعها منكم إلا ظالم

«Bul qyzmetti máńgilikke urpaqtan-urpaqqa alyńdar. Senderden bul qyzmetti tek zalym tartyp alady», – degen eken.

Mekke qalasy azat (fath) etilgen soń, Qaǵba kiltin paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) Osman bın Talha men onyń uly Sháıbáǵa tabys etken. Sol kúnnen osy abyroıly qyzmetti atqarý – Báný Sháıbá áýletiniń mindeti.

Qaǵba qyzmetin eń alǵash Ibrahım, odan uly Ismaıl aldy. Sosyn onyń urpaqtary qolyna kóshti. Olardan naǵashylary Jurhým tartyp alady. Keıinirek kúshpen Hýzaǵa rýy ıelik etti. Hýzaǵa qolynda bul qyzmet birneshe ǵasyrǵa sozyldy.

Budan keıin paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) tórtinshi atasy – quraıyshtyq Qusaı aınalysty. Al, Qusaı Qaǵba kiltin eń úlken balasy Abdýdarǵa berdi. Onyń qolynda jahılıet jáne Islam kezeńinde saqtaldy. Sosyn Sháıbániń ákesi Osman bın Talha qolyna kelip tıdi.

Qaǵbanyń sıpaty

Qaǵba qurylysy joǵaryda aıtqanymyzdaı, tik tórtburyshty tekshe (kýb). Ibrahım (ǵ.s.) onyń uzyndyǵyn 9 zıraǵ etti saldy. Jáne shyǵys pen batys jaǵynda esik ornyn jasady. Alaıda, ashyp nemese jaýyp qoıatyn esigi bolmaǵan.  Sondaı-aq, Qaǵbanyń tóbesi jabylmaǵan ashyq kúıinde turdy. Ishinde syılyqtar saqtalatyn qudyǵy bar edi.  

Ishinde iri úsh baǵanasy bar. Sondaı-aq, soltústik jaǵynan táýbe esiginen ótip baspaldaq arqyly tóbesine kóterilýge bolady. Al, ishke enetin esik qarsysynda mıhrab ornalasqan. Qalǵan qabyrǵasy túrli tústi mármármen kómkerilgen. Úlken sandyq ishinde kóne jádiger zattar saqtaýly.

Qaǵbanyń ólshemi

Mekkedegi «Ýmmý Qýra» ýnıversıteti janyndaǵy Qajylyq Zertteýler Ortalyǵy buǵan qatysty mynadaı málimetter keltiredi:
1. Qara burysh pen Sham buryshyna deıin (Qaǵba esigimen qosa) 11.68m.,
2. Iemen jáne Batys buryshy arasy 12.04m.,
3. Qara jáne Iemen buryshy arasy 10.18m.,
4. Sham men Batys buryshy arasy 9.90m.,

Al, bıiktigi ár zaman ár túrli bolǵan. Ibrahım (ǵ.s.) zamanynda 4.32, Quraıyshtar kezinde 8.64m., al, Abdýlla bın Zýbaıyr (r.a.) 12.95m., etip kótergen.

Qaǵba paıda bolǵaly beri 12 ret qaıta turǵyzylǵan. Bul tarıhı hronologııa boıynsha kelesi retpen baıandalady:
1. Perishteler;
2. Adam (ǵ.s.);
3. Shıs (ǵ.s.);
4. Ibrahım (ǵ.s.);
5. Dııýlar;
6. Jurhým arabtary;
7. Qýsaı – paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) 4-shi atasy;
8. Abdýlmýttalıb – paıǵambarymyzdyń (s.ǵ.s.) atasy;
9. Quraıysh rýy;
10. Abdýlla bın Zýbaır (r.a.);
11. Hajjaj;
12. Osman sultany Murad han.

Quraıysh rýy qurylys jumysyn júrgizgen kezde Paıǵambarymyz (s.ǵ.s.) otyz bes jasta edi. Alla elshisine (s.ǵ.s.) bul qurylysta mańyzdy mindet sanalǵan qara tasty ornyna qoıý tapsyryldy.

Rýslan Qambarov
Muslim.kz muraǵatynan


[1] Mujahıd tápsiri.
[2] «Álı Imran» súresi, 96-aıat.
[3] Kóne úı – Qaǵbanyń ataýy. «Haj» súresi 29-aıatqa qarańyz.
[4] «Turǵyzylǵan úıge (Kóktegi qubylaǵa) sert» («Tur» súresi, 4-aıat).
[5] «Baqara» súresi, 125-aıat.

Pіkіrler Kіrý