Qaınaǵan sýdaǵy baqa sındromy

17 qazan 2019 7071 0
Оqý rejımi

Olıve Klerktyń qaınaǵan sýdaǵy baqa týraly mysaly kópshilikke málim shyǵar.

Bul shynaıy tájirıbemen rastalǵan ómir shyndyǵy. Eger sýdy mınýtyna 0,02 gradýsqa kótere otyryp, birtindep qyzdyra bastasaq, onda sýda otyrǵan baqa ómirine qaýip tóngenin sońǵy mınýtta ǵana sezedi eken. Biraq bul kezde sýdan sekirip ketýge kúsh-qýaty qalmaı, álsirep qalady. Al eger sýdy budan tezirek qyzdyrsa, onda ol qaýipti birden sezip, sýdan sekirip keter edi. 

Adamnyń basynan da qatelikti taqalǵan kezde ǵana sezetin jaǵdaı bolyp turady. Qaınaq sýdaǵy baqa sındromy – bul adam ómir qıyndyqtarymen betpe-bet kele otyryp, biraq olardan qutylý úshin eshqandaı áreket jasamaı, birtindep Emotsıonaldy kúıde ózin-ózi jegideı dep qurtý úrdisi. Ol tek báriniń sońy nemen aıaqtalatynyn kútip otyra beredi. Osylaısha, óz ómirin ýlaǵan ýly ortada jyldar boıy áreketsiz qarap otyrady.

Azdaǵan ózgeristerge qarsylyq kórsetý kerek dep oılamaımyz.  Sondyqtan, «qaınaǵan sýdan qarǵyp shyǵýǵa» árekettenbeımiz.

Nátıjesinde, adam «janyp ketedi». Jaman ortaǵa túsken adam sol ortanyń jaman ádetterine eti úırenip ketedi de, moraldyq jáne sanalyq jutańdyqqa ushyrap, qarsylasýǵa qaýqarsyz qalady.

Qaınaǵan sýdaǵy baqa birden sekirip kete alatyn edi. Biraq, olaı istemedi.

Eger, sý áýel basta ystyq bolǵanda, eń bolmasa 50 gradýsqa deıin kóterilgende, baqa ómirin saqtap qalý úshin sýdan sekirip keter edi. Alaıda, sý jylymshy ǵana bolyp, ómirine qaýip tóndirmegendikten, ol ydystan sekirip ketýdi oılaǵan da joq. Aıtarlyqtaı jaısyzdyqty sezinbegendikten, ol óz denesiniń temperatýrasyn ózgerte otyryp, jyly ortaǵa beıimdele beredi. Biraq, ómirine qaýip tóndiretin sát jaqyndaǵan kezde, baqa sýdan sekirip kete almaıdy. Óıtkeni,onyń kúshiniń bári sarqylǵan edi. Ol qutqarylýǵa esh áreket jasamastan qaınaq sýda tirideı pisip ketedi.

Qaınaǵan sýdaǵy baqa sındromy basymyzǵa shyn qaýip tóngenge deıin barlyq qıyndyqqa shydap júre berýge ıtermeleıdi. Kútpegen jerden qıyndyqtar men sátsizdikterge tap kelgen kezde, bizdiń túısigimizdegi ózimizdi qorǵaý áreketteri iske qosylyp, biz jaǵdaıdy túzetýdiń barlyq joldaryn qarastyra bastaımyz. Ómirdegi keıbir nárselerdiń jınaqtalý áseri bar – ıaǵnı, biz ózimizdi aqyryndap ýlap jatqanyn ańǵarmastan ýytty aýamen tynys alyp júre beremiz. 

Qaınaq sýdaǵy baqa – bul oń ózgeristerge naqty sebepter joq bolsa da, úmitin úzbegen adamnyń jaǵdaıy.

Siz áli de jumysyńyzdaǵy bastyqqa, dosyńyzǵa nemese áriptesińizge kerekpin dep oılaısyz. Osy oıdyń ózi qyraǵylyq sezimin tunshyqtyryp, biz ómirden shyn máninde neni qalaıtynymyzdy túsinbeı qalamyz.

Olıve Klerktyń qaınaǵan sýdaǵy baqa týraly mysaly – óz tańdaýymyz týraly oqıǵa

Basqa adamdar tarapynan bolǵan mazaqtarǵa, synaýlarǵa, renishterge jyldar ótken saıyn adamnyń boıy úırenip ketedi. Soqyr beıimdelý bul nárselerdiń bárin ómirimizdi qurtyp jatsa da, «qalypty» dep qabyldap, kóndigip júre beredi. Al endi, baqany esińizge túsirińizshi: ol jaǵdaıǵa beıimdelýge tyrysyp kórdi. Biraq, ol buǵan kómektespedi.

Adam bárine kónip júre berse, qyraǵylyǵy basyla beredi. Nátıjesinde, jyldar óte kele, ol óziniń ómirden neni qalaıtynyn túsinbeıtin dárejege jetedi.

Eger siz osy mysaldyń óz ómirińizge de qatysy bar ekenin túsinseńiz, onda ózińizdiń nege umtylyp júrgenińizdi, neni qalaıtynyńyzdy jáne siz úshin neniń mańyzdy ekenin túsinýge tyrysyp kórińiz. Ashyq bolyńyz, ózińiz úshin máni bar nárseler týraly umytpańyz. Tek solaı ǵana siz ózińizdi álsiretip júrgen jaǵdaılardy anyqtaı alasyz. Jáne ony túzetetin múmkindikke de qol jetkizesiz.

Aınalańyzdaǵy adamdar sizdiń aıaq astynan erkindikke umtylǵanyńyzdy, qıyndyq shynjyryn úzip, erkin adam bolýǵa degen talpynysyńyzdy birden túsinbeýi múmkin. Biraq, shekaradan aspaı, óz degenińizde taban tirep turýyńyz «qaınaq sýda pisip ketpeýge» múmkindik beredi. 

Eger tolyqqandy ómir súrgińiz kelse, onda keıbir kezderde «Jeter!» jáne «Joq!» degen sózderdi de aıta alý kerek. Adam tek qıyndyq kórip, synalǵan kezde ǵana shyńdalady.

bilim-all.kz

Pіkіrler Kіrý